Ei ole küll ammu enam september, ent siiski: sai sõbra "virinast" ja pidevast pisiprobleemide lahendamisest kõrini ja asendasin ta win 7 Ubuntu 10.04-ga. "Virinaid" pole nädal otsa kuulda olnud. Kuna ta ei mängi, ega tee muid võib-olla windowsi op-süsteemi hädavajavaid tegusid, siis ma arvan, et nii jääbki. Kirgas ilves on siiani minu kui tavakasutaja jaoks kõige stabiilsem ja probleemivabam süsteem. Eks vaatab, kas õnnestub kedagi veel veenda...

autoruudi jaoks oleks üks lahendus virtualbox ja xp. windoozast see päris vabaks ei teeks, kuid vähemalt enamiku ajast saab ennast siiski arvuti taga inimlikult tunda.

Teeme kokkuvõtteid kah.
Minu saldoks jääb -1 juurdevõidetud huviline.
Nimelt ostis eelpoolmainitud isik väidetavalt ilma tarkvarata läpaka, aga sisse lülitades selgus, et Ubuntu on peal.
Kuna rekkajuhil oli vaja kiiresti GPS vastuvõtjaga marsruudikoostajat, nagu „pisipehme autoruutu“, kasutada, siis oli tungiv soov pisipehme peale installida.
Ma tean, Linuxi kogukonnal on sarnased asjad olemas, kuid nende seadistamine oleks olnud aeganõudev töö. Vähemalt minu kogemused on sellised. Ja kasinad.

Üks asi ajas mind hämmastama siiski. Kui ubuntuga masin toimis veatult, siis aknakese pealeajamisel ei hakanud WiFi töölegi, kuigi tootjapoolse kodukalt leitud klahvikombinatsioonid sai läbi kombatud...
Läks mees siis linna, kus tükima aja pusimise järgi sai asja ikka toimima.

Sobivat GPS vastuvõtjat otsides põrkus järgmise reha otsa. Et ta ostab selle vidina ära, kui saavad teise „aknas nr. 7“ toimima.
IT asjatundjad ei soovinud selle usb GPSiga jännata.
Seega, mina olen arvamusel, et ainus korralik aken oli siiski ikspe.

Juhul, kui nüüd iga paari aasta järel tuleb uus „aken“ ja vanade toetus keeratakse kinni, küll siis minu arvamist mööda minnakse vastumeelselt üle Linuxile.

Aga selle taga polegi ju rohkem organisatsiooni kui korraldajad

Tegelikult võiks olla seal http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ ka kirjas, milline organisatsioon selle kampaania taga seisab. E-postiaadress boamaod{at}gmail.com ei väljenda seda, et tegemist oleks Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liiduga ja kuskilt mujalt ka seda välja ei loe.

zeroconf kirjutas:

küsimus suurele ringile - kust on tulnud käsk Microsofti tarkvara paigalduseks ja kasutamiseks???

Võibolla mäletan valesti, aga minuteada võeti Tartu Ülikoolis palju aastaid tagasi kontoriarvutite arvutuskeskkonnana kasutusele Microsofti tarkvara üleülikoolilise korraldusega.
Eks see ongi üks olulisi põhjusi, miks kõrgharitud spetsialistide jaoks, kes õpetavad koolides nooremaid jne, on arvuti ja Windows sünonüümid.

tramm kirjutas:

1. http://www.alvatal.ee on Avatud Lähtekoodiga ja VAba TArkvara Liidu veebisait, millele peaks lähiajal ka vastav sisu tekkima. Kas sa liidu liikmena pole ses suhtes informeeritud? Tegelikult tegin lehe haldajale Laur Mõtusele ka ettepaneku sinna liidu põhilehele vastav märkus panna, et inimestel veidraid küsimusi ei tekiks, aga tal oli lehe üles saamisega muid tehnilisi probleeme ja see vajus vist ära.

Paraku ei ole informeeritud. Kuid nüüd tean ja siis muidugi on see hea ja õige valik.

tramm kirjutas:

Mul on riigiasutusega leping, kus mult nõuti täiesti minust sõltumatult töö esitamist RTF formaadis. Sama peavad tegema ka kõik teised projektis osalejad. Ka lepingud jm paberimajandus käib RTF formaadis... Mulle ei avane kuidagi seesama pilt, mida sina kirjeldad!!

Siis on veel hästi läinud. Ent Raplamaal on asjad nii ja katsu Sa saata mingit mitte-MS Office-i vormingus dokumenti kuskile ametiasutusse - ei saada lahti. Oma koolis olen kõik masinad LibreOffice-iga varustanud ent KOV-is ja teistes koolides see paraku nii ei ole ja ei muutu ka kuna seda müstilist kõrgemat käsku pole tulnud. Samas küsimus suurele ringile - kust on tulnud käsk Microsofti tarkvara paigalduseks ja kasutamiseks???

tramm kirjutas:

Aga võimalik, et suhtlen siis ainult väga intelligentsete riigiastutustega, kui enamik tõesti enne ei ole nõus liigutama, kui presidendilt vastav ukaas tuleb.

Huvitav on märkida, et praeguse olukorra tekkimisele ei ole ju vastavat ukaasi eelnenud! Ent ometi on kõik truud Microsofti tarkvara kasutajad. Kuidas siis nii?

tramm kirjutas:

Mulle tundub, et avatud vormingute üle arutamiseks võiks teha mingi universaalse lõime või teema, kus kõik see jutt koos on. Sest iga teise lõime all läheb jutt selle peale, argumendid korduvad ja igasugune ülevaade asjast kaob ära.

Väga õige tähelepanek! Ent paraku need arutelud jäävadki aruteludeks - meil (pingviin.org kogukonnal) ega ka Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidul ei näi seda maagilist võimet ega seaduslikku ja täidesaatvat võimu olevat seda "Püha Graali" liigutada ehk siis pöörata Eesti avalik dokumendihaldus OpenDocument-i põhiseks.

EDIT: tegelikult võiks need PDF-id olla hübriiddokumendid ehk siis 100% redigeeritavad PDF-id vastava PDF Import plugina abil, mis LibreOffice-is on. Siis saaks kontaktinfot lisada. Eks saab ka LibreOffice Draw abil aga paigutus kippus veidi sassi minema hüperlinkide juures...

Laupäeval, 17. septembril on rahvusvaheline "tarkvara vabaduse tähtpäev". Sel päeval toimub üle maailma igasugu vaba tarkvara populariseerivaid üritusi, kas keegi oleks huvitatud tegema midagi sellist ka mõnes Eesti punktis?

Asja jaoks saaks kasutada mõistagi käigus olevate kampaaniate materjale... Ülal käisin enne paar ideed ka välja, mis võiks põhimõtteliselt sobida.

..>nooremkeemik
Komistuskiviks on saanud see Kirjalike tööde juhend (kus siis punktuaalselt on üles loetud reavahed, font, ja kõik muu selline), kus tehes töö valmis ja avades selle hiljem näit MSOffice 97-ga on kõik sassis ja töö väärtus on ...0 lähedane; veel on probleeme olnud erinevate matemaatiliste valemite sisestamise ja teises süsteemis kuvamisega (nii Writer kui Calc); piltide (ka graafilised) suuruse väljanägemise ja asukohaga on muutusi olnud; siis slaidid, kus avades on beezist värvist saanud tumepruun ("tahvlilt" suht loetamatu), read on olnud kas sassis või ka mõned korrad on "venitanud teksi välja", seda siis kujult või teinud suuremad reavahed ja osa teksti kadus slaidilt alla (kuhugi sinna, mida pole näha).

Teemaks on olnud erinev majandustarkvara ja selle jooksutamine. Alates laoarvestus ja logistika programmist, raamatupidamis programmini välja (nagu näiteks Merit Aktiva jne).

Kokkuvõttes, tööde osas, kontrollida peab saama. Kontrollida saab Dual-Boot arvutis imelihtsalt... ja kõike muud ka, mis vajalik ja mittevajalik

E:
Reaalselt ikka tramm; istud reaalselt päevi/õhtuid lõputult arvuti taga ja higistad/nuputad pea käte vahel et mis jama võib olla ning kuidas seda nüüd parandada; seda pole vaja kusagilt lugeda, selge pildi saab siis kui kogeda

erku kirjutas:

Kannataja pooleks võib jääda üliõpilane, tema ainepunktid, maha visatud vaev jne.

Kusjuures see on reaalselt juhtunud ja meedias mitmekülgselt dokumenteeritud. Kui julgete vaadata, siis... The Girl Who Dropped College Because of Ubuntu.

erku kirjutas:

See pole siiski niisama lihtne, et aga paneme. /---/ Reaalselt ikka tramm; istud reaalselt päevi/õhtuid lõputult arvuti taga ja higistad/nuputad pea käte vahel et mis jama võib olla ning kuidas seda nüüd parandada; seda pole vaja kusagilt lugeda, selge pildi saab siis kui kogeda

Kui sa oled siin viimaseid teateid hoolikalt lugenud, siis tead, et just sellepärast ongi välja kuulutatud "Küsi minult Linuxit!" algatus. Kuidas see käib? Kui soovid Linuxit proovida ja mitte päris tundmatus kohas vette hüpata, siis lähed Facebook'is algatuse lehele ja vaatad, kas "You and Küsi minult Linuxit" all on mõni sõber. Kui on, siis tead, et kui "aga lihtsalt paned" endale Linuxi arvutisse, siis saad tema käest abi küsida. Seega vähemalt see variant jääb ära, et istud päevi ja õhtuid lõputult arvuti taga ega oska midagi teha...

zeroconf kirjutas:

See kampaanialehe aadress on kummaline (mis seos on domeenil alvatal.ee Linuxiga või vabatarkvara kogukonnaga?? - täiesti tundmatu aadress...) ja natuke liiga pikk, et meelde jätta. Miks ei võinud seda teha juba tuntud kogukonna aadressi pingviin.org alamlehena, näiteks http://linux.pingviin.org/ või siis http://kysi-linuxit.pingviin.org/ - see oleks ka kogukonna portaali reklaam kui ühe peamise tugiinfo allikana.

1. http://www.alvatal.ee on Avatud Lähtekoodiga ja VAba TArkvara Liidu veebisait, millele peaks lähiajal ka vastav sisu tekkima. Kas sa liidu liikmena pole ses suhtes informeeritud? Tegelikult tegin lehe haldajale Laur Mõtusele ka ettepaneku sinna liidu põhilehele vastav märkus panna, et inimestel veidraid küsimusi ei tekiks, aga tal oli lehe üles saamisega muid tehnilisi probleeme ja see vajus vist ära.

2. Valisin vaba tarkvara liidu lehe seetõttu, kuna see tundus olevat organisatsioon, mis sellist kampaaniat toetada võiks. Pingviini ressursside kasutamisel on mul seni tekkinud tulutud vaidlused tehniliste üksikasjade osas, seega ei hakanud seda kaaluma. Kuigi tunnistan, et kysi-linuxit.pingviin.org vms oleks lihtsam ja selgem aadress. Kui Pingviini haldajad soovivad ja ligipääsu võimaldavad, siis võin saidi sinna kolida ja liidu lehele ümbersuunamise panna.

zeroconf kirjutas:

Aga tõsi ta on - vaatamata neljale LibreOffice-i riigihankele ei koti see OpenDocument kedagi - ametnikud on harjunud MS Office-iga ja ei kasutata midagi muud. Kusjuures tuleb tähele panna, et .doc pealt on sujuvalt üle mindud .docx peale.

Mul on riigiasutusega leping, kus mult nõuti täiesti minust sõltumatult töö esitamist RTF formaadis. Sama peavad tegema ka kõik teised projektis osalejad. Ka lepingud jm paberimajandus käib RTF formaadis... Mulle ei avane kuidagi seesama pilt, mida sina kirjeldad!!

Ja tuletan meelde, et endiselt on olemas avatud vormingute nõudmise blaketid, mille abil riigiasutustele lihtsalt vastavaid meile genereerida... Ja minu puhul on OpenOffice'i failide vastuvõtmine lahenenud alati väga lihtsalt. Mulle tundub, et asi on ainult suhtlemisoskuses. Tuleb oma soovi ja selle aluseid lihtsalt ja selgelt esitada. Aga võimalik, et suhtlen siis ainult väga intelligentsete riigiastutustega, kui enamik tõesti enne ei ole nõus liigutama, kui presidendilt vastav ukaas tuleb.

Mulle tundub, et avatud vormingute üle arutamiseks võiks teha mingi universaalse lõime või teema, kus kõik see jutt koos on. Sest iga teise lõime all läheb jutt selle peale, argumendid korduvad ja igasugune ülevaade asjast kaob ära.