Taas on lahvatanud uus skandaal GPL litsentsi üle. Nimelt on kerkinud üles küsimus - kas distribuutorid peavad tagama ka selle tarkvara lähtekoodid, mida nad oma distributsioonis kasutavad, kuid millesse nad mingeid muudatusi sisse pole viinud. Näiteks süüdistatakse ka Warren Woodfordi, MEPIS-e asutajat, et tema distributsioon rikub GPL litsentsi tingimusi. Nimelt ei jaga MEPIS hetkel välja mitte kõigi pakettide lähtekoode vaid ainult nende, millesse nad mingid muudatused sisse on viinud. Teiste pakettide puhul on aga eeldatud, et neid saab kas siis otse Debiani või nüüd Ubuntu serveritest. GPL litsentsi haldajad aga selle lahendusega nõus pole. Nemad on seisukohal, et selline lahendus seab ohtu väikese distributsiooni kasutajad juhul, kui pea distributsioon näiteks oma lähtekoode muudab või neid uuendab. Kasutajatel peab ikka olema võimalus kasutada just selles versioonis kasutatavat koodi. Lisaks paneb GPL tingimuseks, et lähtekoodi tuleb levitada kolme aasta jooksul. Kuid ei täpsusta, mis kujul. See aga tähendab, et enamus väikeseid distributsioone rikuvad praegu GPL-i tingimusi, sest vähesed levitavad ka kogu distributsioonis kasutusel oleva tarkvara lähtekoodi. Lähemalt antud vaidlusest võite lugeda NewsForge vahendusel.
Ühtlasi võib öelda, et seoses antud vahejuhtumiga on nüüd paljud distributsioonid alustanud lähtekoodi repositooriumide loomisele. Kas see on aga mõttekas iga pisikese distributsiooni puhul, see on küsitav.

Kindlasti teab enamus Pingviini Webi ja Linuxi kasutajatest, et Debian on üks maailma suurimaid Linuxi distributsioone. Ja seda just tänu oma suurele arvule temast sõltuvatele distributsioonile. Ubuntu ja Knoppix on vast ühed kõige tuntumad. Kuigi Debian pole veel suutnud ametlikult suurel hulgal äriringkondadesse tungida nagu seda on Red Hat, SUSE ja Mandriva (kõik RPM baasiga distributsioonid) on tal siiski väga suur kasutajaskond. Seda nii firmades kui ka kodukasutusel. Keda huvitab aga enam vähem täielik nimekiri Debianil baseeruvatest distributsioonidest ja LiveCD-dest, siis selle nimekirja võite leida DebianHelp lehelt. Muidugi pole see nimekiri täielik ja palju väga pisikesi distributsioone ja LiveCD-sid on puudu. Sest Debian on andnud just selle kõige parema võimaluse omale parimate võimalustega distributsiooni loomiseks ja miks ka mitte oma toodete tutvustamiseks LiveCD abil.

Kindlasti on paljud Windowsi kasutajad juhtunud kokku mõne Microsofti vihkajaga. Mõne võhikuga, kes ikka istub kusagil keldris mõne mõttetu süsteemi (Linux näiteks) taga ja loobib Microsofti poriga. Süüdistades teda alusetult. Microsoft võib küll olla maailma tuntumaid brände, kuid see ei tähenda veel, et kõik teda armastaksid. Nüüd on ilmunud spetsiaalne juhend, kuidas tulla toime selliste kitsarinnaliste inimestega. Kuidas vastata nende põhi küsimustele ja muuta nende meelsust. Et ka nemad hakkaksid Microsofti tooteid ostma või loobuksid oma "standardite" kehtestamisest*

Ehk siis ilmunud on huvitav artikkel, kuidas tulla toime Microsofti vihkajatega. Tegu on igati huvitava lugemisega, mis tasuks igal ühel läbi lugeda, kes peab kokku puutuma Windowsi kasutajatega, kelle meelest on avatud lähtekood üks iganesti paha asi. Ehk - tunne oma vastast. Lugemise enda leiate aga [aegunud viide] lehelt.
Muideks - tegu pole siiski minu teada ametliku Microsofti tekstiga vaid hoopis tema partneri valmis kirjutatud asjaga. Seega kohe pole mõttet Microsofti süüdistama tormata.

*Käesolev jutt on näitlik ja välja mõeldud antud artikkli ilustamiseks

Google pürib järgmistele turgudele. Nüüd kavatsetakse nagu näha PayPal-ile tuul saba alla teha ja ka see turg hõivata. Nimelt on käiku lastud esimene test versioon GPayst, mis on nagu PayPalgi mõeldud online raha ülekanneteks. Täpsemat infot uue süsteemi toimimise kohta võite lugeda aga Slashdoti lehelt. Täpsemat infot Google veel pole avaldanud uue teenuse kohta, sest arvavad, et selle toimimise põhimõtted võivad veel muutuda arendamise jooksul.

Välja on lastud uus Solaris 10 6/06, mis on mõnes mõttes revolutsiooniline samm edasi Solarisele. Nimelt on võetud kasutusele uus failisüsteem ZFS, lisaks sellele veel mitmed muud uuendused. Nagu näiteks parem PCI Expressi toetus x86 süsteemidel, Xorg 6.9 ja palju muud. Ja nagu teada - kõik see on vabalt alla laetav ja kasutatav. Ka Solarise lähtekood on saadaval. Lähemalt aga võite lugeda SUN-i enda kodulehelt.

Microsoft on katsetamiseks avalikuks teinud oma uue MS Office versiooni. Mis teeb selle Office aga eriliseks - kasutajad ei pea oma praegust versiooni arvutist eemaldama, nad ei pea seda isegi üldse oma arvutisse paigaldama. Kogu Office kasutamine toimub läbi brauseri (ehk siis Microsofti puhul ainukese võimalusena Internet Explorer). Kas tegu on täiesmahus kasutamist võimaldava Officiga - ei oska hetkel öelda. Kuid paistab, et Microsoft võtab tõsiselt oma plaani luua tulevikuks süsteemid, mis jooksevad kusagil keskuses. Ehk me jõuame tagasi terminalide juurde. Open Source tarkvara kasutajatele tähendab see aga ühte - kõigepealt Open Officele või muule tarkvarale samad võimalused luua. Ja teiseks - tagada vastav brauseri tugi teistes brauserites. Sellega muutub lihtsalt võimalikuks MS Office kasutamine paljudes Linuxi arvutites. Ehk operatsioonisüsteemid ei seo enam nii palju tarkvaraga.
Aga noh - see võibolla vaid siinkirjutaja unistus...
Igatahes aga lähemalt uuest Microsoft Office veebi versioonist võite lugeda OSNewsi vahendusel.

Uued Ati draiverid Linuxile on väljas. Versiooniks on neil 8.26.18. Enam pole toetatud XFree86 4.1 ja 4.2. Lisatud pole TV-out toetus X1000 seeria kaartidele ja pole parandatud viga, et Radeon 9000/9100/9200/9250 kaartidega ei saa 3D programme kävitada. Lähemalt võite lugeda Phoronixi lehelt.

Jaapanis viidi läbi huvitav küsitlus erinevate inseneride seas (peamiselt arvatavasti siiski tarkvara insenerid). Nimelt uuriti, kui paljud neist kasutavad Linuxit ja kui paljud neist koliksid Linuxile üle, kui neil selleks võimalus oleks. Ühtlasi uuriti ka, mis on peamised põhjused, miks pole kolitud Linuxile. Tulemused olid mõneti üllatavad. Selgus, et rohkem kui 30% inseneridest sooviks kolida Linuxile, kuid nad arvavad, et neil pole selleks võimalust. Samuti vaadates toodud põhjendusi võib näha, et paljudel aladel on puuduseks hoopis avatud lähtekoodiga tarkvara arendajate liiga nõrk lobitöö. Või siis vastupidi - ühe M tähega firma liiga suur lobitöö. Lähemalt aga küsitlusest võite lugeda What Japan Thinks lehelt või siis juba koos kommentaaridega Linux-Watch lehelt.