wk kirjutas:

sadiini kirjutas: No, kui on selline hobi, siis on ju kena. Viiruste, usside ja muu pahavaraga võitlemine annab ju samuti hea enesetunde. Ma kasutan igapäevaste toimetuste jaoks Linuxit ümmarguselt 7 aastat. Kõik oma tavatoimingud saan ma suurepäraselt tehtud. Aga kui vaadata natuke kõrvale, et vaja oleks midagi teha multimeedia vallas, siis jääb mulje, et tegutsen "hea enesetunde" pärast. Et hiljem saaks öelda: näe, ka seda on võimalik Linuxis teha. Et mu hala ei jääks umbmääraseks, toon mõne näite. Eile mõtlesin, et prooviks, kuidas saab DVDle subtiitrid külge muxida. Leidsin 2 toodet: submux-dvd ja dvdauthor. Kuna esimene on spetsiaalselt ja ainult selleks mõeldud vahend, panustasingi sellele. Installisin ära, mõtlesin lugeda kasutusjuhendit. Manuaali põle. Tsiteerime autorit: Tsitaat: No manual yet, this is an interim release (as always ). Juhendust on samas nii "palju", et võtab ära isu seda programmi proovidagi, sest lisaks oleks vaja kasutada veel mõnd sarnases valmidusastmes programmikest. dvdauthorit ei julgenud uurima hakatagi, isu oli läinud. Kulutasin oma aega hää mitu tundi ilma igasuguse tulemuseta. Oki, paha lugu küll, aga võtame siis ja proovime ära konverteri WinFF. Võtan ühe AVI, et konverdin selle vähemalt vahepeal mpeg-iks, et siis hiljem saab uurida subtiitrite lisamist. Winff ei räägi midagi mpegist, valida saab DVD ja siis DVD kaadrisuhte. Valisin PAL DVD (16:9). Kui sisend AVI oli 576x240 (18:7,5), siis väljundis suruti pilt kokku, tulemuseks "perfektne" 352x576. Kindlasti saab winffi õpetada ka paremini toimima, aga vaikimisi on tal maailma asjadest ikka väga veider arusaam. Äkki on videomontaažis midagi toimivat? Võtan LiVESi, avan ühe AVI, lisan ühe kaadri ja tahan tulemuse salvestada. File-menüüs (ega üheski teises) pole salvestamise valikut, aga on valikud Encode Clip ja Encode Clip As. Ju siis tuleb neid kasutada, mõtleb rumal kasutaja. Valib Encode Clip. Selle peale väljastab programm hoiatuse, et kasulikum on kasutada Save Asi. Kus see valik aga asub, jääbki hästi peidetud saladuseks Või vaatame vaikselt helisüsteemi poole? Kogu helisüsteemide areng linuxis on parajalt hirmuäratav. Helisüsteeme tuleb ja läheb, nii et vaevu jõuad meeles pidada. OSS, ALSA ja nüüd Pulse, kui viimaseid ja suuremaid nimetada. Tuleb süsteem, lubab lahendada valitseva bardakki, tekitab ise uue ja uhkema ning hääbub vaikselt järgmise pealetuleva ees. Umbes 7-8 aastat tagasi muretsesin digitaalse sisendiga helikaardi, et saaks hakata digitaalselt arvutisse salvestama. Võtsin distro ja viskasin teist: heli tuleb kenasti digitaalselt sisse, saab monitoorida ja puha, aga salvestama pole nõus ükski proovitud programm üheski distros. Audacity on programm, mida helisalvestamisel ühe esimese valikuna pakutakse. No ma ei tea, võib-olla on viga minus, aga minu arust on kõige ilusa kõrval sel programmil lihtsalt uskumatult elementaarseid puudusi. Alustades võimest valida õige heliseade sisendiks ja väljundiks kuni elemenaarse stabiilsuseni, mis on suurte failidega tegutsemisel vältimatu nõue programmile. Kui Kessu muresid lugeda, siis mul ei jää enam muljet, et tegemist oleks pelgalt minu veaga. Kui lugeda croco3008 asjalikku selgitust selles teemas http://pingviin.org/viewtopic.php?t=5543, siis peaks iga kriitiliselt mõtlev inime aru saama, et asjad heliga linuximaailmas on üsna kurvad. KDE4 ümber toimuv lihtsalt kraabib kõige kümne küünega. Toores tükk lüüakse klantsima ja visatakse kasutajatele kannimiseks. Mille poolest erineb see kirutud MSi käitumisest? Eneseõigustus, et tegu siiski tasuta tootega, ei kata kuidagi lubadust olla MSist sisuliselt parem. Selliste häirivate puudustega võiks jätkata pikalt ja kaua. Minu pikka jutu mõte? Pole mõtet rõõmustada selle üle, et Winil kriba kehvasti läheb. Sisyphos väljendas paljuski ka minu mõtet: palju õnne, Mac! Linuxikasutajatel sellest parem ei hakka. Meie oma liivakast on täis hulle probleeme. Kuigi paljud asjad on aja jooksul saadud stabiilsemaks, on elu ja nõudmised arvutile vahepeal piisavalt muutunud ning linuxid kasvanud ressursiõgijateks. Ma ei saa soovitada Linuxit inimesele, kes tahab olla multimeedias loominguliselt aktiivne. Selleks vajab ta kõrvale väga hääd tuge ja kannatust, tehnilist lähenemist. On üsna küsitav, kumb situatsioon väärib rohkem kaastunnet või jõu-soovimist: a) programmid, mida ma vajan toimivad enam-vähem, aga pahalased nõuavad aega/tähelepanu b) pahalased on hästi kontrolli alla, aga programmid, mille abil saan vajalikud asjad tehtud, nõuavad väga palju aega ja vaeva.

Jutt kahjuks väga õige eriti kui panna ennast Linuxiga esmast tutvust tegeva isiku saabastesse. Eks rusikat paneb viibutama ms -i poole just see seik, et ms ei ole ise midagi teinud selleks, et vajalikud programmid ja riistvara winnis töötaks. Lihtsalt kõik tarkvara ja riistvara tootjad hoolitsevad selle eest, et nende kood või junn winnis töötaks. Tark ei tee ise vaid paneb teised enda eest tööle võiks selle eelneva kokku võtta. Mitte winn ei toeta koodi ja kõikvõimalikke kunagi valmistatud junne vaid vastupidi. Mis ei muuda kuidagi fakti, et kõik saab lihtsamalt tööle.

Muidugi on võimalus panna suvalise arvuti peal Gentoo kiiresti tööle kui mängida kompilaatori võtmetega ja asendada ainult vajalikud teenused. Seda ilmselt ilma viisaastaku kogemuseta juba naljalt ei tee. Minu 6 aastat vana raud on Gentooga 6 korda kiirem kui uus mitmetuumaline arvuti winniga (kaasaarvatud xp -ga) Kui aga anda kellelegi Gentoo manuaal ette siis vaibub vaimustus kohe......... Noh olen õnnelik, et on vähemalt võimalik endalegi rõõmu valmistada selle eest aitäh Gentoo arendajatele.

Jah, olen ka märganud, et winni(peamiselt vista) aeglus häirib mind ennast rohkem kui winni enda kasutajaid see on nagu probleem mida ei eksisteeri tegelikult.

Ei oska WK kohta öelda aga ega ma ise ka peale hädaldamise eriti asja heaks midagi konkreetset(arendustegevust) ei tee kui muidugi välja arvata need harvad korrad kui minu nõust on kellegil abi olnud.

MS fenomen peitub ka paljuski selles õigel ajal õiges kohas olemises. Nagu ka Eestis saavutasid paljud äriedu olles aktiivsed ja aktiivses eas segastel aegadel 90 -date alguses. Nüüd on hulga raskem juba "edukaks" saada samas varanduse suurendamine juba olemasolevale lisaks õnnestub paremini.

Samas ma ei näe ka MS -i puhul mingit lootust saada serverites töötavaks monopolistlikuks tarkvaraks selle turu kujunemise ajal oli MS veel liiga noor.

Lootust lisab muidugi uue majanduslanguse põhjas kujunev turu ümberjagamine kuna enam firmadel võib olla raha pole winni jaoks. Muidugi see "lootus" oli irooniaga öeldud kuna tavalisele inimesele toob majanduslangus hulganisti probleeme.

Tsitaat:

Kui inimne on harjutatud XP-d kasutama, siis kasutagu terviseks. Hale olukord tekib siis, kui xp-d enam ei toetata s.t. turvaparandusi ja -uuendusi ei tule.

paljusid wini kasutajaid see kotib....
pannakse rahumeeli samamoodi edasi, viirus tuleb siis süüdistatakse ikka kedagi teist

Jahh, kellele ema, kellele tütar, teinekord ei tasu ka vanaema üle parda visata Keerasin ka ise eile Xp´l pidulikult internetikraani kinni ja lasin Kubuntu 8.10 kõrvale. Põhjuseks see, et STV keeras mu netikraani kinni, kuna mu arvuti oli viirusepesa. Mis on täiesti uskumatu, sest pean ennast tavawini kasutajast ikkagi tüki maad pädevamaks. Tulemüür, viirusetõrje oli kõik täiesti toimiv ja teatud "underground" lehed mida vaatasin ja kasutasin, olin ka enne kasutanud. Aga näedsa, sain 126 pahalast kätte. Ju siis viiruste/trojanite kirjutajad on osavamaks läinud. Aga wini üle parda siiski ei viska, kuna peale tööpäeva on võrdlemisi lõõgastav mõnda uuemat FPS´i mängida. Linux ju Direct X´i ei toeta ja sellepärast ka (mängu)konsooli ostma ei hakka.

Video ja subtiitrite kohalt oskan seda öelda, et on olemas rakendus nimega DeVeDe, mis suudab kõik eelmainitu korda saata.

Lisada subtiitrid, kodeerida pilt soovitud formaati ja väljundisse jne.

Ei oska midagi ette heita. Kasutan juba pikemat aega.

Heli kohalt on sul paraku õigus

Seega - multimeedia töötluseks (video ja heli) tuleks ehk tõesti Maci poole vaadata

Elementaarne DVD-de masterdamine igal juhul töötab küll.

Kde koha pealt ma sõna ei võta, sest kasutan Gnoomi.

Windowsi samuti ei kasuta ega hakkagi kasutama. Ei ole sellist vajadust.

sadiini kirjutas:

No, kui on selline hobi, siis on ju kena. Viiruste, usside ja muu pahavaraga võitlemine annab ju samuti hea enesetunde.

Ma kasutan igapäevaste toimetuste jaoks Linuxit ümmarguselt 7 aastat. Kõik oma tavatoimingud saan ma suurepäraselt tehtud. Aga kui vaadata natuke kõrvale, et vaja oleks midagi teha multimeedia vallas, siis jääb mulje, et tegutsen "hea enesetunde" pärast. Et hiljem saaks öelda: näe, ka seda on võimalik Linuxis teha.

Et mu hala ei jääks umbmääraseks, toon mõne näite.

Eile mõtlesin, et prooviks, kuidas saab DVDle subtiitrid külge muxida. Leidsin 2 toodet: submux-dvd ja dvdauthor. Kuna esimene on spetsiaalselt ja ainult selleks mõeldud vahend, panustasingi sellele. Installisin ära, mõtlesin lugeda kasutusjuhendit. Manuaali põle. Tsiteerime autorit:

Tsitaat:

No manual yet, this is an interim release (as always ).

Juhendust on samas nii "palju", et võtab ära isu seda programmi proovidagi, sest lisaks oleks vaja kasutada veel mõnd sarnases valmidusastmes programmikest. dvdauthorit ei julgenud uurima hakatagi, isu oli läinud. Kulutasin oma aega hää mitu tundi ilma igasuguse tulemuseta.

Oki, paha lugu küll, aga võtame siis ja proovime ära konverteri WinFF. Võtan ühe AVI, et konverdin selle vähemalt vahepeal mpeg-iks, et siis hiljem saab uurida subtiitrite lisamist. Winff ei räägi midagi mpegist, valida saab DVD ja siis DVD kaadrisuhte. Valisin PAL DVD (16:9). Kui sisend AVI oli 576x240 (18:7,5), siis väljundis suruti pilt kokku, tulemuseks "perfektne" 352x576. Kindlasti saab winffi õpetada ka paremini toimima, aga vaikimisi on tal maailma asjadest ikka väga veider arusaam.

Äkki on videomontaažis midagi toimivat? Võtan LiVESi, avan ühe AVI, lisan ühe kaadri ja tahan tulemuse salvestada. File-menüüs (ega üheski teises) pole salvestamise valikut, aga on valikud Encode Clip ja Encode Clip As. Ju siis tuleb neid kasutada, mõtleb rumal kasutaja. Valib Encode Clip. Selle peale väljastab programm hoiatuse, et kasulikum on kasutada Save Asi. Kus see valik aga asub, jääbki hästi peidetud saladuseks

Või vaatame vaikselt helisüsteemi poole? Kogu helisüsteemide areng linuxis on parajalt hirmuäratav. Helisüsteeme tuleb ja läheb, nii et vaevu jõuad meeles pidada. OSS, ALSA ja nüüd Pulse, kui viimaseid ja suuremaid nimetada. Tuleb süsteem, lubab lahendada valitseva bardakki, tekitab ise uue ja uhkema ning hääbub vaikselt järgmise pealetuleva ees. Umbes 7-8 aastat tagasi muretsesin digitaalse sisendiga helikaardi, et saaks hakata digitaalselt arvutisse salvestama. Võtsin distro ja viskasin teist: heli tuleb kenasti digitaalselt sisse, saab monitoorida ja puha, aga salvestama pole nõus ükski proovitud programm üheski distros.

Audacity on programm, mida helisalvestamisel ühe esimese valikuna pakutakse. No ma ei tea, võib-olla on viga minus, aga minu arust on kõige ilusa kõrval sel programmil lihtsalt uskumatult elementaarseid puudusi. Alustades võimest valida õige heliseade sisendiks ja väljundiks kuni elemenaarse stabiilsuseni, mis on suurte failidega tegutsemisel vältimatu nõue programmile. Kui Kessu muresid lugeda, siis mul ei jää enam muljet, et tegemist oleks pelgalt minu veaga. Kui lugeda croco3008 asjalikku selgitust selles teemas http://pingviin.org/viewtopic.php?t=5543, siis peaks iga kriitiliselt mõtlev inime aru saama, et asjad heliga linuximaailmas on üsna kurvad.

KDE4 ümber toimuv lihtsalt kraabib kõige kümne küünega. Toores tükk lüüakse klantsima ja visatakse kasutajatele kannimiseks. Mille poolest erineb see kirutud MSi käitumisest? Eneseõigustus, et tegu siiski tasuta tootega, ei kata kuidagi lubadust olla MSist sisuliselt parem.

Selliste häirivate puudustega võiks jätkata pikalt ja kaua. Minu pikka jutu mõte? Pole mõtet rõõmustada selle üle, et Winil kriba kehvasti läheb. Sisyphos väljendas paljuski ka minu mõtet: palju õnne, Mac! Linuxikasutajatel sellest parem ei hakka. Meie oma liivakast on täis hulle probleeme. Kuigi paljud asjad on aja jooksul saadud stabiilsemaks, on elu ja nõudmised arvutile vahepeal piisavalt muutunud ning linuxid kasvanud ressursiõgijateks. Ma ei saa soovitada Linuxit inimesele, kes tahab olla multimeedias loominguliselt aktiivne. Selleks vajab ta kõrvale väga hääd tuge ja kannatust, tehnilist lähenemist.

On üsna küsitav, kumb situatsioon väärib rohkem kaastunnet või jõu-soovimist:
a) programmid, mida ma vajan toimivad enam-vähem, aga pahalased nõuavad aega/tähelepanu
b) pahalased on hästi kontrolli alla, aga programmid, mille abil saan vajalikud asjad tehtud, nõuavad väga palju aega ja vaeva.

KristjanS kirjutas:

Windows 7 paistab KDE4 moodi rohkem.

Täpselt sama tähelepanek oli omalgi.Aga kumb on ilusam kas Win 7 või KDE 4.2 - minu jaoks pole enam kahtlustki.Aegu tagasi oli mõnest suust kuulda,et Linux pole nii ilus - huvitav mida need suud nüüd räägivad(ma arvan,et tohututest viiruse voogudest mis Linuxil nii pinnuks silmas kui pe*ses on ).

Meedias räägitakse Linuxist aina rohkem,kuid mida minu silmis Linuxile suurema turu jaoks vaja oleks:
1)Mänge(ainuüksi Crysis mille järgi mängumehed isegi oma arvuteid mõõdavad tooks hulgi kasutajaid)
2)Töövahendeid nagu Photoshop,Affter Effect,CAD(mis toetaks ka enim levinud vorminguid),jne.
3)Linuxile võiks ka luua rakendusi mille taolisi isegi Windowsile pole.Kui XP mehed hakkaks Ubuntut dual bootina paigaldama,sest neile XP jaoks lihtsalt pole selle taolist head asja,oleks see juba omaette klass ning suur võit Linuxile:wink:

Kui inimne on harjutatud XP-d kasutama, siis kasutagu terviseks.

Hale olukord tekib siis, kui xp-d enam ei toetata s.t. turvaparandusi ja -uuendusi ei tule.

Oma veebilehe statistikale tuginedes võin väita, et on ka neid inimesi, kes kasutavad Internetis ka selliseid op-süsteeme, nagu Win98 ja Win95, aga turvalisus, kui selline on sellisel juhul marginaalne.

Minu lähisugulane kasutab seni samuti XP-d ja teeb järjekindlalt tervest kõvakettast kogu aeg varukoopiaid.

No, kui on selline hobi, siis on ju kena.
Viiruste, usside ja muu pahavaraga võitlemine annab ju samuti hea enesetunde.
On ju hea tunne, et "kasutan küll ääremiselt ebaturvalist ja mittestabiilset süsteemi, aga ma saan hakkama!"
Kui paljud peavad leppima tihtipeale "sinise ekraani" informatiivse sõnumiga, siis eriti võimekad suudavad seda enamasti vältida.
Selline suur rõõm omandatud oskustest on ju samuti midagi väärt

Jõudu kõigile toredatele windowsikasutajatele! Teil läheb seda vaja

Ahsoo, päris paljud mu "nooremapoolsed" tuttavad (16-25) vaatavad viltu, kuna on harjunud XP-ga ning küsivad: "Milleks vahetada, ma olen juba harjunud!" Liiga kapitaalne muutus oleks.

Samas jällegi noorem põlvkond on arvutitega üles kasvanud ja tõenäoliselt rohkem teadlik valikute olemasolus ja julgeb ka katsetada. Linuxis on arvutientusiasti jaoks ikka kõvasti mängulisust, rohkem kui winis ja macis kokku. Ma olen vahel isegi üllatunud kui võimekaks mu arvuti on muutunud nüüd linuxis, eriti kui neli töölauda on kõik programmiaknaid täis ning kaks muud op.süsteemi (win2000, ja winxp) samal ajal töötamas ilma, et arvuti takerduks. See pole küll kõigi linuxikogemus, aga ma olen selles suhtes küll õnnesärgis, et mingeid tõrkeid riistvaraga pole olnud.

Nii et kokkuvõttes ma arvan linuxi levik kogub ka tuure(kui külm ära ei võta ), mitte ainult mac, seejuures vähese marketingiga.

Selle lõime pealkirja võiks ka ümbersõnastada - Mac'i osakaal läheneb 10%-le !
Linux on ikka väga marginaalne