pingviinike kirjutas:

Mina ootaksin väga kahte juba ettepanekute kaustas kirjasolevat ideed: 64bit versiooni Estobuntust ja digiTV vaikimisi pakkumist.

+1

medieval kirjutas:

Sedand küll. Ok. Võtame nõnda, et kui ubuntu versioon kestab 2 aastat, siis firefox ei vaataks, et kõik sõltuvused rahuldatud saaksid? Kuidas windows seda suudab? Üks väljalase kestab mitmeid aastaid ja firefox jne kohandavad end vastavalt. Või võtame nõnda, et kui firefox 3.5 ideaalselt sobib ubuntu 8.04, siis miks seda ei ole võimalik kergelt sinna peale lasta/uuendada? (Ega ma ise tegelt sellest sõltuvuste asjast midagi ei jaga)

+1

Mina ootaksin väga kahte juba ettepanekute kaustas kirjasolevat ideed:
64bit versiooni Estobuntust ja digiTV vaikimisi pakkumist.

Qilaq kirjutas:

Noh, "uusimad versioonid + stabiilsus" on põhimõtteliselt vastuoluline kooslus: võib juhtuda, et kõik sobib ja klapib, aga palju tõenäolisem on, et eriti "tuntumate programmide" uuenemine tekitab vajaduse mingeid sõltuvusi ümber seadistada ja nii edasi, mis omakorda pahatihti kipub nagu lumepall kasvama ja eriti halval juhul võib lõppeda sisuliselt uue väljalaske loomisega.

Sedand küll. Ok. Võtame nõnda, et kui ubuntu versioon kestab 2 aastat, siis firefox ei vaataks, et kõik sõltuvused rahuldatud saaksid? Kuidas windows seda suudab? Üks väljalase kestab mitmeid aastaid ja firefox jne kohandavad end vastavalt. Või võtame nõnda, et kui firefox 3.5 ideaalselt sobib ubuntu 8.04, siis miks seda ei ole võimalik kergelt sinna peale lasta/uuendada?
(Ega ma ise tegelt sellest sõltuvuste asjast midagi ei jaga)

Noh, "uusimad versioonid + stabiilsus" on põhimõtteliselt vastuoluline kooslus: võib juhtuda, et kõik sobib ja klapib, aga palju tõenäolisem on, et eriti "tuntumate programmide" uuenemine tekitab vajaduse mingeid sõltuvusi ümber seadistada ja nii edasi, mis omakorda pahatihti kipub nagu lumepall kasvama ja eriti halval juhul võib lõppeda sisuliselt uue väljalaske loomisega.

Ma ei tea, kui palju see nüüd küll ainult estobuntuga kokku läheb, aga kindlasti ongi praegu ubuntu ja muude probleem minu kasutuse seisukohalt see, et kui olen pannud endale nt. ubuntu 8.04 LTS ning kasutan seda. Kõik korras. Kuid, kui nüüd tulevad välja uued programmi versioonid nt. Firefox 3.5, siis ubuntu minu firefoxi sinna ei uuenda, pean ise netist mõne repo otsima(mulle võib kerge olla, aga paljudele teistele mitte). See uuendamine võiks toimuda vähemalt tuntumate programmidega, alati on võimalik juurde pookida võimalus, et kasutaja saab valida kas tahab uuendada. Sellest tuleb välja, et Estobuntut poleks vaja uuendadas iga poole aasta tagant, vaid välja nt lasta aastas korra. Eelistada stabiilsust.

Ja kui midagi sellist tööle panete, siis mõtlen võibolla isegi oma ubuntu pealt estobuntule ületulekule.

Kokkuvõtvalt: programmide uusimad versioonid + stabiilsus = võit

Midagi sellist juba ettepanekutes olemas ka:
http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/ettepanekud/m%C3%A4%C3%A4ramata

Minu katsetused sellise metapakki alal: http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/ticket/43

Ise katsetasin ainult livecd peal, kuna endal juba kde peal. See on üldse mu esimene katse pakimajanduse aolal, niiet eeldage, et see ei tööta.

spott kirjutas:

Minu seisukoht on aga, et see killustaks liigselt arendajate tööd

Võib-olla ei tasuks sedasi asjasse suhtuda. Vaevalt, et Estobuntu arendajate ring on kuidagi kitsalt piiratud, et 1-2 Gnome/Xfce juurutamisega tegelejat juurde ei mahuks.
Ma ei pidanudki silmas seda, et praegused arendajad võtaks omale veel ühe kohustuse juurde.
Kui läbirääkimisi pidada, jagada kogemusi ja teadmisi, siis võivad 1-2 lisanduvat inimest selle Gnome versiooni valmis teha.
Või vähemalt proovidagi - parem proovida ja ebaõnnestuda kui üldse mitte proovida.

Esialgu oleks ka sellest metapakist abi. Vähemalt parem kui järjekindel Gnome boikoteerimine.

Minu seisukoht on aga, et see killustaks liigselt arendajate tööd, kes põhiliselt KDE peal on. Seega oleks kirik keset küla metapakk, mille abil saab Gnome kasutaja kõik Estobuntu kellad ja viled paigaldada, samas aga ei paigaldata suuremat enamust KDE.st.
Kui siis on näha selle paki kasutamise suurt aktiivsust, no siis võib edasi mõelda Gnome versiooni peale, kui ka vabatahtlike juures on.