Mageial on nad vist algusest saati i586 olnud.

Sain ka vähe targemaks. Inteli praeguse aja protsessorid kuuluvad sarnaselt I386 arhitektuurile x86 perekonda. Kuna Linuxi tõmmised on kas i386 või 64 arhitektuuri järgi saada, siis oli see tekitanud minus väärarusaama, et i386 ongi omaette 32bit arhitektuuri perekond.
Huvitav on see, et mis nime hakkavad nüüd kandma 32biti tõmmised sest seni on nad ju olnud lõpuga 386 mida ilmselt i386 toe järgi.

ehhr kirjutas:

Võib-olla ma olen millestki valesti aru saanud, aga kas mitte enamus tavaarvuteid ei kasuta Inteli 386 arhitektuuriga protsessoreid?

Vikipeedia pajatab, et esimene 386 ilmutas ennast aastal 1985:
http://et.wikipedia.org/wiki/80386

Ma pole protsessorite arhitektuuride osas päris ekspert ja selle pärast küsin, et mida tähendab Arvo Mägi artiklis järgmine lause:

Tsitaat:

Põhikomponente on uuendatud järgmiselt: Linuxi tuum 3.8 (mis enam ei toeta Inteli 386 protsessoreid)

Võib-olla ma olen millestki valesti aru saanud, aga kas mitte enamus tavaarvuteid ei kasuta Inteli 386 arhitektuuriga protsessoreid?

Tsitaat:

Raringu tõlkimiseks on veel natuke aega. Kes on beeta alla laadinud ja näevad kuskil puudujääke, siis võiks käe külge panna!

Keegi on Tarkvara uuendamise aknasse sokutanud sõnumi, mis pärast edukat uuendamist kuulutab paketitoimingu nurjunuks. Käivitaja esimene ikoon Search your computer and online sources võiks eesti keeles olla Otsi arvutist ja veebist.

Seda, et Raringu tõlkimiseks on veel natuke aega. Kes on beeta alla laadinud ja näevad kuskil puudujääke, siis võiks käe külge panna!

Tõlgete lukkupanemise ajad:

* 11. aprillil pannakse lukku lisaprogrammide tõlked
* 18. aprillil lähevad lukku kõik ülejäänud tõlked (st töölaud ja baasrakendused)

Tõlkida saab aadressil https://translations.launchpad.net/ubuntu/ ja juhiseid leiab http://viki.pingviin.org/Tarkvara_t6lkimine.

Mõistlik oleks oma tõlked ära teha hiljemalt päev enne lukkupanemist, sest keegi ei tea, mis kell täpselt arendajad hakkavad neid importima.

Kui juba arendustegevuseks läks, siis näiteks debianil on selline lihtne
lahendus:
http://live-build.debian.net/cgi-bin/live-build

Lihtsalt sea parameetrid ja lase omale debian live.

1-2 kuud peale ametlikku reliisi on Buntu tavaliselt enamikust "luksatustest" üle saanud.
Töömasinasse sobib ikka ja ainult valuvaba süsteem.

Valik, nagu pidevalt korratud on ...igaühe enda teha.

Mina üldiselt lähen varakult uuema ver. peale üle.
Isegi alpha versioonidele. Hea on vaadata mis on muutunud + oma lõbuks vigade otsimine ja parandamine.
Arvuteid on kodus 5 - seega arvutita ma ei jää kui üks ja põhiline enam käima ei lähe.
Arvutid piisavalt head ka, et järgmised 5a riistvara nõrkuse tõttu uus distro neid ka seisma ei jäta.
Linux on selles mõttes liiga igav OS - kõik töötab kui stabiilset versiooni kasutada.

-IFFI- kirjutas:

OPS kuule, sa ikka naljamees...ültse on sinu vastused kuidagi naljakad kogu foorumis (plirts-plärts kirjutad miski arusaamatu mõtte juppi ja asi vask, põhjenda ikka ka natuke oma kummalisi vastuseid) Mis puutub siia kõvaketta lõhkumine???? 8 aastat on vähe supportiks või mida sina silmas pead????

Üldse või ültse.
Näiteks xp kasutajad paigaldavad siiamaani aina uuesti ja uuesti Windowsi kõvakettale.
Mis mõttega on vaja alla 5 aastase toega distrosi paigaldada?