nojah, põhikoolis ei osanud ma ajalugu.. selle peale ütles seda ainet andnud kooli direktor, et mul ei ole mõtet minna gümnaasiumi, mine parem kutsekooli..

ei kuulanud ma teda ja ei soovita ka spoti sõnu kuulda võtta, selle ühe tobeda aine närid läbi ja olenemata sellest saad oma kraadi kätte..

ma ei tea nüüd, mitu inimest peaks spoti sõnavõtu järgi enda haridustee ringi vaatama ja ülikoolist end välja kirjutama ning kutsekooli minema..

oled sa spott ülikooli matemaatika läbinud, et tead väita, et ma seda reaalses elus kasutan? ma olen enamuse sellest unustanud, need integraalid ja kõik muu.. no AUSALT, seda ei saa ju kasutada kuidagi ntx serveri konfimises või võrguprobleemi tuvastamises..

progemine ehk jah, aga no sry, kui palju ülikooli läbinutest läheb progejaks? üldjuhul ei viitsi progeja kooli lõpetadagi, sest enne on juba tööle võetud ja mõnusalt kenal palgal..

Juhul, kui pole teadmisi matemaatikas, siis pole võimalik mitte ühegi edasise alaga kuskile minna. tõesti.. moedisainer peab ka teadma matemaatika kolme ja füüsika kolme, et aru saada, kuidas gravitatsioon riiet vastu maad tirib..

kunstnik tõenäoliselt peab õppima kuidas pildile joonistatava ringi raadiust siduda mingi integraali valemiga pildi üleval nurgas oleva ruuduga?

matemaatika ei ole kõige alus ja ei saa ka olema..

Matemaatika on kõige alus.
Juhul, kui pole teadmisi matemaatikas, siis pole võimalik mitte ühegi edasise alaga kuskile minna.
Füüsika, keemia, progemine jne jne

Kui keegi hakkab nüüd vastu vaidlema, et miks progemine siia hulka kuulub. Nimelt on programmide loomine üsna tihedalt seotud erinevate loogikatehete ja tõenäosusteooriaga. Viimaseid aga ilma matemaatikata kuidagi ei lahenda.

Tihti on nii, et elementaaarseid asju, mida me igapäevases elus kogu aeg kasutame - me isegi ei aima, et miks meil seda õppida oli vaja. Siis tulevadki virisemised, et mõttetu aine ja ajaraisk oli. Kuid samas alateadlikult kasutatakse siiski saadud info.

Natuke teisel tasemel on aga juba ülikoolis antud haridus. Nimelt on eesmärgiks anda alustõed, et üliõpilane saaks minna edasi juba täppisteadustega, ennast kitsamal alal edasi arendada jne. Neid omadusi, oskusi jne tuleb aga arendada, et need leida.
Inimesel võivad olla väga head keemiku eeldused ja asi talle meeldib. Kuid kui ta kõrgemat matemaatikat kunagi näinud ei ole - siis ei suuda ta ka keemias läbi lüüa.
Ja nii kõigi aladega.

Ehk sisuliselt võib öelda, Teile antakse nöör, konks, teivas, tikud, kivi jne ning juhatatakse jõe äärde. Ning seal on igal ühel juba enda vaba valik, kuidas ta talle antud vahendeid kasutades kõhu täis saab.

Ja inimene, kes ei tule ülikoolis matemaatikaga toime - sellel pole kahjuks midagi ka ülikoolis teha. Neile on tunduvalt õigem hoopis kutseharidus.

no loomulikult on loogiline mõtlemine vajalik, aga kellel seda lihtsalt ei ole, samas muidu saab väga vabalt ntx it-valdkonnas hakkama, siis paber jääb tal saamata, sest see nn matemaatiline loogika rebib tal jalad alt ära..

ka endal tuli seda matemaatikat kaks korda läbida (sama ainet siis) ja no ei saanud mina aru, mis ma sest sain, öeldakse, et topelt ei kärise, aga kärises nii mis kole.. ja loogikat ma selles küll ei leidnud, pigem kuiv tehete ja keeruliste valemite pähe tuupimine ja meelde jätmine..

kui sul see loogiline pool olemas on, siis see on ja kui seda pole, siis ei arenda seda ka ükski matemaatika.. mõni sai ainult masenduse sellest

pealegi arvuti loogika ja matemaatiline loogika käivad minuarust tänapäeval juba üsna erinevat teed

commodore kirjutas:

Kõik, kes IT-d õpivad ei pea ju programmeerimist õppima?

Absoluutselt õige.
Loogiline mõtlemine on aga vajalik ka igapäeva elus.
Samuti IT vallas - ka riistvaraga tegeledes.
Sa ei hakka ju OS viga kahtlustama kui arvuti ei võta üldse voolu sisse

sander85 kirjutas:

kuidas kurat see matemaatika teeb minu teadmisi IT-alal paremaks????

matemaatikasse peaks rohkem suhtuma kui üldharivasse ainesse.
üritan tavaliselt loosungeid vältida aga päris õppeained ongi matemaatika, filosoofia, loogika. ülejäänu on hobi.
mitte et ma ise just antud ainetes teab mis tugev oleksin...

EDIT: möönan, et see on tänapäeval täiseti kasutuskõlbmatu lähenemine ja lepin sellega

kustutatud

IT ala hõlmab ka programmeerimist ja matemaatika on programmeerimisel vajalik.
Mitte niivõrd 1+1, aga see arendab mõtlemist. Nimelt loogilist mõtlemist, mis on programmeerimisel väga vajalik.

ma olen ise TLÜ-s informaatika peaaegu lõpetanud, töö kõrvalt see ei edene nii kiiresti nagu enamus kooli ja tööd korraga omavaid inimesi vist teab..

ja ausalt öeldes oli mul kõik need kolm aastat pingeline hämming.. kuidas kurat see matemaatika teeb minu teadmisi IT-alal paremaks????

no sry, aga seal ei ole mingit seost minu jaoks.. vbl tahad lahti seletada?

minu arvates oleks selle kasutult veedetud aja asemel võinud tudengitele just näiteks linuxit õpetada

huvitav statistika, Eestis vaevalt nii kõrgeid näitajaid leiab kui Saksamaalt. Meil on aknaid söögi alla ja peale, viirused ja zombied on ju täiesti normaalsed, paigaldame kõik oma raali "elusa sõnumivahetaja", koos elusvormidega - nagu biojogurt. Laias vaates on Euroopa IT haridus minemas allamäge - tase kehveneb pidevalt tänu lahjenevale matemaatikale. Nüüd on TLÜ-s lastud kõrgem matemaatika vabaks, jaa kindlasti on sellele nüüd ülisuur tung - inimene läheb ikka kergema vastupanu teed. Juba praegu ei suudeta täita RE arvelisi informaatika kohti. Tundub, et päris kriis jõuab Eestisse koos demograafilise kriisinihkega ca 3 aasta pärast, kui 1991 aastal sündinud ülikoolidesse astuvad. Tänapäeva majandus baseerub ju suuresti IT-l. Oeh, minu jutu mõte hakkab nõrgenema , aga arvan, et asja annab parendada kasutades rohkem UNIXI laadseid OS-e juba põhikoolist. Kui tahab, siis "psipehme" jäägu koju. Tänapäeva õpilaste kogemused linuxiga on tasemel: "näete siin on linuxi livecd, kes tahab, see proovigu". Muidugi on ka paremal tasemel koole, sealt ka arenenumad.

Tänan tähelepanu eest.
Margus Kangur