kernull kirjutas:

Ma näeks heameelega, et siia kogunevad vettpidavad näited,

Ma ei kavatse alustada kohtuprotsessi MS-ga, et ennast "vettpidavate" näidete kogumisega vaevata. 1996. aastal, kui olin kogenud viie või kuue MS OS-i tööks kõlbmatust (alates MSDOS-3-st kuni W95-ni), läksin üle linuxeile - sellega ka umbes 90% hädadest lõppes. Mingeid probleeme on mõistagi iga tarkvaraga - ka mu omakirjutatuga. Tollane vaevlemine meenub kohe, kui tuleb mõnede eriseadmete kasutamiseks jälle MSW-d kasutada. See, et MSW on töökindluselt jõudnud sinnani, kus linuxid olid viis kuni kaheksa (või isegi kümme) aastat tagasi, on MS poolt muidugi kõva sõna. Viiruselembuse poolest on MS kõigist teistest mäekõrguselt üle.

lisaks tasub mõelda linuxi plussidest ja miinustest, mõlemad teemad siit foorumist läbi käinud

akbgf kirjutas:

Ei tule MS oma eri versioonidega tehtud dokumendid ka lahti. Tuli kolleeg Tallinnast XP-l tehtud powerpointiga seminaris esinema. Ka XP, aga vist mingi teine SP või teine MSO versioon, ei saanud faili lahti. Seminar sai peetud, sest Linux & OpenOffice aitasid hädast välja.

See on ju loomulik, et MSO vanem versioon uuemat formaati ei ava, sest vanema versiooni kirjutamise ajal polnud uut veel välja mõeldud.
See, et arvutiomanik ei viitsi uuemate formaatide jaoks MS lehelt tasuta viewer-eid tirida pole ei MS ega tema formaadi süü.

Ma näeks heameelega, et siia kogunevad vettpidavad näited, see, et vana programm ei loe uut formaati, pole kuidagi opsüsteemi ega koodi avatusega seotud.

Tsitaat:

Hea kui saaks konkreetsetele juriidiliselt vettpidavatele allikatele viidata, et see nii ei juhtu (... et tasuliseks läheb mingi hetk).

Sellele vastab ehk keegi, kes on minust paremini litsentsidega kursis.

Tsitaat:

Orienteeruv aeg võiks ka teada olla, millal asi juhtus. Siis teab mõelda, et mis versiooni tarkvara sel ajal väljas oli või mis seis tarkvaramaailmas valitses.

See powerpoindi lugu oli mõni aasta tagasi, kui XP oli ainuvalitsev.
Otsisin välja - november 2005, aga kardan, et seda faili enam ei leia, sest tollal seminarides kasutatud sülearvuti andis otsad ja selle kõvaketas läks taaskasutusse.

Aga nüüd ja praegu kirjutab väikefirmas MSO-ga toimetav kolleeg, kellele saatsin edasi TÜ-st mulle saadetud .docx-i

Date: Thu, 3 Mar 2011 18:31:32 +0200
Äkki saaks selle dokumendi mulle saata mingis teises formaadis (.rtf, või kasvõi .doc), mul nimelt siiamaani pole docx`i avada oskavat softi.

Tegin siis LibreOfficiga PDF-i ja saatsin selle.

akbgf kirjutas:

2001 anti erakasutuseks vabaks StarOffice-5.2. 2000 lasti lähtekood vabaks ning tehti esimene OpenOffice. Kõik need aastad kuuleme seda ähvardust. Mitu uut MSO-d on selle aja jooksul need hirmutajad ise juba ostnud?

Hea kui saaks konkreetsetele juriidiliselt vettpidavatele allikatele viidata, et see nii ei juhtu (... et tasuliseks läheb mingi hetk).

akbgf kirjutas:

Ei tule MS oma eri versioonidega tehtud dokumendid ka lahti. Tuli kolleeg Tallinnast XP-l tehtud powerpointiga seminaris esinema. Ka XP, aga vist mingi teine SP või teine MSO versioon, ei saanud faili lahti. Seminar sai peetud, sest Linux & OpenOffice aitasid hädast välja.

Hea kui sellised näited kokku kogunevad siia foorumisse. Kui väga konfidentsiaalne info ei ole (või saab selle näidist rikkumata eemaldada enne siiapanekut) siis võivad ka näidisfailid olla. Orienteeruv aeg võiks ka teada olla, millal asi juhtus. Siis teab mõelda, et mis versiooni tarkvara sel ajal väljas oli või mis seis tarkvaramaailmas valitses.

Tsitaat:

Linux, LibreOffice vms vabatarkvara läheb nagunii tasuliseks kui rohkem kasutama hakatakse, mistõttu ei ole mõtet energiat kulutada sellele üleminemiseks - alguses antakse tasuta, pärast kui oled üle läinud ja ära harjunud siis hakatakse raha küsima

2001 anti erakasutuseks vabaks StarOffice-5.2. 2000 lasti lähtekood vabaks ning tehti esimene OpenOffice. Kõik need aastad kuuleme seda ähvardust. Mitu uut MSO-d on selle aja jooksul need hirmutajad ise juba ostnud?

Tsitaat:

Praegu ei saa keegi minu tehtud faile lahti

Ei tule MS oma eri versioonidega tehtud dokumendid ka lahti.
Tuli kolleeg Tallinnast XP-l tehtud powerpointiga seminaris esinema.
Ka XP, aga vist mingi teine SP või teine MSO versioon, ei saanud faili lahti.
Seminar sai peetud, sest Linux & OpenOffice aitasid hädast välja.

Minu postitus sai ajendatud vestlusest ühe firmajuhiga, kes selliseid väiteid mulle ette ladus. Siis tuli mulle meelde, et olen varemgi selliseid väiteid kuulnud. Kuna on tulemas ka järjekordne Vaba Tarkvara Päev (16.09.2011 kell 10-16 Rahvusraamatukogus - Laur teab täpsemalt) siis mõtlesin, et enne kui see päev kätte jõuab, saaks arutleda nende asjade üle, et siis seal päeval oleks juba midagi rääkida sellest ja see jutt oleks ka eelnevalt kogukonnas läbi arutatud. Kes neist väidetest seal Vaba Tarkvara Päeval rääkima hakkab - ei tea veel kuid neist asjust tuleb seal kindlasti juttu teha ja hea kui need asjad ka kirja saab - siis on nendele hea viidata kui kuskil keegi selliseid vastuväiteid esitab.

Miks hakatakse Linuxit kasutama?

Mind nimetati juba lapsena tagurpidi Sassiks, nii et Linuxile üleminek oli asjade loomulik käik. Linuxikasutajad, keda isiklikult tunnen, on kõik enam või vähem kiiksuga inimesed. Olen suutnud mõned "normaalsed" inimesed ka Linuxit kasutama panna, aga nende puhul oli peamiseks argumendiks rahapuudus. Saadi vanem arvuti, millega aeg-ajalt internetipangas käia, e-kirju saata ja kirjatööd teha ning sellele oli vaja opsüsteem leida. Suurem mass ostab uue arvuti koos windowsiga ja nende jaoks probleemi ei ole, nad ei hakka kunagi alternatiivide üle juurdlema kui töötav süsteem olemas.

zeroconf kirjutas:

Olge head ja pakkuge omad veenvad (argumenteeritud) seletused, vastuväited neile eksiarvamustele Kui on mahti ning pikem/asjalikum jutt siis võib ka Vikisse kirjutada ja siia lingi(d) panna.

Väga asjalik üleskutse. Lisan, et vikis on minu meelest suurepärane artikkel Linuxi valimise põhjustest. Need küsimused võiks kuuluda sinna artiklisse, nt võib luua sinna lõppu jaotise "Vastuargumendid Linuxi kasutamisele" vms. Ka võiks seda artiklit püüda ajakohasena hoida, sest seda on väga hea mistahes huvilistele viidata.