Katsetasin DigiDoc3 kliendiga - seal alguses juurdepääsutõend pandi PIN1-ga ära ja siis PIN2-te enam vastu ei võtnud. Proovisin sulgeda ja uuesti avada - sama lugu. Kaardilugejaks oli SC Micro SPR532. Olen vist üks väheseid, kes sellist kaardilugejat omab ja kipub nii olema, et klahvistik ei taha alati töötada - ikka küsib klaviatuuri kaudu PIN-koodi. Samas seekord toimis PIN1 ka klahvistiku kaudu. See katsetus toimus Mac OS X 10.5.8 operatsioonisüsteemis kus VirtualBox 4.1.6 (koos paigaldatud laienduste pakiga) alla oli siis Estobuntu 11.11 paigaldatud. Üritan puhta raua peal ka testida. Mul on olemas ka SCR3310 ja ka kuulus Omnikey Cardman 1021.
Kusjuures kõrval masinas kus on Estobuntu 10.09 - seal töötas ilusti... Kusjuures olen sinna RIA versiooni peale ajanud, mis 3.3 vaid sellele Ubuntu versioonile paraku on.

EDIT: testisin LiveDVD-d ühel Microlingi masinal kus MSI MS-7267 4.0 emaplaat ja lisaks nVidia 8200GS kiibistikuga graafikaart PCI-E pesas ja seal vajutasin peale käivitumist, et proovi Estobuntut aga midagi ei juhtunud. Liivakella ratas jäi tiirlema ja nii oligi. Siis vajutasin ristist selle akna kinni - ta küsis, et kas soovin paigaldusest loobuda - vastasin jah - ja siis tuli hoopis töölaud ette (Unity veel kusjuures) ja sain kasutama hakata seda LiveDVD keskkonda. Kummaline selles mõttes - ma isegi oleks arvanud, et teeb taaskäivituse kuna ma loobusin aga kummaline oli ju ka see, et ma loobusin omaarust LiveDVD kasutamise valikust - tema aga pakkus, et ma loobun paigaldamisest. Viimaks kui sulges siis ma valisin, et sulge arvuti ja siis teatas, et võta plaat välja ning sulge sahtel ja siis teeb arvuti taaskäivituse kuigi ma valisin, et sulge arvuti. Võtsingi plaadi välja ja vajutasin Enter ning siis arvuti sulgus nagu ma olin soovinud - teade aga teatas, et teeb taaskäivituse...

zeroconf kirjutas:

Testisin virtuaalmasinas ja siis ID-kaardiga digiallkirjastamisel andis, et ei suuda tokeniga rääkida ning digiallkirjastamine ebaõnnestus. Muidu ID-kaardi haldusvahend luges andmed ID-kaardilt välja.

PIN1 töötas, aga PIN2 mitte? Või Digidoc'is ainult PIN2 ei töötanud? Mul on mõnikord olnud anomaaliaid, kui olen ühendanud lugeja mingil imelikul hetkel või vahetanud ID-kaarte vms. Kui lugeja on algusest peale küljes ja kaart programmi käivitamisel sees, siis ma pole ise probleeme täheldanud.

Testisin virtuaalmasinas ja siis ID-kaardiga digiallkirjastamisel andis, et ei suuda tokeniga rääkida ning digiallkirjastamine ebaõnnestus. Muidu ID-kaardi haldusvahend luges andmed ID-kaardilt välja.

Pulseaudio on juba ka debianil paigaldatav ja kujutan ette, et mingi hetk saab ka seal vaikimisi valikuks, sest alsa kõrval on sellel ikka hunnik lihtsalt määratavaid valikuid.

Arvi kirjutas:

Kas on lootust, et tulevikus on estobuntu debiani põhine?

Ma tean, et Debianil põhineva Estobuntu idee jaoks on isegi tehtud üks nimekiri asjadest, mida selle loomine eeldaks, aga minu isiklik seisukoht on, et Estobuntu standardversioon peaks põhinema Linuxil, millel on kõige parem riistvara tugi, mis paigaldub kergesti ka võhiku käes, millele on palju tarkvara ja mille kohta on saada palju abiinfot. Hetkel näib vastavat sellisele kriteeriumile Ubuntu põhidistro.

Arvi kirjutas:

Kas on lootust, et tulevikus on estobuntu debiani põhine? Klassikalise gnome 2 töölaua ja alsa-ga? OT Praegusel momendil tekib täielik nurka surutu tunne kuna kõik need ubuntu - debiani derivaadid annavad vaikimisi unity, gnome3 ja pulseaudio pasalaadungi kaela. /OT Ma ei ütle seda, et kellegi eesoleva tööd halvustada. Lihtsalt kurb on neid arenguid vaadata.

See on asjatu lootus:
1. Gnome 2-e arendus hakkab järk-järgult välja surema. Ega arendajad on inimesed ja ei taha ka "vana taagaga" lõpmatuseni tegeleda.

2. Milles see ALSA suur eelis lihtinimese jaoks on? Tore on ta siis kui kasutad mingit kindlat rakendust, kes temaga hästi läbi saab. Varem oli ju linuxi pidev probleem, et erinevate rakenduste erinevad heliserverid ei suutnud süsteemis kuidagi hästi läbi saada. Pulseaudio on seda probleemi kõvasti leevendanud. Latency on suurimaks probleemiks, aga seegi on lahendatav. Isegi Google on pulseaudio Androidi heliedastuseks kasutusele võtnud. ALSA androidis???? (tahaks panna siia naerunäo) Pulseaudio on põhimõtteliselt samm õiges suunas. Wikipedia - Pulseaudio

Siiski on need jutud siin rohkem Ubuntu üldised teemad, mitte Estobuntu

Kas on lootust, et tulevikus on estobuntu debiani põhine?
Klassikalise gnome 2 töölaua ja alsa-ga?

OT
Praegusel momendil tekib täielik nurka surutu tunne kuna kõik need ubuntu - debiani derivaadid annavad vaikimisi unity, gnome3 ja pulseaudio pasalaadungi kaela. /OT
Ma ei ütle seda, et kellegi eesoleva tööd halvustada.
Lihtsalt kurb on neid arenguid vaadata.

arti kirjutas:

tramm kirjutas: arti kirjutas: katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida. See on Estobuntuga samamoodi nagu Ubuntuga. Kui 3D draivereid pole, siis käivitatakse Unity 2D. USB 2.0 on ikka? Mälu küündib 1 GB piirini? Kui nii, siis sellise süsteemiga ma kiiruse probleeme ei täheldanud. Millega paigaldaja kokku kukkus? Kust kuhu paigaldades ja kui standardsel viisil? viimane õige ubuntu mida proovisin oli 11.04 ja see ka ei jooksnud ilusti usb2.0 on olemas. ram mälu on 750mb cpu on pentium3 ja ma juba tean üsna hästi et näiteks gnome3 selle peal hästi joosta ei taha (katsetasin fedora 16'ga) installer jooksis kokku peale seda kui olin, selle ekraani juures kus näidatakse kas arvuti on insterneti ühendatud ja kus kuvatakse kiri selle kohta et estobuntu sisaldab kolmandate osapoolte tarkvara, edasi nuppu vajutanud muidu oli mul plaan üsna standartne install teha, ainus asi mida teisiti oleks teinud oli käsitsi partatsioneerimine

Ubuntu miinimumnõuete hulgas on 1 GB mälu nõue. Vt https://help.ubuntu.com/community/Installation/SystemRequirements. Samas, tean inimest, kes paigaldas Estobuntu 11.11 ka 512 MB mäluga arvutile. Ta valis paigalduse ilma laivsüsteemi käima laskmata ja ütles, et isegi siis kippus asi venima. Samas õnnestus paigaldus siiski vigadeta, ainult süsteem ise oli pärast jube aeglane. Samas, sinu välja toodud viga võib sõltuda ka millestki muust kui vähesest mälust.

Ilmselt oleks soovitav proovida Lubuntut vms kergekaalulist distrot. Sellele võib püüda peale lasta eestindusskripti või kasutada muid mugandusvõtteid, mida natuke ülalpool sai välja pakutud.

zeroconf kirjutas:

Siinkohal julgen küsida, et miks Arvo Mägi soovitab järjekindlalt kogu aeg eemaldada venekeelseid ja kristlikke raadiojaamasid??? IMHO on see igaühe enda teha kas ta üldse midagi sealt eemaldab või mitte.

Puhtstatistiliselt on see soovitus ju kohane, sest Eesti on vist maailmas üks usuliselt leigemaid riike ja ilmselt suur osa Estobuntu kasutajatest tõesti ei taha eriti kristlikke raadioid kuulata. Minu meelest on hea, et Arvo Mägi toob konkreetseid näiteid Estobuntu kohandamise võimalustest. Loomulikult on need tema isiklikust vaatepunktist, aga mis siin ikka nii väga kiita või laita?

Aga väga huvitav oleks teada, kas ja kui palju kohalikke venelasi Estobuntut kasutab ja mida nad süsteemi lisaks vajaksid. Ma ise kujutan ette, et palju lihtsam on võtta mõni Venemaal putitatud distrotest, aga kes teab, äkki on Estobuntuga just hea eesti keelt harjutada.

zeroconf kirjutas:

Siinkohal tekkis idee, et Radiotray võiks võimaldada lihtsalt (graafiliselt) esitusnimekirja vahetada. Nagu näiteks taustapildi lisamine - näitan graafiliselt hiirega kõvakettal ette ja ongi uus olemas. Siis võiks küsida, et kas liidan esitusnimekirjad või asendan uuega. Vana võiks enne muidugi saada eksportida.

Radio Tray arenduse osas tasub teha koostööd algse projekti endaga ja suunata ettepanekud selle veahaldusse http://sourceforge.net/apps/trac/radiotray, Estobuntu lihtsalt kasutab seda programmi. Importimise/eksportimise nupu lisamine ei tohiks iseenesest kuigi keeruline olla.

arvomagi kirjutas:

Estobuntu (GNOME) on põhiliselt ühe mehe töö. Jätkuks tal vaid tahtmist ja aega ka järgmise LTS versiooni tegemiseks. Täiesti ülekohtune on nõuda teiste töölaudadega versioone, kui ise sellesse panustada ei viitsita.

Ühinen siinkohal Arvo Mägiga ja toetan seda arvamust.

arvomagi kirjutas:

Estobuntu on Ubuntu, millele autor on lisanud ID-kaardi takvara, screenlets vidinad (ilmateade, lipik ja linuxikasutajate statistika), mitmed lisaprogrammid ja koodekid ning muutnud välimust. Siinses foorumis tulekski piirduda nendel teemadel arutlemisega.

Siinkohal julgen küsida, et miks Arvo Mägi soovitab järjekindlalt kogu aeg eemaldada venekeelseid ja kristlikke raadiojaamasid??? IMHO on see igaühe enda teha kas ta üldse midagi sealt eemaldab või mitte. Kas Estobuntu kasutajad on satanistid, kes ei kuula kristlikke raadiojaamasid?? Ma loodan, et mitte. Neile, keda kristlik osa häirib, on tehtud teine versioon Ubuntust. Me ei tahaks ju äärmustesse laskuda ega mingit usu teemat Estobuntu kasutamisse sisse tuua kuid selliste soovituste taustal see paraku nii paistab. Neid usulisi versioone on tehtud nii kristlastele kui moslemitele - eks huvilised kasutavad neid. Kuna tegemist on Eesti raadiojaamadega siis on kõik paigas - nad on olemas ja igaüks teeb oma valiku - seda ei ole vast vaja iga kord ekstra rõhutada. Me ei nõua ju raadioaparaatide valmistajatelt, et tehke nii, et ei saaks venekeelseid jaamasid valida... Oluline on, et kui on raadiod siis oleksid kõik olemas, mis Eestis olemas on sõltumate kellegi isiklikest eelistustest.

Samuti ei tee paha teinekord ka mõnda venekeelset jaama kuulata - sealt kuuleb ka sellist informatsiooni, mida Eesti jaamad ei edasta või teevad seda teisel kujul või lähenemisega. Te ju ikka oskate vene keelt? Võiks osata. Näiteks tuntud Tõnu Samuel on lausa "Äripäevas" öelnud, et palju oma sissetulekutest on ta teeninud just tänu vene keele oskusele. Seega ei ole alati kasu IT-alastest oskustest vaid ka keeleoskus tuleb kasuks ja seda Eestis elades ka vene keele osas. Seetõttu on venekeelsed raadiojaamad igati omal kohal. Võiks olla ka teistes keeltes, nt soome keeles - võin siinkohal nende aadressidega aidata. Samuti võin aidata türgikeelsete raadiojaamadega - sealt tuleb teinekord päris kena muusikat Samas on meil tegemist ikkagi Estobuntuga ehk siis eestlastele mõeldud distroga ja igaüks saab lisada ise neid jaamasid nii kuis meeldib. Ma ei oota, et välismaiseid jaamasid Estobuntusse lisataks - suudan seda ka ise teha. Me teame seda ja teeme ka seda. Mingi hetk muidugi võib Vikisse toota juhendi ka, et kuidas seda täpsemalt teha. Ma mõistan seda lihtsalt nii, et Estobuntu - püüdes olla eestimeelne - kajastab lihtsalt Eestis olevaid kuulatavaid raadiojaamasid ehk siis mida ERR jt tuntud meediaorganisatsioonid väljastavad ilma mingi eelistuseta.
Samas võib ju ka postitada kas siis foorumisse või ka Vikisse oma versioone Radiotray esitusnimekirjadest. Siinkohal tekkis idee, et Radiotray võiks võimaldada lihtsalt (graafiliselt) esitusnimekirja vahetada. Nagu näiteks taustapildi lisamine - näitan graafiliselt hiirega kõvakettal ette ja ongi uus olemas. Siis võiks küsida, et kas liidan esitusnimekirjad või asendan uuega. Vana võiks enne muidugi saada eksportida.

tsiteerin Tõnu Samueli "Äripäevast":

Kood:

Märt Missugune peaks olema tänapäeva laste arvutiharidus, nt põhikooli tasemel? Kuidas tagada neile turvalist netti ja muud arvutikasutust? Tänapäeva laps igal juhul ei saa arvutioskuseta hakkama. Küll aga kipub nende haritus vahel olema selline, et osatakse vigases eesti keeles klassikaaslastega suhtelda, kuid muus osas ei osata midagi. Isiklikult olen vaadanud, et paljudel on kõik olemas ja võiks lennata väga kõrgele, kuid eesmärgiks elus on saada miljon punkti mingis mängus. Mängimine internetis on nagu narkomaania päriselus. Tõmbab endasse, hävitab inimese ja kõik tema ümber. Lahendusi ma kahjuks pakkuda ei oska. Kui keegi peaks tahtma minu arvamust kuulda, et mida õppima peaks siis ma rõhutaks keeli ning reaalaineid. Eelkõige matemaatika ja füüsika. Nende vajalikkusest saan ma väga aru ning keelteta on valikud palju väiksemad. Noored ignoreerivad meil vene keelt. See on suur viga! Mul on palju raha teenitud ning häid sidemeid saadud just tänu vene keele heale oskusele.

tramm kirjutas:

arti kirjutas: katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida. See on Estobuntuga samamoodi nagu Ubuntuga. Kui 3D draivereid pole, siis käivitatakse Unity 2D. USB 2.0 on ikka? Mälu küündib 1 GB piirini? Kui nii, siis sellise süsteemiga ma kiiruse probleeme ei täheldanud. Millega paigaldaja kokku kukkus? Kust kuhu paigaldades ja kui standardsel viisil?

viimane õige ubuntu mida proovisin oli 11.04 ja see ka ei jooksnud ilusti
usb2.0 on olemas.
ram mälu on 750mb
cpu on pentium3 ja ma juba tean üsna hästi et näiteks gnome3 selle peal hästi joosta ei taha (katsetasin fedora 16'ga)
installer jooksis kokku peale seda kui olin, selle ekraani juures kus näidatakse kas arvuti on insterneti ühendatud ja kus kuvatakse kiri selle kohta et estobuntu sisaldab kolmandate osapoolte tarkvara, edasi nuppu vajutanud
muidu oli mul plaan üsna standartne install teha, ainus asi mida teisiti oleks teinud oli käsitsi partatsioneerimine