Teema vääriks ilmselt vaidlemist ja edasiarendust, aga ilmselt mingis teises jutulõngas.

Antud teemas tekkistas minus lihtsalt mõtteid ja hämmastust suur sisestatud muudatuste arv. Kui ma nüüd võrdlen seda sellega, et ma oma slackwarele teen võib-olla keskmiselt
kord kuus ühe või paar turvauuendust !
Minu otsingute aeg on läbi ei taha taha enam olla "bleeding edge. soft is on the edge and
let you bleed".
Aga foorumitel askeldan küll ja olen ka andnud rahalist panust oma lemmikule.

Aga palun, ega vigade leidmine ei tähenda seda, et see oleks enne kasutuskõlbmatu olnud. See selleks.

Lugesin just jälle KDE kohta ( http://troy-at-kde.livejournal.com/17753.html ja http://practical-tech.com/operating-system/kde-developer-quits/ ) ja seal on minu arvates väga hästi öeldud - teatud sorti kasutajaid pole FOSS projektidele tegelikult vaja. Need on seda tüüpi kasutajad, kes tahavad vaid kasutada ja ise mitte kuidagi ei panusta. Lõpuks tasub meeles pidada, et vaba tarkvara pole eelkõige tasuta vaid vaba ja kinni makstakse see ajaga ja omapoolse arendusega. Kui seda omapoolset arendust pole, siis tegelikult pole projektil sinust kui kasutajast sooja ega külma. Tasulised süsteemid saavad raha selle eest, et kasutaja ostab valmis produkti ning kompaniid huvitab, et ost sooritataks - FOSS projekti eesmärk on selles, et tarkvara iga kasutaja abil paremaks muuta. Järelikult võib ju teha eriti stabiilseid jms harusid (miks mitte), aga kui see ei tooda juurde arendamisest huvitatud kasutajaid, siis pole sellest projektile tegelikult kasu. Minu arvates on ubuntu just selle asja endale hästi selgeks teinud ning hoolitseb selle eest, et oleks võimalikult lihtne igaühel asja paremaks muuta. Foorumid ja brainstorm on just selleks, et ka mitte eriti tehnilised kasutajad saavad oma sõna sekka öelda ja aidata. Launchpadi tõlkimismootor on minu arvates kõige mugavam tõlkimismootor. Mida veel?

Kui stabiilust tahta, siis on ju olemas 6.06 ja nüüd võibolla mõne aja pärast saab stabiilsuse nõuded täidetud ka 8.04 puhul (kuigi minul pole sellega mingeid probleeme siiani olnud).

Tsitaat:

Minu teada ongi ubuntul pigem evolutsiooniline kui revolutsiooniline arendusmeetod. St antakse välja üsna tihedalt aga mitte väga suurte muudatustega versioone

Selleks on teistel distributsioonidel arendus/current haru, kus asju arendada ja katsetada.
Lai publik ,uued kasutajad ja need kes vajavad stabiilsust kasutavad stabiilset haru.

Eriti imelik on see et 8.04 on LTS. Mina mõistan seda nii, et see on üks kindle ja stabiilne
asi . Kasutad seda muretult pikka aega.

Minu teada ongi ubuntul pigem evolutsiooniline kui revolutsiooniline arendusmeetod. St antakse välja üsna tihedalt aga mitte väga suurte muudatustega versioone (baseerub osaliselt gnome tsüklil). Seega hakata võrdlema ms vista ja ubuntu väljalaset on küll üsna meelevaldne. Mis aga vigadesse puutub, siis tuleb meelde kui KDE lasi 4.0 välja ja hakati vinguma, et miks siis nii, nii bugine, oleks pidanud veel ootama. Ma ise KDE-d ei kasuta, aga saan väga hästi aru, miks dev-id seda tegid, sest vaid kasutajate igapäevaprobleemidega kokku puutudes saab selgeks, mis on hästi ja mis halvasti. Ükskõik kui suur enne alfa ja beta testerite hulk on, pole see siiski võrreldav tavakasutajatega ja nende muredega. Ning minu arvates on KDE-l ikka kokku kindlasti rohkem kasutajaid kui ubuntul.

Lühidalt - FOSS idee ongi suures osas selles, et kasutajad ise aitavad süsteemi arendamisele kaasa ning kui vigade leidmine ja nende lappimisele kaasa aitamine ei meeldi, siis võib ju alati võtta kasutusele mingi süsteemi, kus seda juba idee poolest teha ei saa.

Proovisin isegi Ubuntut vana lauaarvuti peal, millel vaid 256 mälu ja töötas väga hästi ja mis peamine....väga kiiresti.

Turvaaukude kohalt: Ei teagi kas nüüd turavaaukude hulk avatud ja suletud lähtekoodiga tarkvaras on nüüd kuidagi võrreldavad, (vt. sõnaraaatust "kinnimätsimine") aga kui ikka midagi parandatakse siis liiguvad asjad ikka paremuse poole.

Ütleks midagi opsitiivset kah selle U8.04'ja kohta, nimelt sai see paigaldatud vanamatele jäätud vanale romule ja oh imet isegi töölaua efektid hakkasid (ca 5-6 aastat vanal ati kaartil) automaatselt tööle siiani pidasin seda võimatuks. Kunagi kui compiz välja tuli sai katsetatud üht ja teist pidi aga ikka ei midagi. Sellel romul (kuna selle masina puhul pole muu oluline kui töötav veebilehitseja, siis sellest on saanud mulle paras katsejänes) olen paljusid uuemaid distrosi katsetand, kuid ükski pole nn 3d kohal lootustki andnud.
Korra sai seda 8.04'ja ka oma läpakal proovitud ja tulemused siis: sinihammas OOB, webcam OOB, nvidia ning broadcom wifi 3-4 klikiga.
Ühesõnaga, esmapilgul tundub täiesti töötav OS, turvalisust ja stabiilsust muidugi kommenteerida ei oska.

no 31. jaanuar oli ikka pikalt ette teada, enne seda lükati edasi, sest asi oli nii fataalselt katki, et kole, 31. tuli ta välja siiski üsna kapsana..

buntul tehti veel päevade maha loendamistki, üldiselt jättis see sellise tobeda maitse suhu selle distro koha pealt.. kui on ikka vigu sees, siis lased välja ajal, mil neid enam pole nii metsikult, et kahe kuuga peaks 200 ära parandama, kannatab oodata ju mõnda aega

millal ms-il täpne graafik selles suhtes on olnud? minu teada hilines vista neil.... eee.. oli vist mitu aastat?

Sisyphos kirjutas:

Ubuntu on oma plaanimajanduse ohver. Ilmtingimata on vaja kindlaks ajaks midagi välja anda. Ja antaksegi. Toores. Selle asemel, et kaks kuud oodata ja alles nüüd 8.04 välja anda.

selles suhtes on nad jah üsna pisipehme teed läinud, täpne graafik ja olgu reliis maksku mis maksab see hetk väljas.. maksab see aga palju hiljem leitud vigu..

Arusaamatud numbrid ja kahtlased väited.
Kui ise oled mingi loenduse teinud siis võib-olla küll.

Aga kui kuskilt mujalt, siis heidaks heameelega allikatele pilgu peale.

Ubuntu on oma plaanimajanduse ohver. Ilmtingimata on vaja kindlaks ajaks midagi välja anda. Ja antaksegi. Toores. Selle asemel, et kaks kuud oodata ja alles nüüd 8.04 välja anda.