indrek56 kirjutas:

ilmselt on viga rohkem minus endas, aga veidi raske on mõista debiani pakihalduse "üle kõige" kiitmist. Ka minu kogemus pole ilmselt piisav et mingeid järeldusi teha. Aga kui debiani juures on miski "näkku pannud" siis on selleks just olnud pakihaldus ja seda paaril korral totaalselt, ehk uus install.

Pakihaldusesse on vist sissekodeeritud, et ta varem või hiljem (pigem varem) "näkku paneb". Mulle on väga erinevad pakihaldurid "peksa" andnud : ubuntu (öäk!), arch, zenwalk, freebsd, dreamlinux.
Opensuse jälle püüab kasutajal kõvasti käest kinni hoida ja krt. lahti ei lase. Püüdsin mingit konffaili käsitsi mudida - ei lasknud.
Järeldus - igaühel oma. Ja linuxi paljusus ei saa põhimõtteliselt ära kaduda !

Tsitaat:

Kui aga peaks tulema päev, mil linux standardiseeritakse ja koondatakse ühe lipu ja pakihalduse alla, siis on aeg edasi liikuda.

Seda arvan minagi ...

Linus Torvalds andis Juulis, 2008 intervjuu:
"I've never used plain Debian, for example, but I like Ubuntu. And before Debian people attack me - yeah, I know, I know, it's supposedly much simpler and easier to install these days. But it certainly didn't use to be, so I never had any reason to go for it."

http://news.oreilly.com/2008/07/linux-torvalds-on-linux-distri.html

ilmselt on viga rohkem minus endas, aga veidi raske on mõista debiani pakihalduse "üle kõige" kiitmist. Ka minu kogemus pole ilmselt piisav et mingeid järeldusi teha. Aga kui debiani juures on miski "näkku pannud" siis on selleks just olnud pakihaldus ja seda paaril korral totaalselt, ehk uus install. uus install mitte selle tõttu, et viga võimalik üles pole leida (paremate teadmiste, kogemuste ja ajaressursi juures kindlasti) vaid uus install ja varukoopiast taastamine on lihtsalt tunduvalt kiiremaks ja tõhusamaks osutunud. samas mul puudub selline negatiivne kogemus opensuse ja centos'i puhul. aga ilmselt on see rohkem juhus ja minu saamatus.

Mandrake, Mandriva, Red Hat, Fedora, Debian, Ubuntu.
Ubuntu - see on mulle parim
On 3 põhilist pakimajandusliini: 1) rpm 2) deb ja 3) sorts.
Kõige parem oleks igale arvutile lähtekoodist kompileerimine. Nii kiiruse, kui ka stabiilisuse mõttes.
Veelgi parem oleks arvutile linux nullist üles ehitada. Kompileerida täpselt sellele arvutile ja kasutaja vajadusetele vastav kernel ja siis liita sellele täpselt need rakendused, mida vajatakse. Ja ei midagi liigset.
Kust aga see aeg võtta, et seda teha. Ja kust võtta see aeg, et hoida silma peal kõikidel turvaprobleemidel ja turvapaikadel, et nad siis käsitsi lisada?
IMHO on Debiani pakimajandus kõige dünaamilisem ja piisavalt automaatne, et kasutajat liigselt mitte piinata.
Miks siis mitte Debian?
Sest Ubuntu käib ajaga paremini kaasas. Ubuntu kommuuni arenemiskiiruse, innovaatilisuse ja saavutused jätan sellest postitusest välja.

Kui aga peaks tulema päev, mil linux standardiseeritakse ja koondatakse ühe lipu ja pakihalduse alla, siis on aeg edasi liikuda.

Catfish kirjutas:

"Tänu" Ubuntule oleksin mina peaaegu tagasi Winni peale kolinud. Õnneks olid olemas Fedora ja Suse ! See, et on palju erinevaid distrosid, on minu meelest Linuxi eelis aga mitte mingil juhul puudus. Linux = Ubuntu arusaama jätkuv propageerimine küll kuhugi ei vii. Pigem tuleks rõhuda sellele, et Linuximaailm on väga mitmekülgne ja võimalusterohke ja ainsaks piiriks on inimese enda tahe (keegi ei sea ju piiranguid õppimisele, uurimisele, arendamisele)

fedora ja suse mõlemad mulle ei meeldinud- seega jäingi ainukese linuxi - ubuntu peale.
Noh, debian on samuti ligilähedane ubuntule > ubuntu ema.

Tsitaat:

See, et on palju erinevaid distrosid, on minu meelest Linuxi eelis aga mitte mingil juhul puudus.

Ma siiski arvain, et sel on oma eeliseid ja puudusi. Kui eri distributsioonide baas oleks ühtsemal standardil põhinev, oleks kõigi arendajate tööd lihtsam konsolideerida ja saada tugevamaid OSe.

Kõigi maade linuxiarendajad, ühinege!

"Tänu" Ubuntule oleksin mina peaaegu tagasi Winni peale kolinud.
Õnneks olid olemas Fedora ja Suse !

See, et on palju erinevaid distrosid, on minu meelest Linuxi eelis aga mitte mingil juhul puudus.
Linux = Ubuntu arusaama jätkuv propageerimine küll kuhugi ei vii. Pigem tuleks rõhuda sellele, et Linuximaailm on väga mitmekülgne ja võimalusterohke ja ainsaks piiriks on inimese enda tahe (keegi ei sea ju piiranguid õppimisele, uurimisele, arendamisele)

spott kirjutas:

Antud arvutitele paigaldatakse spetsiaalne Venetsueelas välja töötatud Linuxi distributsioon.

See spets välja töötatud Linux võiks olla näiteks oma versioon Ubuntust nagu Estobuntu.Nii koondataks rohkem inimesi kasutama hästi levinud,hea toe ja kõvasti arenevate distrode taha mitte ei hajutaks oma väiksemate distrode taha laiali.Miljon on ikka päris suur aru inimesi ning ma usun,et sealt tuleb nii mõnigi Linuxi huviline kes tulevikus aitab arendusele kaasa.Nii saavutaks hästi arenev distro veel parema arengu kiiruse.Mis omakorda aitaks kaasa jällegi Linuxi levikule;)
Mulle tundub,et vabatahtlikult kiputakse näiteks Winnilt üleminema just Ubuntule.Ennast on viimasel ajal pannud imestama fakt,et nii mõningi tuttav on enda jaoks avastanud Ubuntu.Ja mina arvasin,et kõik mu tuttavad kasutavad Winni ja mina olen see ainuke imelik

Eesti riigil oleks siit nii mõndagi õppida. Praeguse alalaekunud riigieelarve juures saaks vägagi arveststatava summa kokku hoida, loobudes mõttetutest tarkvara litsentsitasudest. Julgen arvata, et mingi 90 % asjadest saaks aetud kasutades vabavaralisi lahendusi ...