illukas kirjutas:

*Kaua sa üksi ikka seda vankrit vedada jõuad- mitu ministeeriumi või suuremat asutust peale Keskkonnaministeeriumi veel Open-/LibreOffice projektiga kaasa tuli??? Arvese tasuks võtta ajaakent mis ajast mis ajani LibreOffice seal kasutusel juba on olnud.

ETIS-es (teaduse infosüsteem) uue ID-kaardiga protsessides vaatasin, kes missugust veebiserverit kasutab. Ministeeriumeist oli Haridus- ja teadusministeerium ainuke, kes kasutas Microsofti serverit.

Jah, meil tulevad nii koolist kui ülikoolist inimesed/spetsialistid, kelle jaoks arvuti ja MSW/MSO on sünonüümid ja kes ei teagi, et arvuti võib käia ka parema ja odavama tarkvaraga, ja käia paremini. Eile esines ühel konkursil reaalteaduste magister, kelle IT-alane oskus CV-s oli MSO spetsialisti tase, Photoshop ja Python kesktase. "Spetsialisti-tasemel" powerpointis olid pealkirjad poolenisti piltidega kinni kaetud. Mina ei saa aru, milleks küll kasutatakse tarkvara, millega spetsialistki hakkama ei saa, kui sama töö jaoks on valida muid ja paremaid vahendeid.

Kas keegi on analüüsinud, mida oleks vaja mõne omavalitsuse kolimiseks vabale tarkvarale? Mis probleemid seal võiks tekkida? Kuidas oleks näiteks Tartu linna kui endise Linux Counteri järgse Eesti Linuxipealinna kolimisega vaba tarkvara kasutamisele võimalikult suures mahus? Mida see kaasa tooks, kui palju võidetaks litsentsitasudes, kui palju võiks minna alguses juurutamisele ja kasutajatoele? Kui palju süsteemide mugandamisele?

illukas kirjutas:

Mõtteaineid: *Kaua sa üksi ikka seda vankrit vedada jõuad- mitu ministeeriumi või suuremat asutust peale Keskkonnaministeeriumi veel Open-/LibreOffice projektiga kaasa tuli??? Arvese tasuks võtta ajaakent mis ajast mis ajani LibreOffice seal kasutusel juba on olnud.

See on tüüpiline ignorantsus + keegi ei viitsi asjaga tegeleda. Keegi ju ei pahanda kui miljoneid eurosid maksumaksja raha välismaale makstakse...

illukas kirjutas:

*See, et Merilo seal ikka veel töötab ei ole mingi märk. Ministeeriumite tasemel on oluliselt suuremad ja laialdasemad jõud otsustamas ja see pisike IT mutter ei oma kahjuks nii suurt mõjujõudu, et olla pöörduva mõjujõuga.

Jah - ega see ei tagagi midagi - piisab kui Microsoft otsustajaid lobistab ja asi toimib jälle. Eks see ole vaese rahva häda - raha võim maksab.

illukas kirjutas:

*Zeroconf- kahjuks ei ole sul aimugi nii suure kasutajaskonna ülevalhoidmisest ainult vaba tarkvara peal (Novelli poole märge) Novelli kulud on oluliselt pisemad võrreldes Microsofti lahendusega. Sellises suures keskkonnas ei saa kasutada põlveotsas kootud lahendust ja on asjad mis peavad töötama ja kui ei tööta siis on vaja kellegi uksele koputada, et see asi KIIRESTI tööle saada...

Kahjuks mul siiski on see aim olemas. Palju suuremad institutsioonid töötavad vabatarkvara peal ja palju paremini töötavad. See ongi omandusliku tarkvara tootjate eesmärk sellist arvamust inimestesse süstida, et tagada oma kasuminumbrid.
Need numbrid on päris suured, mis selle nn suure kiiruse eest nõutakse. Oluliselt ratsionaalsem on juba oma progejat palgal hoida ja saab oluliselt kiiremini ja just täpselt seda, mida tahad - mitte nii nagu see suurfirma tahab.

illukas kirjutas:

*Haridusasutuste vaba tarkvarale viimine on suhteliselt tänamatu töö, eriti veel talgute korras. Võta ja vaata mis maksab haridusasutusele litsents ja mis sellega kaasneb õpetajatele, õpilastele... Lisaks ega keegi haridusasutuses litsentse väga kiiresti vahteama ei kipu.

Tänamatu on hoopis maksumaksja raha eest omandusliku tarkvara firmadele tulevasi truusid kliente koolitada ja jätta õpilased ilma võimalusest pääseda Windowsi hädadest ning raisata vaevaga teenitud maksutulu välismaiste firmade nuumamiseks, jättes oma rahva nälga, hätta, tööta ja sundides seeläbi neid kodumaalt lahkuma.
Kodanikualgatus on alati omal kohal olnud kuigi jah - päris selliselt koole üle ei vii.
Riik on selles suunas liikumas ja pilootprojekte tegemas ning aitan seda suunda hoida kuid eelarvamused on tugevad ja oluliselt rohkem kulub psühholoogia peale kui reaalsete tehniliste takistuste ületamiseks.

illukas kirjutas:

*On mingi hägune otsus, et vot nüüd peaksime riigi tasemel kasutama sellist (LibreOffice) tarkvara- Palju seda reaalselt ka kasutab. On teatud ministeeriumid, kuhu saates odt faili tuleb vastuseks, et palun saatke doc vormingus- edasi järeldage ise kui suuresti sellest raamistikust kinni peetakse. Ei tasu mainida kohalikke omavalitsusi, mis on veel hullemas seisus. Ei oska täpselt öelda kas mure on ametniku oskuses või LibreOffice puudumises.

See hägune otsus oli riigihange Kuigi jah - riik ei ole siin kõikide asjade peale jõudnud mõelda. Ka eelarvamused ehk siis see ajalooline pärand Microsofti maailmast segab ja see on selles mõttes uus olukord, millega ei ole enne tegeletud. Püüan riiki aidata niipalju kui see minu võimuses on. Koostöö oleks siin omal kohal ja mitte hukkamõist.
Samas tuleks ministeeriumitele saata kindlasti just koosvõime raamistikust lähtuvalt ehk siis mitmepoolset muutmist vajavad dokumendid OpenDocument-i vormingutes ja mitmepoolset muutmist mittevajavad dokumendid PDF-vormingus. Meil aga kiputakse kõik dokumendid saadetama redigeeritavates vormingutes.

Kui ei ole vaja faili saajatel muuta siis tuleks ikka PDF-is saata. Veelgi parem on panna dokument pilve üles - Google Drive, SkyDrive - mis iganes võimaldab otse veebipõhiselt ilma mingit eritarkvara omamata kohe otse vaadata. Seejärel siis hoopis link sellele dokumendile saata. Siis saab seda ka muuta ja saata vaid teate, et dokument on muutunud, et vaadaku samalt aadressilt uuesti. Nii välditakse ka asjatult failide saatmist ja hoitakse kokku ka andmeliikluse mahtu ja serverite kettapinda. Siis ei ole ka sama asja kohta n+1 erinevat faili postkastis ja nuputa siis, milline see viimane ja õige on. Pilves on info ühes kohas ja oluliselt lihtsam ning mugavam ka koostööd teha erinevate osapoolte vahel ehk siis neid faile, katalooge üksteisega jagada.

MS Office-i austajatele saab soovitada SkyDrive-i ja see ju tasuta käes ning lausa 7 GB tasuta kettaruumi ka veel pealekauba - sellega võiksid nad rahul ju olla.

On olemas ju ka rida lühiviidete tegemise võimalusi, et neid pilves asuvate dokumentide aadresse lühendada.
Kui antakse järgi Microsofti failivormingute nõuetele siis ei tulegi sellele lõppu. Meie võimuses on teha lõpp MS Word-i vormingus kirjalisadele!

Kui meie seda ei tee siis ei tee seda keegi! Siis ei ole mõtet viriseda, et on probleem kui ise sellele probleemile kahe käega kaasa aitame! Tuleb otsustavalt tegutseda ja siis hakkab asi muutuma - alustagem seda enda muutmisest!

Vastusena erkule - iga euro on arvel - meil on vähemalt 63 000 vaesuspiiril elavat peret ja 45 000 allpool elavat (allikas) - neid tuleb järgi aidata, millega riik vaevaliselt tegeleb. Lastetoetused on naeruväärselt väikesed. Ühesõnaga - lastega ehk siis meie tulevikuga tegeletakse häbematult vähe ja siia see raha saab kuluda. Lisaks tööhõive parendamine ja sisenõudluse suurendamine läbi siseriiklike tellimuste. Miks maksame seda raha välismaale kui oma inimesed saame välja õpetada ja tööle rakendada. Sellest võidab ju oma riik. Milleks on vaja meile võõrtööjõudu, kes kuskilt kolmanda maailma riigist tuleb? Miks me oma inimesi ei taha? Neid on ju võimalik õpetada ja tööle rakendada! Oma inimene on palju parem kui umbkeelne välismaalane.

Need suured numbrid ehk näitavad, et turumajanduslik ärimudel ei toimi tarkvara vallas, kui konkurentsipoliitika puudub
"Eritarkvara" kaasamisel, pole ka Lin süsteemil suurt kaasa rääkida, nagu nende tasuta asjadega hetkel ikkagi on.

Kokkuvõttes taandub asi vaid summadele. Makstakse päriselus ju kõigile ja kõikjale, välja arvatud oma kodanikele (toetused, haigekassa, töötuskindlustus jkms). Ja see tingimus ju ei muutu arvatavalt sellise korra ajal kunagi.

Ma ei loe välja siit teemast .. või mida siis oleks pidanud selle summaga tegema või kas keegi tõesti arvab, et sellega oleks "midagi .. ära tehtud".

Mõtteaineid:
*Kaua sa üksi ikka seda vankrit vedada jõuad- mitu ministeeriumi või suuremat asutust peale Keskkonnaministeeriumi veel Open-/LibreOffice projektiga kaasa tuli??? Arvese tasuks võtta ajaakent mis ajast mis ajani LibreOffice seal kasutusel juba on olnud.
*See, et Merilo seal ikka veel töötab ei ole mingi märk. Ministeeriumite tasemel on oluliselt suuremad ja laialdasemad jõud otsustamas ja see pisike IT mutter ei oma kahjuks nii suurt mõjujõudu, et olla pöörduva mõjujõuga.
*Zeroconf- kahjuks ei ole sul aimugi nii suure kasutajaskonna ülevalhoidmisest ainult vaba tarkvara peal (Novelli poole märge) Novelli kulud on oluliselt pisemad võrreldes Microsofti lahendusega. Sellises suures keskkonnas ei saa kasutada põlveotsas kootud lahendust ja on asjad mis peavad töötama ja kui ei tööta siis on vaja kellegi uksele koputada, et see asi KIIRESTI tööle saada...
*Haridusasutuste vaba tarkvarale viimine on suhteliselt tänamatu töö, eriti veel talgute korras. Võta ja vaata mis maksab haridusasutusele litsents ja mis sellega kaasneb õpetajatele, õpilastele... Lisaks ega keegi haridusasutuses litsentse väga kiiresti vahteama ei kipu.
*On mingi hägune otsus, et vot nüüd peaksime riigi tasemel kasutama sellist (LibreOffice) tarkvara- Palju seda reaalselt ka kasutab. On teatud ministeeriumid, kuhu saates odt faili tuleb vastuseks, et palun saatke doc vormingus- edasi järeldage ise kui suuresti sellest raamistikust kinni peetakse. Ei tasu mainida kohalikke omavalitsusi, mis on veel hullemas seisus. Ei oska täpselt öelda kas mure on ametniku oskuses või LibreOffice puudumises.
*PS hanke kirjutaja ei oma tähtsust, otsus hakne kirjutamiseks on tähtis!!!

See puhtalt minu isiklik arvamus, ei meeldi siis ei meeldi.

kuidas kujutad ette seda nö. ette võtmist ? riiklikul tasemel mängivad palli vaid poliitilised jõud ja firmad, kes neile kilekottidega obrokit kokku tassivad. sellised heategevuslikud üksiküritused on juba ette surmale määratud. varem või hiljem näeb mõni olukorras võimalust, mille abil teenida ja sõidetakse silmagi pilgutamata üle kõigest sellest, mille nimel sina heast tahtest vaeva oled näinud. seni, kuni pole mingit püsivat jõudu, mis oleks huvitatud vaba tarkvara kasutamise pidevast ja aktiivsest arendamisest ja propageerimisest, võib säärased talgute korras tehtavad projektid maha matta, need ei jää püsima.

Kas Pingviinid viitsiksid võtta ette näiteks haridusasutused ja järkjärguliselt tõsta kõik ühtselt vaba tarkvara peale? Kui organiseeritult teha, siis oleks asjal jumet. Kui see peaks õnnestuma, siis saaks liikuda edasi teiste riigiettevõtete juurde.

Siin pole midagi imestada. Hankeid kirjutavad põhiliselt asutuste IT juhid. Vaadake oma IT juhile otsa ja te saate aru millist tarkvara see asutus eelistab.

veel mõned näited omandusliku tarkvara hankimistest Eesti riigis:
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/145879 - siin ostetakse 58 000 € eest Keskkonnaministeeriumile Novelli serveri litsents
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/145837 - Kõpu vallavalitsus ostab 27 000 € eest taas muuhulgas ka Microsofti tarkvara
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/145349 - Eesti Kunstimuuseum ostab 2 584,60 € eest Adobe tarkvara
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/145206 - Lääne-Tallinna Keskhaigla ostab 21 455,20 € eest Microsofti serveritarkvara
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/144850 - Riigi Infosüsteemide Amet ostab 2 940 € eest Microsofti serverite kliendilitsentse
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/144550 - SA Innove ostis 40 000 € eest Microsoft Office-it
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/144108 - Kuressaare Ametikool ostis 20 950,11 € eest Microsofti tarkvara
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/145189 - Eesti Keskkonnauuringute Keskus ostis 155 000 € eest Microsofti ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/143101 - Põltsamaa Vallavalitsus ostis sealsetele koolidele 16 550,63 € eest muuhulgas Microsofti tarkvara
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/143310 - TTÜ ostis Microsofti litsentse 211 074,96 € ulatuses
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/140370 - Setomaa Valdade Liit ostis 6 564,48 € eest Microsofti litsentse
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/137185 - Veeteede Amet on 42 250 € ulatuses ennast lukustanud ühe Norra ettevõtte tarkvara külge, mille ainuõigus kuulub sellele Norra ettevõttele

kokku 604 369,98 € ehk siis 9 456 335,33 EEK - osa sellest kulus ka riistvara peale kuna hanked olid tehtud koos ent siis osteti ka omandusliku tarkvara litsentse ja seetõttu on need siin hulgas. Siiski on summad märkimisväärselt suured - selle raha oleks saanud jätta kodumaale ja anda tööd eestlastele ning seeläbi suurendada tööhõivet ja vähendada vaesust. Miks küll valitsus viib eesti maksumaksja raha välismaale ega toeta omaenda inimesi??

Kui Riigihangete registris panna otsima sõna tarkvara ning otsinguparameetrites määrata hanke seisundiks --- (esimene valik ehk siis kõik seisundid) ning avaldamise kuupäevaks piisavalt kaugel minevikus - näiteks 2003 või veelgi varasem aasta ja seejärel käivitada otsing siis leiab need tulemused.

LINK

Summary: The big reason the French Gendarmerie made the Linux move? It saved them 40 percent in total cost of ownership over Windows.