Proovisin oma mint 10 menüü teha nii nagu on ubuntul,tuli enam väem välja küll aga kahte asja ei saa tööle. 1. paneelil kus on rakendused,asukohad,arvuti siis kui valida asukohad ja sealt edasi näiteks pildid,dokumendid jne. siis ta ei ava neid vaid viskab ette kasti "error" File not found! ja 2.ei suuda kuskilt menüüst leida võrguhaldurit (no ei ole kuskil) ainuke koht kus ta on on all riba peal kus ta on originaalis .Tahaks selle ka lisada ülemisele paneelile. Kui kasutada seda kohta "lisa paneelile" siis seal ta ka ei paku võrguhaldurit välja. Ülejäänud mis vaja oli seal olemas.
TÄNUD ETTE!

Infot brošüürist:

Uuendused Mindi menüüs
— Vastpaigaldatud rakenduste märgistamine (pekine kiri)
— Tarkvara paigaldamine otse menüüst
— Otsingumootorid
— GTK järjehoidjad (need, mida nt Nautilus kasutab)

Tarkvarakeskus
— Rakendused said ikoonid
— Parem kategoriseerimine

Uuendamishaldur
— Soovi korral uuenduse eiramine paketikaupa
— Allalaadimise mahu näitamine

Üleslaadimishaldur
— Korralikum kasutajaliides, kiiruse ja ajaprognoosi näitamine
— Ühenduse olemasolu kontroll
— Laadimise katkestamine/taustale lükkamine

Uus välimus
— Vaikimisi hall, metalne väljanägemine
— Ikoonide osas valik eri Faenza ja Elementary modifikatsioonide vahel

Uuendused kapoti all
— Adobe Flash Square
— Oracle Virtualbox
— Korrastatud varamute allkirjade käitus
— Mindi oma "ülilehmavõimetega" apt'i kirjatoonimisvõtted ökonoomitatud (on see tõesti oluline?)

Probleemid
— Käivituskuva võib mõnes süsteemis "mummukesi" jms mitte õigesti näidata (mul näitas paremini kui Ubuntu)
— Plaanitud Moonlight'i versioon jooksis Firefoxis jälle (ikka?) kokku, mistõttu tuleb selle viimane versioon veebis ise paigaldada
— Ubuntuga kaasnevad probleemid

Ülal sõnumites kirjeldatud apokalüpsist igasugu ketaste ülekirjutamise ja muu jubedaga ei täheldanud. Kõik muu näis töötavat nagu alati. Jätkuvat olen veendumusel, et Linux Mint on üks kõige testitum ja korralikum Ubuntu modifikatsioon üldkasutajale.

Veel märkusi:

Lisaks sellele, et Mindis on paigaldatud ka video- ja audioesitajad (ja -koodekid) kõikvõimalikeks juhtudeks, on PulseAudio seadistamise vahendid samuti kohe paigaldatud (hädavajalik neile, kellel on veebikaamera vms, mis ajab vaikimisi audio-sisendite/väljundite korralduse segamini ja ilma seadistamata mõned asjad, nt Skype hästi ei tööta).

F-Spot on lõpuks leidnud tee Linux Mindi vaikimisi programmide hulka. Varasemates Mintides polnud F-Spoti täisekraanirežiimi probleemide tõttu üldse fotohaldustarkvara. Nüüd kui Ubuntu on valinud fotohalduseks kiire ja elegantse Shotwelli, on valinud Mint vähemalt 2x kohmakama ja vähem töökindla F-Spoti. F-Spoti eeliseks on ainult rikkalikumad ekspordi/avaldamisvõimalused (aga kellel on üldse vaja neid paari eskootilist kohta lisaks Picasale, Flickrile ja Facebookile, mis on Shotwellis olemas?) ja natuke peenem (loe: arusaamatum) viis fotode nimekirju vaatamiseks filtreerida (aga seejuures puudub nt elementaarne võimalus valida, kas sorteerida fotod nimekirjas ajaliselt, tähestikuliselt või mõnel muul viisil, mis on Shotwellis täitsa olemas). Positiivne on, et GIMP on Mindis vaikimisi sees.

See, et Empathy ja Evolutioni asemel on Pidgin ja Thunderbird, tundub igati mõistlik.

Eelistuste menüü on Mindis märksa rikkalikum kui Ubuntus. On kaks erinevat Compiz'e seadistamise vahendit. Akende ja töölauaga opereerimiseks on igati mõistlikud lisaseadistused (mina eelistan nt panna aknanupud ja menüüde ikoonide näitamise Ubuntu stiilis). On eraldi Nautiluse kontekstimenüü toimingute seadistamise vahend. Enamik tehnilisematest lisadest on eesti keelde tõlkimata.

On ka Mindi kaubamärgiks olevad varundushaldur, uuendushaldur ja üleslaadimiste haldur. Lisaks "lapselukk" teatud domeenide blokeerimiseks ja elementaarne tulemüüriseadistaja.

Välimuse metalsuse saab soovi korral ära kaotada valides "teemaks" Mint-X-Metali asemel Mint-X.

Mindi eest keele kohta niipalju, et minu meelest oli tõlge millalgi enam-vähem ja ma isegi väga ei viitsinud seda üle vaatama hakata, aga üks hakkaja entusiast jõudis vahetult enne tõlgete pakendamist siiski ühe kõikehõlmava hoogtöö teha, mille tulemusena on väljalaskes "codec" tõlgitud kui "koodeks" ja "paketihalduri" asemel on peamenüüs "paketi haldur" jne jne. Üllatusi jätkub kõigile!

Mindi eesti keele kohta kirjutan ilmselt hiljem veel paar praktilisemat sõna.

Skorzeny, jutt käib siis Mint 10-st. Mint 9-ga pole ka minul selliseid probleeme; kuigi mitte just päris probleemivaba, aga siiski, suht rahuldav tulem.

Kuna mul on üsna mitu masinat, siis ühele panin Mint 10-ne jooksma, et vaadata mis on uut ja paremat ning mis siis nägin on kirjas seal teemaalguses. Tänaseks on süsteem püsti juba üle 2 nädala. Uuendused pole kõrvaldanu siiani ühtki käega katsutavat /silmale nähtavat viga. Huvitav on, et ühel hetkel hakkasid tööle teateaknad ja valikud (nagu force quit jt) ning mõnedel süsteemiakendel läksid tekstid ühekordseks; ja siis mingi hetk kadus see rõõm peale uuendusi või restarti taas.

ID kaarti ma ise ei kasuta, seda seega testinud ka pole

tramm kirjutas:

erku kirjutas: kas eesti keele tugi on endiselt poolik ja pugine, või on asjad läinud paremaks; Ühelgi Linuxil pole minu teada eesti keele tuge, ses mõttes, et garanteeritaks selle kasutuskõlblikkus eesti keeles. Või Mandrival äkki on? Qilaq võib seda kommenteerida. Lühidalt üteldes on igas Linuxis eesti keelt (ja enam-vähem kõike muud ka) täpselt niipalju, kuipalju sa seda ise sinna sisse paned. Kuidas see saan-palju-annan süsteem üldjoontes töötab, võib lugeda Pingviini vikist. Siis pole ehk ka valesid ootusi "keeletoe" osas.

Tootjapoolset, st distributsiooni looja poolt antud toetust eesti keelele? Ma päris kindel ei ole, aga teadaolevalt on seda ainult kahel distributsioonil üldse: Estobuntu ja Windows. Nii Mandrival kui ka neil, mille kohta ma midagi tean, on eesti keele toetus nii-ütelda lisand, millega tegelevad vähem või rohkem ametlikud tõlkijad-tõlkemeeskonnad, mitte aga distributsioonilooja enda algatatud-korraldatud. Mandriva näiteks toetab ametlikult umbes kuut keelt, kõik ülejäänud on "entusiastide" kätes.

hinkus kirjutas:

Mis eesti keelde puutub siis ta on veits vigane küll mõne kohapeal ta paneb jah äüö-d küsi ja hüüumärkideks.

Synapticus ainult, ma eeldan.

erku kirjutas:

kas eesti keele tugi on endiselt poolik ja pugine, või on asjad läinud paremaks;

Ühelgi Linuxil pole minu teada eesti keele tuge, ses mõttes, et garanteeritaks selle kasutuskõlblikkus eesti keeles. Või Mandrival äkki on? Qilaq võib seda kommenteerida. Lühidalt üteldes on igas Linuxis eesti keelt (ja enam-vähem kõike muud ka) täpselt niipalju, kuipalju sa seda ise sinna sisse paned. Kuidas see saan-palju-annan süsteem üldjoontes töötab, võib lugeda Pingviini vikist. Siis pole ehk ka valesid ootusi "keeletoe" osas.

juhan_k kirjutas:

Eesinduse toega on lood sedasi, et edasiminek on selles osas, mis puudutab eesti nädalapäevade arvestusega kalendrit. Enam ei pea vastava skriptiga mässama, samuti sulgub nüüd korralikult ID kaardi laiendusega Firefox (vähemasti vabatahtlike poolt arendatava ID kaardi tarkvara versiooni puhul). Tagasilöök nende täpitähtedega on Synapticu puhu märgata, ent see on Ubuntu 10.10lt saadud jama, mida on ka foorumis mainitud. Loodame, et tõlkemeeskonnal õnnestub tähekodeeringuga seonduvad annomaaliad seal lahendada.

Erilist anomaaliat siin tegelikult pole. Lihtsalt Synapticu arendaja/projekti haldaja ei tea midagi sellest, missugune peab välja nägema üks õige eestikeelne tõlge, ja ilmselt kopeeris mingil viisil tõlke otse meilist mitte ei salvestanud meilile lisatud faili. Inimlik eksitus. Synapticu saab mugavalt korda niimoodi.

erku kirjutas:

Väljas on versioonipakkumised ammu. See polegi niivõrd tähtis. Tähtis on: Kas installiprobleemidele on leitud lahendid, kas peab endiselt "igaks juhuks" kiskuma arvutist kõik lisa kõvakettad välja (kaitsmaks omi andmekandjaid), kuna part aken ja tegelik elu ei pruugi teps mitte kokku minna; kas peab endiselt uuendama arvuti, ehk tegema kriitiliste vigade paranduse ja alles seejärel uuendama DVD versioonile, või on vead parandatud; kas eesti keele tugi on endiselt poolik ja pugine, või on asjad läinud paremaks; kas menüüde / tabelite kuvamine on korrektne või esineb endiselt kahekordseid ja muul viisil loetamatuid isendeid; kas jõuga sulgemise ja muud süsteemsed aknad ilmuvad vabatahtlikult, või peab hakkama neid ise käsitsi paigaldama 10 erineval raskel moel; kas root kasutajale on antud õigused tagasi ( kasvõi teisi kasutajaid hallata) või on root juba tabu teema sarnanevalt uute Win süsteemidega; kas on lisatud puudu olevaid pakette, et saaks lõppude-lõpuks installida programme ja liideseid ilma veata " not necessary for packaging included" või "load files error, can not be read" jne. kas firmaomaseid draivereid saab installida normaalsel viisil (süsteemiväliselt) või on see endiselt müstika valdkonda kuuluv tegevus. kas miskit on paremaks muutunud/ lahendeid leidnud seoses võrgundusega; jne. Need ja teised sarnased küsimused ning vastused neile on esmatähtsad antud olukorra juures, mitte niivõrd uudis ise.

Imelik.Minul on vist mingi muu Mint9 kui sinul.
Mitte ei ole sinu poolt mainitud puudusi tuvastada suutnud.
Tõsi,eesti keele toe kohta ei oska midagi öelda.Lihtsalt ei suuda imelisi termineid nagu ajur,tegumiriba(mis see küll olla võiks?),rüperaal etc eesti keeleks pidada ja seetõttu taolist tuge ei kasuta.

ID kaart töötab Firefoxiga normaalselt, kalendri puhul mässata ei tule, tarkvara on uuem. Ma arvan, et sellest tingitult on need mured lahendatud. Muidugi vaikimisi kujundus on ilusam.

juhan_k kirjutas:

... Ent süsteemi tööle saanuna paistavad positiivsed küljed üle kaaluvat eelmist versiooni, kuigi tavakasutaja ehmatavad säärased probleemid kringliks.

Ehk räägiksid nendest positiivsetest külgedest lähemalt. Mina pole peale selle metallic -x välimuse, mis kohe kaasa panduna olemas, tõepoolest muud leidnud

Eesinduse toega on lood sedasi, et edasiminek on selles osas, mis puudutab eesti nädalapäevade arvestusega kalendrit. Enam ei pea vastava skriptiga mässama, samuti sulgub nüüd korralikult ID kaardi laiendusega Firefox (vähemasti vabatahtlike poolt arendatava ID kaardi tarkvara versiooni puhul). Tagasilöök nende täpitähtedega on Synapticu puhu märgata, ent see on Ubuntu 10.10lt saadud jama, mida on ka foorumis mainitud. Loodame, et tõlkemeeskonnal õnnestub tähekodeeringuga seonduvad annomaaliad seal lahendada.

Isikilk kogemus selle versiooniga on suht negatiivne, kuna Grub2 ei instaleerunud ja seda sai LiveDVDlt chroot'iga möllates parandatud, samuti kukkus see algul ülikriitilistel momentidel kokku, sai näiteks kernelit LiveDVDlt chroot'iga peale lasta. Kolmas jama, mille otsa sattusin, et mu Wifi kaart ei hakkanud algul tööle, ent Google aitas siingi mure lahendada. Tuli moodulite blacklistinguga mässata, et RaLink 2860 tööle lasta ja seegi on Ubuntu 10.10lt saadud ebameeldivus.

Suhteliselt ebameeldiv moment oli, et Ubuntu uuendusi pole plaaditõmmisesse pandud ja siis tuli neid uuendada neti vahendusel. Hea on see, et Flash pluginana on kaasa pandud Adobe Flash Square Preview versioon.

Ent süsteemi tööle saanuna paistavad positiivsed küljed üle kaaluvat eelmist versiooni, kuigi tavakasutaja ehmatavad säärased probleemid kringliks.

no selge! igal juhul tänud!