oldgreeneye kirjutas:

Natuke teemast väljas, aga siiski. Asjaajamise aluste loengus rääkis õppejõud sellest, et arvuti kasutamise oskus on tähtis ning tuleks osata kasutada kõiki opsüsteeme. Mul kahjuks läpakat pole hetkel, muidu oleks tahtnud talle linuxi-ga läpaka nina ette panna ja vaadata, et mis nägu siis teeb, kui ise reaalselt kasutama peab. Ma olen koolis tähele pannud, et mac-i läpakad on popid. Tegelikult on see, et võiks jutu asemel rohkem reaalselt testida ja katsetada inimestega. Ma kipun arvama, et ka see õppejõud pidi lihtsalt arvutikasutusest rääkima ning et targemana näida mainis lihtsalt möödaminnes linuxit. See toimus kutsekoolis.

Oh, ära ole nii skeptiline. Olen ise õpetaja ja minu tutvusringis linuxi- ja macikasutajaid kolleege ikka on, kuigi võiks rohkem olla. Arvan, et ta poleks seda juttu rääkind, kui ise Linuxist vm midagi ei teaks.

Natuke teemast väljas, aga siiski. Asjaajamise aluste loengus rääkis õppejõud sellest, et arvuti kasutamise oskus on tähtis ning tuleks osata kasutada kõiki opsüsteeme. Mul kahjuks läpakat pole hetkel, muidu oleks tahtnud talle linuxi-ga läpaka nina ette panna ja vaadata, et mis nägu siis teeb, kui ise reaalselt kasutama peab. Ma olen koolis tähele pannud, et mac-i läpakad on popid. Tegelikult on see, et võiks jutu asemel rohkem reaalselt testida ja katsetada inimestega. Ma kipun arvama, et ka see õppejõud pidi lihtsalt arvutikasutusest rääkima ning et targemana näida mainis lihtsalt möödaminnes linuxit.

See toimus kutsekoolis.

Täna on Slashdodis jälle juttu sellest, kuidas Müncheni linnavalitsus loobus Microsofti teenetest.
Pikk ja põhjalik kirjutis (ingliskeelne) sellest on
http://www.techrepublic.com/article/how-munich-rejected-steve-ballmer-and-kicked-microsoft-out-of-the-city/

Üks tsitaat sellest artiklit, mis iseloomustab vägagi ka Eesti IT-ndust:

"As well as being tied to Windows upgrades, Munich faced becoming more tightly locked into the Microsoft ecosystem with each passing year, Hofmann said."

Huvitav oleks teada, kas põhikoolide teabetundides räägitakse ka Linuxist endast ning tehakse reaalselt ka tutvust pingviinilisega? Ma mõtlen eelpoolöeldu konteksis ikka toda, et õpilastele antakse ülesanne kätte – ntx. Estobuntu netist alla tirida, kõrvetada platele või ajada mälupulgale, seejärel installida raali, seadistada ja tagatipuks isegi LibreOffice (ehk tuleb LO eestindada VabaKontor’iks) Kirjutaja abil mingi essee või arvustus kribada.
Kolm järjestikku akadeemilist tundi peaks minema selle asjaga minimaalselt.

Nõus, tihti kulutatakse palju auru leidmaks vabandusi miks midagi ei saa teha, mitte kuidas ikka saaks ja mõistlik oleks.

mina ei näe seda teemat ainult win vs. linux vastandamisena vaid pigem tuleks analüüsida, mis tingimustel oleks mõistlik ühte ja mis tingimustel teist kasutada. üldiseks arvutiõppeks ei ole tegelikult mingit tähtsust, mis süsteemi baasil seda tehakse ja absoluutselt pole midagi katki, kui keskkond on multisüsteemne.
pigem on oluline moment, et ei eeldataks by default ainult kommertstarkvara kasutamist. tuleks lahti saada mõtlemisest, et kogu keskkond peaks tingimata olema ainult kas üks või teine, paljudel juhtudel annab erinevaid platvorme väga edukalt kombineerida ja tuua seejuures ka halduskulusid tublisti alla.
uute lahenduste juurutamisel peaks järgima joont, et tegemist poleks vaid spetsiifiliselt ühe süsteemiplatvormiga seotud lagendusega. tänapäeval on hulganisti seadmeid, mida saab lisaks PC-idele õppetööks ära kasutada ja neid oleks rumal välistada. pealegi, ei pea need seadmed olema mitte alati kooli omand.
üldises plaanis leian ma, et puudu ei olegi mitte ainult ressurssidest vaid ka loomingulisest mõtlemisest, mis peaks olema lahutamatu osa õppetööst.
linuxi ära kasutamine koolide süsteemilahenduses on paljuski vaid ette võtmise küsimus. kes on windowsi admininud, selle jaoks ei tohiks linux olla midagi ületamatut eeldusel, et ollakse avatud uutele lahendustele.

kyng kirjutas:

mckevin kirjutas: no tõstku käsi need siis kes 700€/kuus läheksid mõnesse kooli "linuxit adminnima" Oot, oot. Mulle justkui meenub, et ka siin foorumis on liikunud inimesi, kes koolis töötavad ja seal asju linuxiga ajavad. Või kui nad siin sõna pole võtnud siis ma ehk eksin?

Mina olen 100+ arvutit sunnitud koolis umbes 100€ netotasuga ära administreerima. Ja need pole mitte kõik linuxi arvutid - see odavkampaania Microsofti poolt oli väga efektiivne ja paljud linuxid asendati windowsiga. Karta on, et kui ma suudan uuesti linuxi peale "rääkida" nendele arvutitele, siis tuleb see jälle väga vaevaliselt. Kui kooli direktor oma rahast peaks tarkvara ostma, mitte mingist pseudorahast mis niikuinii ilmselt kusagil olemas on (sest me kõik ju teame et raha pole ilmast kadunud), oleks administraatori elu palju lihtsam.
Kõige raskem ongi selgeks teha, et linux tuleb seepärast peale panna, et see on meil tasuta käes, windowsi eest peab maksma. Teate, see ei jõua kellelegi kohale. Linuxi install ja administreerimine on juba palju lihtsam töö.

kyng kirjutas:

mckevin kirjutas: no tõstku käsi need siis kes 700€/kuus läheksid mõnesse kooli "linuxit adminnima" Oot, oot. Mulle justkui meenub, et ka siin foorumis on liikunud inimesi, kes koolis töötavad ja seal asju linuxiga ajavad. Või kui nad siin sõna pole võtnud siis ma ehk eksin?

Neid siin ikka on, aga selleks et administreerima hakata, peaks ikka mingi süstemaatilise kursuse või praktika mõne pädeva adminni käe all läbima, terake siit terake sealt kogutud teadmiste ja koduvõrgu praktikaga välja ei veaks. Minu brutopalk õpetajana umbes nii suur ongi kui ülal märgitud, aga usun, et administreerimine oleks väiksema pingega töö ja teeksin seda hea meelega.

kõrvaliste asjadega ? kui inimese huvid ongi IT-alased, siis see ei ole kindlasti kõrvaliste asjadega tegelemine, tegemist on väärtusliku praktikaga tuleviku tarbeks. pealegi, kas mõnes koolis toimib asi tõepoolest praegu nii, et mingi palgaline jookseb mööda kooli ja pakub 8h päevas IT-kasutajatuge ? ma ei tahaks nagu väga uskuda. probleemid koondatakse kokku ja tegeletakse siis, kui võimalus avaneb. pealegi, õpilaste kaasamise idee ongi justnimelt kaasamises, mitte nende arutus ekspluateerimises, õpilased oleks palgalisele personalile abiks. õpilased on kõige paremini kursis igapäevaste vajaduste ja probleemidega, seega on nende panus juba üksnes informatiivsel tasandil palju väärt.

Kool värbab õpilaste hulgast (testitult) pädeva ITkuti - maksab tema eest ühikakoha motivatsiooniks. Näiteks. Vastulause - nii ja naa aga tudeng peaks ikka õppima ja mitte kõrvaliste asjadega tegelema, äkki juhtub midagi loengute ajal, siis ta peab tulema jne jms. Mis on mingit pidi ka õige.