Tartu valimisliit Vabakund tõstatas täna Tartu linnavolikogu istungil vaba tarkvara teema:

"Eelarves kasvavad eri infotehnoloogiakulud, neist suurim linnakantselei all olev haridusasutuste infotehnoloogiakulude kasv 90 000 ringis. Eri tarkvaralitsentside hindade rohkem kui 10x tõus haridusasutusele hakkab linnale igal aastal maksma 150 000 ringis, kokku ligineb IT-kulude kasv poolele miljonile. Millal tehakse nende kulude kohta analüüs, eriti selle valguses, et maailmas võetakse avalikus sektoris üha enam kasutusele avatud lähtekoodiga ja vaba tarkvara, mida arendavad avaliku hüvena eri sihtasutused ja kodanikuühendused --- ja mille litsentside eest seetõttu maksta pole vaja? Iseäranis haridusasutustes ja üldisemalt kontoritööks mõeldud arvutites pole tarvis spetsiifilist eritarkvara ning vabavaralised alternatiivid on olemas kõigiks vajalikeks tegevusteks ning neid kasutavad paljud linnad ja riigametid üle maailma. Meie arvates pole õige jätkata läbimõtlematult/intertsist olemasolevaid litsentsilepinguid, kui on teada, et on tõsiseltvõetavaid alternatiive.

Lisaks haridusasutuste litsentside jätkamisele on eraldi küsimus nt 30 000 euro kulutamine telefonikeskjaamale, mis teenindab ainult ühte telefoninumbrit ega ole sellisena põhjendatud, samamoodi väärib ülevaatamist ka GoPro jpm linna ametiasutustes kasutatavate litsentsilepingute jätkamine, millele kulub 100 000 euro ringis.

Kuidas õigustatakse seda, et ei soovita koalitsioonilepingus lubatud volikogu infosüsteemi tarvis kasutada vaba tarkvara litsentsi all välja antud ja Eestis siseministeeriumi ja selle partnerite poolt koha peal arendatavat tarkvara nimega VOLIS, mis on juba kasutusel kaasava eelarve juures ja mida on juba kaks aastat kasutanud edukalt Jõgeva linnavolikogu?"

Pigem siis juba LXLE - http://www.lxle.net/

EDIT 17.10.2013: EPL ilmutas käesoleval teemal ka artikli. Paraku oli ajakirjanik kärsitu ja ma ei jõudnud talle kommentaare ja parandusi edastada. Seetõttu kohtab ilmselt vigu selles artiklis.

Võib ju uuema-kiirema Unity panna aga kas windowsi töölauaga harjunud kasutajad selle peale ära ei ehmata (mitte siis kiiruse vaid disaini peale )?

Selles osas võiks ka Lubuntu ja Xubuntu kõne alla tulla.

Väike vahelehõige.

Puurmani vallal on tõsisem plaan minna üle vabavarale. Antud hetkel mõlgub peas Ubuntu(Kubuntu) põhine LTSP lahendus. Kuna vallamajas masinaid üsna vähe, kuni 15, siis katsetamiseks ja proovimiseks paras kogus. Mul plaan alustada järk-järgult masinate üleviimist tavalisele ubuntu töölauale ja kui seal kõik riiklikud lehed ja andmabaasid asjaga normaalselt läbi saavad, siis hakkan LTSP-le panustama.
Vaatan ka estobuntu poole aga seni neil väljas 12.04-l põhinev asi ja oma vanusest tulenevalt hakib sellel unity ikka mõnuga.

Üks peamisi põhjusi oleks tarkvara ühtlustamine, antud hetkel enamus masinates erinevad op-süsteemid ja office lahendused. Reaalsuses ei suuda valla töötajad omavahel dokumente vahetada.

2013/2014 aastavahetuseks tahaks juba kuhugi jõuda, igasugune abi on väga teretulnud....

Ilmselt siis vabatarkvara, priivara on midagi muud.

Selge see, et siin on oma strateegia ja mõtlematult ei saa tegutseda.
OS & kontoritarkvara tuleks kindlasti välja vahetada. Leida ka raamatupidamistarkvara, mis Linuxil töötab - need on olemas kuid ei pruugi olla tasuta, eriti Eesti toodang.

Kui aga raha ei ole siis ei ole allkirjast kasu - raha ei ole osta. Seda eriti avaliku sektori asutustel. Arusaamisega on probleeme küll... Sama on ka valgustamisega - paljud allkirjaõiguslikud kodanikud arvavad, et nad on piisavalt targad ega ole valmis tegelikku olukorda teada saama...

Ainus, mis koidab, on rahapuudus. Siis hakatakse asjasse süvenema. Kuniks raha on siis ei tunne keegi huvi ega leia aega targemaks saada. Paraku see nii on. Ma olen ikka öelnud, et inimesed ei loe lähtekoodi vaid loevad raha. Ehk siis kedagi ei huvita see lähtekoodi avatus.

Eks igasugune üleminek peab olema step-by-step ja ega kõike ei saa nagunii vabavara peale viia.
Kõigepealt mingid väiksemad pudinad välja vahetada, siis office ja lõpuks OS ise.
On aga ports tarkvara mis win tarbeks ehitatud (SKA ja muud ametid) ja portimine linuxi peale tähendaks päris suurt väljaminekut ja seda juhul kui see firma sellega üldse hakkama saaks. Tubli aasta-kaks projekt meeletu väljaminekuga.

Väiksemates omavalitsustes aga olen kohanud küll Win masinat kus thunderbird+libreoffice toimetamas.
Sotsiaalkindlustusametis/Sotsminnis samuti Thunderbird (osadel kes klientidega otse suhtlevad) kasutusel. Millegipärast ei tahetud vaid lausa oli keelatud libreofficet kõrvale panna vaid Sun'i odf pluginat lubati - go figure.

Aga kui uus arvuti soetatakse, siis keegi ei mõtle ka sellele, et windows seal masinas ei ole kingitus vaid selle eest ikkagi makstakse.
Office juurde ja kopsakas summa tuleb kokku.
Odavamaim Office on vist 100+ juurot + windows mingi 100 juurot.
Tahad domeeni panna, siis rohkemgi veel.
Odavama klassi masinatest pool arvuti hinda või rohkemgi.

Eks paljudes asutustes on ka see mure, et allkirjaõiguslik inimene ei hooma seda IT osa karvavõrdki - toksim oma e-maili valmis ja kõik. Kui itimees aga tuleb jutuga, et on vaja ports windowsi/office litsentse, siis kergitab õlgu ja paneb allkirja alla. Kui juba itimees ütles ju siis on vaja ja jälle ports raha vastu taevast.

Ehk tuleks otsustajaid pigem "valgustada" antud teemal. Rääkida suurest rahakulust ja ehk hakkab neil midagi koitma.

tramm kirjutas:

Kas keegi on analüüsinud, mida oleks vaja mõne omavalitsuse kolimiseks vabale tarkvarale? Mis probleemid seal võiks tekkida? Kuidas oleks näiteks Tartu linna kui endise Linux Counteri järgse Eesti Linuxipealinna kolimisega vaba tarkvara kasutamisele võimalikult suures mahus? Mida see kaasa tooks, kui palju võidetaks litsentsitasudes, kui palju võiks minna alguses juurutamisele ja kasutajatoele? Kui palju süsteemide mugandamisele?

Siin oli mõte korraldada linnadevaheline ümarlaud, teemaks koolidele lõppevad soodsad litsentsid ja võimalik vabatarkvara peale kolimine.
Püüan uurida, et kaugel asi on.

Kui Tartu LV on valmis selle teema üle rääkima siis hea meelega suhtlen nendega - kas tramm teab sellest midagi rääkida - mis meelsus Tartu LV-s valitseb? Hoiame ühendust ja arendame asja edasi!

akbgf kirjutas:

"Spetsialisti-tasemel" powerpointis olid pealkirjad poolenisti piltidega kinni kaetud. Mina ei saa aru, milleks küll kasutatakse tarkvara, millega spetsialistki hakkama ei saa, kui sama töö jaoks on valida muid ja paremaid vahendeid.

See võib vabalt olla MSO jama. Tegin ka enda lõputööd ja tegin igaks juhuks Powerpoint 2007-ga. Koolis oli sama versioon. Kooli minnes aga ootas üllatus, et kirjad olid teise kohta liikunud ja mõned veidrused veel. Igal juhul sama versiooniga ei suuda ka avada korrektselt faili, siis on ikka see tarkvara täiesti hapu.


Mis aga puutub vabatarkvarale üleminekusse, siis ma kardan, et see on suht vaevaline, täpselt nagu eelpool mainiti, et meil on riik liiga MSi käpa all. Kuid loodan, et asi hakkab muutuma.

zeroconf kirjutas:

Vastusena erkule - iga euro on arvel - meil on vähemalt 63 000 vaesuspiiril elavat peret ja 45 000 allpool elavat (allikas) - neid tuleb järgi aidata, millega riik vaevaliselt tegeleb. Lastetoetused on naeruväärselt väikesed. Ühesõnaga - lastega ehk siis meie tulevikuga tegeletakse häbematult vähe ja siia see raha saab kuluda. Lisaks tööhõive parendamine ja sisenõudluse suurendamine läbi siseriiklike tellimuste. Miks maksame seda raha välismaale kui oma inimesed saame välja õpetada ja tööle rakendada. Sellest võidab ju oma riik. Milleks on vaja meile võõrtööjõudu, kes kuskilt kolmanda maailma riigist tuleb? Miks me oma inimesi ei taha? Neid on ju võimalik õpetada ja tööle rakendada! Oma inimene on palju parem kui umbkeelne välismaalane.

Ütleme, 15 aastat tagasi oleks olnud asjal jumet, aga täna.. Nüüd on "võõras võim" ja võõras raha, võõras usk ja võõrad inimesed elavad meie õuel ja meie endi omad lahkuvad (...). Võõrastele ei lähe korda, mis meiesugused isekeskis arvavad ja ajavad omi asju siin läbi meie endi; julm aga tõene.
Milline on server, on kõige väiksem mure ja kas ostetakse või mitte seda tarkvara, siis.. arvan, et isegi kui ei osteta, ei näe minusugune sellest halli sentigi.

akbgf, üks asi on paber teine asi on oskused.
Need võivad kattuda, aga ei pruugi.
Mul on ka Microsoft Certified IT Professional (MCITP) sert. olemas + muud MS serdid aga kui reaalselt sel alal ei tegele, siis ununeb üpris kiiresti see teema.