Mul on pulgal tavaliselt olnud 1 partitsioon, nii et installikogemus 2 partitsiooniga puudub.

Muidu ubuntu 11.10 sh Estobuntu 11.11 lippab täitsa hästi, kuid on teatud iseärasused, mis muudavad varasema harjumuspärase kasutamise vastikuks:
1. Kui vajutada menüüklahvi e. siis Win-klahvi, siis dashi ilmumine võib võtta kuni sekund. Aru ei saa, kas vajutasin või ei.
2. Unitys Alt-tabi vajutades võtab üle poole sekundi enne kui ilmub switcher ja saab rakenduste vahel liikuma hakata. Väga häirib, et selline elementaarne ja vajalik asi on "koomas".
3. Varem oli mul harjumus, et vajutan Shutdown, sulgen lapaka kaane ja viskan ta kotti ning 5-10 sek jooksul on masin end välja lülitanud. Nüüd kestab shutdown vahel minuti või rohkem, kusjuures ubuntul on ilmunud see õudne MS Windowsi omadus, et kui shutdowni toimumise ajal sulgeda lapaka kaan, läheb masin suspendi. Pärast masin kotis soe ja raiskab akut. Nüüd tuleb kogu aeg jälgida, et kas süsteem suudab end välja lülitada või ei. Pisikene asi, aga mulle väga häiriv.
4. Meeletu vooluõgard- lapaka aku tühjeneb meeletu hooga. Jah - tean, et tegu on üldlevinud Kernel 3.xxx bugiga kuid see lohutab vähe. Nördima paneb veel see, et lahendus on juba leitud, kuid tavakernelitesse jõuab see alates tuleva kevadest. Ei viitsi ju putitada ja mässata liiati kui asutuses 60+ masinat/lapakat oleks vaja "üle käia".

Olen ise ka mõelnud jälle 32-bitist versiooni hakata kasutama kuid:
1. Kasutan palju videotöötlust (Kdenlive ja Openshot) ja 64-bitises tunduvad need palju paremini töötavat. Vanemas versioonis (Lucid) ei taha kdenlive enam käimagi minna ja crashib meeletult. 64-bitises töötab asi palju profimalt.
2. Lapakas on praegu 6GB Ram-i. Kuidas 32-bitist kernelit kohandada selle mälukoguse tarvis?

ottmaaten20 kirjutas:

Estobuntu iseärasusena olen täheldanud ainult seda, et USB installika pulk peab olema muust pahnast puhas. Kui tavaubuntu installika võib panna pulgale sinna jättes ka muud failimajandust, siis estobuntu on selles suhtes kapriisne - install kipub hanguma kui pulgal on teisi faile.

Kas see kehtib ka siis, kui pulgal on 2 partitsiooni, ühelt buudib Estobuntu ja teisel on muu kraam?

kasutan 32-bit ja ei ütleks et ta oleks kohmakam jne kui ubuntu ise..minu meelest igati kasutaja-sõbralik ja korralikult töötav buntu

Nõus Arvo Mägiga - Ubuntu 11.10 ja unity hädasid ei peaks estobuntu foorumis käsitlema.
Ise kasutan estobuntu 11.10-t ja 11.11-t erinevatel "tööpannidel" sellest hetkest saadik kui siin foorumis teade ilmus. Estobuntu iseärasusena olen täheldanud ainult seda, et USB installika pulk peab olema muust pahnast puhas. Kui tavaubuntu installika võib panna pulgale sinna jättes ka muud failimajandust, siis estobuntu on selles suhtes kapriisne - install kipub hanguma kui pulgal on teisi faile.
Üldine veidi aeglasem käitumine, kohmakus, voolutarve jms võrreldes mõne varasema versiooniga (lucid, maverick) on tuntud kui üldised ubuntu 11.10 hädad.
Olen kasutanud ainult 64-bit versiooni. Võib-olla teadjamad oskavad öelda, et äkki 32-bit on hoopis paindlikum ja väledam?

Estobuntu (GNOME) on põhiliselt ühe mehe töö. Jätkuks tal vaid tahtmist ja aega ka järgmise LTS versiooni tegemiseks. Täiesti ülekohtune on nõuda teiste töölaudadega versioone, kui ise sellesse panustada ei viitsita.

Estobuntu on Ubuntu, millele autor on lisanud ID-kaardi takvara, screenlets vidinad (ilmateade, lipik ja linuxikasutajate statistika), mitmed lisaprogrammid ja koodekid ning muutnud välimust. Siinses foorumis tulekski piirduda nendel teemadel arutlemisega.

Riistvaraga seotud probleemid on Ubuntu probleemid ja neile tuleb vastuseid otsida Ubuntu foorumitest, v.a ID-kaart.

Olen testinud 32-bitist Estobuntut kahel Inteli protsessori ja emaplaadiga Ordi ja ML lauaarvutil, millel on Inteli integreeritud videokaart. Töökiirus on hea, kõik töötab. Muide, Ubuntu 12.04 jaoks lubatakse 2s buutimisaega, mis tundub ulmena.

ID-kaart (vana) töötab kindlalt ainult välise kaardilugejaga. Sisemise kaardilugeja korral mõnikord töötab, mõnikord mitte. Kord ei tunta lugejat, kord ei loeta kaarti.

arti kirjutas:

katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida.

See on Estobuntuga samamoodi nagu Ubuntuga. Kui 3D draivereid pole, siis käivitatakse Unity 2D. USB 2.0 on ikka? Mälu küündib 1 GB piirini? Kui nii, siis sellise süsteemiga ma kiiruse probleeme ei täheldanud. Millega paigaldaja kokku kukkus? Kust kuhu paigaldades ja kui standardsel viisil?

katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida.

erku kirjutas:

Aga, võiksid ka kohe siis ära mainida, paari reaga et: Kuidas on lood paigaldusega ja kas on tarvis teada mõnda eripära (sest mõni kala ikka on)? Peale paigaldust, Startscreenid on/pole, panna saab, graafiline muutmis-liides on/pole? Kiirmenüüd eelistusmenüüd on ja seadistus (kiirseadistus) toimib? Ikoonide, rakenduste käivituse otseteede paigaldus desktopile käib lihtsalt? Ikoonipakett võimaldab vahet teha erinevatel seadmetel ja kaustadel? Root kasutaja toimib? Veebilehtede otseteed on suunatavad desktopile või koondkaustadesse? Energiareziimide jaotamine (lülitusajad, kettakasutuse sääst, taustvalgustuse muut)? Draiverite baas on vaikimisi mis numbriline? Screensawer, on mis põhine ja mis aegade põhine või kas üldse on? Varundatud, eelmiste versioonide otseteede kataloogid toimivad? Varundamine toimib, varem varundatud osi saab kasutada? ...... Ehk kokkuvõttes, milline on elementaarne arvutireziimide valik, ja kui sõbralik on kasutajaliides.

Need tunduvad väga spetsiifilised küsimused ja sõltuvad vist konkreetse kasutaja kasutusvõtetest... Samas on suur osa neist siiski nii napisõnaliselt püstitatud, et ma neile vastata ei oska. Need küsimused, millele ma oskaks vastata, on juba Estobuntu kodulehel või vikis lahti lahti seletatud. Ülejäänute osas ei saa ma aru, mida täpselt küsitakse ja mis juhtum seal reaalselt taustaks on. Aga üldjoontes...

Estobuntu on siiski 99% ulatuses Ubuntu ja sellel on hulk Ubuntu vigu, mida leiab https://bugs.launchpad.net/ubuntu/oneiric/+bugs. Väga spetsiifilistele küsimustele Estobuntu täienduste osas saab vastuse arenduslehe ajateljelt http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/timeline ja sirvides lähtekoodi http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser või varamut http://repo.estobuntu.org/ ja PPAd https://launchpad.net/~estobuntu/+archive/ppa. Palju olulist keskmisele kasutajale mõeldud infot on kasutusjuhendite all http://viki.pingviin.org/Kategooria:Estobuntu ja kui sealt vastust ei leia --- ja Ubuntu dokumentatsioonist samuti mitte ---, siis ei jää üle muud, kui lihtsalt järgi proovida... Või siis küsimuse all olevat juhtumit nii täpselt kirjeldada, et mõni Estobuntu 11.11 kasutaja saaks vajadusel järgi proovida, et kuidas kirjeldatud olukorras asjad lahenevad (kuigi ma ei saa garanteerida, et iga asja kellelgi aega proovida on).

Jõudu igatahes.

Aga, võiksid ka kohe siis ära mainida, paari reaga et:
Kuidas on lood paigaldusega ja kas on tarvis teada mõnda eripära (sest mõni kala ikka on)?
Peale paigaldust, Startscreenid on/pole, panna saab, graafiline muutmis-liides on/pole?
Kiirmenüüd eelistusmenüüd on ja seadistus (kiirseadistus) toimib?
Ikoonide, rakenduste käivituse otseteede paigaldus desktopile käib lihtsalt?
Ikoonipakett võimaldab vahet teha erinevatel seadmetel ja kaustadel?
Root kasutaja toimib?
Veebilehtede otseteed on suunatavad desktopile või koondkaustadesse?
Energiareziimide jaotamine (lülitusajad, kettakasutuse sääst, taustvalgustuse muut)?
Draiverite baas on vaikimisi mis numbriline?
Screensawer, on mis põhine ja mis aegade põhine või kas üldse on?
Varundatud, eelmiste versioonide otseteede kataloogid toimivad?
Varundamine toimib, varem varundatud osi saab kasutada?
......

Ehk kokkuvõttes, milline on elementaarne arvutireziimide valik, ja kui sõbralik on kasutajaliides.
Miks küsin; sest viimaseid katsetusi läbinud Linuxid pole seda enam teps mitte... .

spott kirjutas:

Tegelikult ajasid sa asja isegi segasemaks - kas Estobuntu põhiarendajad pole enam KDE meelsed? Või on põhi huvilised Mageia peale kolinud?

Vähemalt viimase aasta olen olnud Estobuntu n-ö "põhiarendajad" mina. Ma olen vägagi KDE-meelne, aga ise kasutan siiski oma arvutites GNOME/Unityt... Nii selle asjaolu kui ka minu käsutuses olevate tavaliste 24-tunniste päevade tõttu pole ma hakanud eraldi KDE seadistustesse panustama, arvates ka, et n-ö Harju keskmisele on Ubuntu põhiväljalase mitmetel põhjustel sujuvam variant.

Omalt poolt teen ettepaneku, et KDE huvilised võiks vähemalt järgmise, so pikaajalise toega väljalaske jaoks need seadistused üle käia. Vajadusel annan tehnilist nõu jne. Huvilised saavad infot http://estobuntu.org/aita-kaasa Aga võimalik tõesti, et KDE mõttes on praegu Mageia parem valik, aga selle kohta ma midagi konkreetset öelda ei tea.

KDE huviliste alternatiivideks on veel Kubuntu paigaldamine ja sinna peale 1) http://viki.pingviin.org/Eestindusskript_Ubuntu_perekonna_Linuxitele ja/või 2) käsitsi lisada Estobuntu varamud ja sealt vajalikke pakette nokkida.

Variandi 2) jaoks natuke intelligentset kopipastat (NB! see pole skript!):

Kood:

deb http://repo.estobuntu.org/packages oneiric main deb http://ppa.launchpad.net/estobuntu/ppa/ubuntu oneiric main --- sudo apt-get update sudo apt-get --allow-unauthenticated --assume-yes --force-yes install estobuntu-keyring --- sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com 8DDF0C0A sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com FE86B28C

Estobuntu varamutes olevate pakettide nimed ja kirjeldused räägivad üldiselt iseenda eest. Igatahes võib neid julgelt Ubuntu peale paigaldada, nendega saab korraliku ID-kaardi toe, Filosofti spelleri, luitundsinise/kollase Estobuntu teema jpm. Kuigi see pole seal veel selle versiooni jaoks uuendatud, siiski leiab pakettide kirjeldused üldjoontes ka http://viki.pingviin.org/Estobuntu_paketid Estobuntu sisselogimisel näidatavat sümboolikat, so plymouth paketti ei pea seejuures paigaldadama. Ilma brändinguta saab paigaldada ka eestindusskripti abil, mis on tegelikult isegi soovitatavam variant. Aga keegi ei keela enda jaoks asju keerulisemaks teha.

Varem oli nii, et Estobuntu mingite üksikute pakettide paigaldamine http://repo.estobuntu.org/ pealt tõi kaasa hulga muude Estobuntu pakettide sõltuvusi. Viimastes versioonides on kõik vähegi võimalik asendatud sõltuvuste asemel soovitustega (st mitte Depends vaid Recommends), mistõttu saab igasugu tükke Estobuntust oma maitse järgi Ubuntule peale lasta. Küll eeldab see elementaarteadmisi paketihaldusest.