Red Hat jätkab endiselt tõusvas joones. Viimane kvartal oli taas edukas ja näitas kasvu. 28 juunil avaldatud andmete kohaselt oli viimase kvartali käive 84,0 miljonit $, mis on 34% rohkem, kui eelmine aasta samal ajal. Võrreldes eelmise kvartaliga on kasv olnud 7%. Sissetulekud RHEL-i registreerimise tasudest moodustasid sellest 71,5 miljonit $. RHEL-i registreerimisest tulevad tulud kasvavad umbes 45% aastas. Red Hat on suutnud teha Open Sourcest tõelise suuräri. Microsoftini on veel natuke maad, kuid küll ka keegi sinna tasemele jõuab. Lähemalt Red Hati tulemustest võite lugeda eWeeki vahendusel.

Sun andis teada, et hoolimata levivatest kuuldustest, et Java plaanitakse paari kuuga muuta avatud lähtekoodiga projektiks nagu Solaris, kulub selleks veel kõvasti aega. Suni hinnangul kulub pea aasta veel, et muuta Java täielikult Open Source projektiks. Sun teatas sellel aastal toimunud JavaOne konverentsil, et muudab Java Open Source projektiks, kuid sellega ka info piirdus. Avalikusele ei teatatud mingeid tähtaegu ega muud infot. Sama olukord on ka nüüd ja see ongi põhjustanud palju spekulatsioone, millal Sun oma lubaduse täidab. Samas lubatakse, et openJava (nimetame teda ajutiselt nii) tulek ei veni nii palju nagu openSolarise tulek. Teatavasti võttis openSolarise avalikuks laskmine viis aastat aega. Lähemat infot hetkeolukorra kohta võite saada internetnews.com lehelt.

Eelmine nädal kohtusid 60 Ubuntu arendajat Pariisis, et arutada uue Ubuntu Edgy Eft väljatulekut. Iga päev moodustati 2-10 liikmelised ajurünnaku meeskonnad, kes moodustasid erinevaid võimalusi, kuidas ja mis võimalusi uus Eft peaks endas sisaldama. Koostatud plaanid koondatakse kokku ja esitatakse Canonicule. Hiljem saab sellest aga arvatavasti uut Ubuntut iseloomustavad näitajad.
Kui keegi mõtleb, mis tähtsusega ikka vastav kokkusaamine oli, siis just selliste ajurünnakutega on Ubuntu tegutsemis ja arengu suunad määratud. Lisaks kogu Ubuntu komuuni elu mõjutavaid tegureid arutatud. Keda antud kohtumine rohkem huvitab, see võib lähemalt lugeda NewsForge lehelt.

Free Software Foundation on kuulutanud eriti oluliseks projektiks vabavaralise flash playeri välja töötamisele. Selleks on Gnash. Kui veel mõni aeg tagasi oli projekt üsna algus järgus, siis nüüd on kõvasti edasi arendatud. Praegune versioon Gnash 0.7.1 toetab juba tunduvalt rohkem distributsioone ja ka erinevaid BSD versioone. Lisaks sellele on olemas ka 64bitiste Linuxite toetus. Kuna areng on olnud märgatav, siis võttis asja uuesti vaatluse alla NewsForge, et testida, mis tavakasutaja jaoks muutunud on. Gnashi testiti paljude erinevate flash lahendustega. Jõuti järeldusele, et praegune lahendus töötab ilusti flashidega, mis on loodud Macromedia Flash 6 ja vanematega. Uuematega aga tekib siiski probleeme. Versioon 7 omad avanevad veel vahest, kuid 8-ga pole hetkel Gnashiga küll midagi teha. Keda vabavaraline flashi lahenduse areng lähemalt huvitab, võib lugeda ülevaadet NewsForge lehelt.

Linux on muutunud kõvasti aastate jooksul. Enam pole Linux ülinohikute mängukann, kellel nädalavahetustel muud pole teha, kui Kernelit kompileerida. Pigem on Linux muutunud paljudele igapäevaseks operatsioonisüsteemiks, mis oma võimalustelt ei jää konkurentidele millegi poolest alla. Kuid sellegi poolest on osadel kindlasti üleval küsimus - kas luua oma distributsioon või kasutada juba olemasolevaid. Mõlemal versioonil on omad plussid ja miinused.

Oma distributsiooni loomise suurim pluss on kindlasti võimalus valida, mis tarkvara peale panna. Lisaks sellele saate vastavalt oma arvutile seadistada Kernelit. Näiteks eemaldada mittevajalikud moodulid. Kindlasti on see väga hea ja õigustatud lahendus, kui sarnaseid arvuteid on palju. Lisaks on see süsteemi administraatoritele tööd lihtsustav omadus. Juhtub midagi ühe arvutiga - paigaldame uuesti - kõik läheb kohe peale, mis tahetakse ja mis on vajalik. Töö mittevajaliku eemaldamiseks jääb ära.

Vastu on aga kindlasti võimalus, et olete näiteks loonud oma väikse distributsiooni. Ja nüüd soovite sellele paigaldada k3b - te peate alla laadima veel eraldi sadu megasid erinevaid Qt teeke. Sama kehtib ka muude programmide kohta.

Juhul, kui Teil ikka on jäänud huvi küsimuse vastu, kas luua oma distributsioon või mitte, siis võite lähemalt veel selle kohta lugeda [aegunud viide] lehelt, kust leiate ka lingid erinevatele juhenditele, kuidas luua oma distributsiooni.

Järjest rohkem kerkib paljudel Linuxi kasutajatel küsimus - kas ikka desktop klassi distributsioonid liiguvad õiges suunas? Järjest rohkem ja rohkem arendatakse erinevaid graafilisi vidinaid, mille kasutegur on aga küsitav. Pigem üritatakse olla ikka enam ja enam OS X ja Windows Vista moodi. Samas sellega arendatakse tohutuid ressursinõudlike süsteeme nagu Aero Glass, XGL/Compiz jne. Kuid need töötavad korralikult ainult uuemate videokartide ja nende tootjate suletud lähtekoodiga draiveritega. Samas - esitame nüüd küsimuse - mida head see XGL meile annab? On ilus - nu maitse asi. Kuid on tal ka praktiline väärtus - vaevalt. Kas see parandab mängude kiirust - ei. Töölaudade peamiseks eesmärgiks peab olema ikka funktsionaalsus, koos mõõõduka iluga. Uued tehnoloogiad aga seavad tähtsamale kohale välimuse. Lähemalt sellest suunast ja arvamustest võite lugeda the Jem Report lehelt.

Nagu teada ähvardab Microsofti 2 miljoni euro suurune trahv päevas, kui ta ei anna piisavalt informatsiooni, mis võimaldaks kõigil luua sama head tarkvara Microsoft Windowsile nagu seda MS ise loob. Praegu on see paljudel tootjatel raskendatud, kuna Microsoft lihtsalt ei anna piisavalt infot ja püüab igale poole oma tooteid suruda. Nüüd on aga asjad nii kaugele jõudnud, et Euroopa Komisjon on valmis trahvi kasutusele võtma. Sellele vastuseks hakkas esmaspäeval taas kiiruga Microsoft andmeid tilgutama ja kinnitas, et ta töötab pale higis, et täita EU nõudmisi. EU teatas aga, et aeg on otsa lõppenud. Järgmised istungid toimuvad nüüd 30 juunil (juba sellel reedel) ja siis 18 juulil. Kui nendel taas kokkuleppele ei jõuta tuleb Microsoftil hakata oma kukurt kergendama.

Lähemalt konflikti ajaloost. 2004 aastal leidis EU, et Microsoft on omandanud domineeriva rolli desktop arvutite turul ja muutub ohtlikuks vabale konkurentsile. Siis esitati nõudmine, et Microsoft peab eemaldama Media Playeri Windowsist. Lisaks sellele esitati nõudmine, et Microsoft peab andma piisavalt infot teistele tarkvara tootjatele, et viimased saaksid luua korrralikult toimivaid rakendusi Windowsi platvormile. Ja sellest ajast on üks pidev vaidlus alanud. Vahepeal lubati isegi Windowsi lähtekood avaldada. EU seisukoht oli aga, et lähtekoodi avaldamisest pole kasu. See oleks seotud liiga suurte piirangutega ja arendajatel oleks sellest ikka vähe abi. Tooks hoopis lisa tööd juurde selle info läbi uurimine ja katsetamine. Lisaks sellele on Microsoft avaldanud kümmneid tuhandeid lehekülgi erinevaid "abistavaid" tekste. EU seisukoht oli, et neeed abitekstid on lihtsalt erinevate manualide kokku pandud kogum, mis pole ikka veel piisav. Sest nii nagu kogu Microsofti help failide süsteem on - nad ei paku tegelikult mingit infot vaid lõpuks sooovitavad ikka ühendust võtta Microsoftiga.

Nii siis ongi Microsoft vaevelnud EU nõuete käes ja pidevalt lubanud, et need nõuded täidetakse. Kuid mida pole - tulemused. Äkki on vaja tulemuste ilmumiseks ikka natuke reaalset karistust ka kanda?
Lähemalt võite veel lugeda BBC vahendusel.

KIndlasti mäletavad mitmed alles hiljuti ilmunud uudist, et Taani hakkab toetama avatud standardeid (uudis ise siin), kuid nüüd on ilmunud uued huvitavad asjaolud. Nimelt selgus, et kohe peale Taani vastavat avaldust käis Taani peaminister isiklikult Bill Catesi juures Redmondis. Antud külaskäik tekitas Taanis loomulikult hulgaliselt küsimusi. Seda nii rahva, kui ka parlamendi seas. Kas Taanil on sõlmitud mingid salakokkulepped Microsoftiga, mille puhul siis peaminister kutsuti aru andma? Endise idabloki riigid (eesti ei kuulu siis hulka - meil käis asi lihtsamalt - me olimegi Moskva käsu all) peaksid mäletama, kuidas nende võimuesindajad kunagi "vaibal" käisid. Ametlikult sõbralikud külastusvisiidid aga tegelikult jagati neile Moskvast käske, kuidas maailma jagada ja mis seadusi vastu võtta.
Kas tõesti on samad suhted Taanil Microsoftiga? Loodame, et mitte. Igatahes pole hetkel tulnud ka ühtegi ärevat teadet, et Taani plaaniks oma kavast loobuda. Või pole seda lihtsalt avaldatud?

Igatahes võite lähemalt veel lugeda Groklawi lehelt.