Välja on lastud esimene uuenduste pakett uuele Gnomele. Tegu siis nüüd versiooniga 2.16.1. Peamiselt on tegu erinevate vigade parandusega, lisaks on lisatud ka uusi tõlkeid ja uuendatud vanu. Uuendatud on ka Gnomega kaasas olevat dokumentatsiooni, mis peaks samuti kasutamise lihtsamaks tegema. Kuigi põhiosa arendajatest on alustanud juba uue Gnome 2.17/2.18 arendamisega jääb stabiilne versioon kuni uue versiooni väljatulekuni aktiivselt hallatavaks. Keda rohkem huvitab, mida uus Gnome kaasa toob, siis lähemat infot saab GNOMEDesktop.org lehelt.

Rhythmbox arendajatel on rõõm teatada, et valmis on saanud uus versioon 0.9.6. Rhythmboxi näol on ühe kõige populaarsema meedia mängijaga Gnome töölaual. Otse loomulikult on uues versioonis mitmeid uusi võimalusi ja pluginaid, mis peaks tema kasutamise veelgi mugavamaks kasutajatele muutma. Lähemat infot uue Rhythmboxi kohta saate GNOMEDEsktop.org lehelt. Peamistele distributsioonidele peaks paketihalduritesse loodetavasti üsna pea jõudma uus versioon.

Kui kedagi huvitab, millised näod on Linuxi Kerneli taga ja kes tegelevad sellega, et Linuxiga arvutid ikka netti saab, siis on õige vaadata David Milleri poolt tehtud pilte. Need fotod on tehtud Kernel Netconf 2006 konverentsil, mille eesmärgiks on Linuxi Kerneli erinevate võrgukaartide toe parandamine. Pildid leiate siit. Uudis ise on aga pärit LWN.net lehelt.

Järjest enam ja enam maailma servereid kasutavad oma operatsioonisüsteemina Linuxit. Kuigi Microsoft pressib ikka peale oma serveri tarkvarasid vaatavad ettevõted siiski Linuxi poole. Põhjuseid selleks on mitmeid. Kõige tähtsamaks on kindlasti Linuxi hea virtualiseerimise tugi, mis võimaldab ühes füüsilises serveris korraga kasutada mitut operatsioonisüsteemi. Microsofti poolel on praegu selle võimaluse tugi palju viletsamal järjel. Teiseks on kindlasti Linuxi odavus - isegi suured distribuutorid nagu Red Hat ja Novell müüvad tegelikult siiski teenust, mitte koodi. Microsoft müüb aga siiani koodi - selle haldamine maksab omakorda. Seega on üsna loogiline, et iga majanduslikult mõtlev kasutaja vaatab serveri tarkvaraks ikka avatud lähtekoodiga tarkvara. Lähemat infot saate veel Linux Watchi lehelt.

Kororaa on lõpetanud lõpuks oma GPL litsentsi vaidluse. Tulemuseks oli, et eemaldati LiveCD-st mitte GPL ATI ja nVidia draiverid. Lisatud on AIGLX võimalus. Uuendatud LiveCD-l kasutatakse 2.6.18 Kernelit, KDE 3.5.4, Gnome 2.14. Uuendatud on süsteemi installerit. Lisatud on Open Source ATI Radeon draiverid. Need aga ei tööta uuemate kaartidega. Seega uuemate ATI ja nVidia kaartide omanikud 3D efekte nautida ei saa. Kuid loomulikult saavad nad kasutada Kororaad tavalise LiveCD-na. Lähemat infot uue Kororaa kohta saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Kororaa allalaadimiseks.

Nädal peale versiooni 1.3 väljastamist on väljastatud uus stabiilne versioon Ubuntu Christian Editionist. Kuigi versioon 1.4 väljastamine pidi toimuma alles järgmisel kuul, otsustati vigade paranduste ja distributiooni enda välimuse täiendamise tõttu avalikuks teha versioon 1.4 juba praegu. Lisaks on täiendatud upgrade_me ja convert_me skripte, ning lisatud uus skript mis installerib DansGuardian GUI standart installiga peale. Väjastamis teadaanne ja allalaadimis link.

Super Grub Disk (SGD) on spetsiaalne pääste CD, mis mõeldud just erinevate boot sektorite taastamiseks ja päästmiseks. Kuigi nimi võib viidata, et ta mõeldud ainult Grand Unified Bootloader (GRUB)-i haldamiseks tuleb ta toime ka teiste bootloaderitega. Lisaks sellele on antud CD võimeline töötama ka erinevate operatsioonisüsteemidega.
Tegu on lihtsa ülesehitusega CD-ga, mille kasutamine on täielikult tekstipõhine hetkel. Kuid sellegi poolest on kasutamine üsna lihtne ja loogiline - kasutajatelt küsitakse ainult vastavaid küsimusi ja selle põhjal tuleb teha valik, mida soovite teha.
Seega - tegu on igati asjaliku pääste CD-ga oma kogusse. Sest kui mõne Teie süsteemiga midagi juhtub, siis pole kunagi liiga palju vahendeid. Lähemalt SGD kohta võite lugeda Linux.com lehelt.

Kes meist ei teaks vanasid tuntud "tõdesid" - hea ideega teenib miljardeid, tohutu algkapitali vajadus jne. Iga kõrgtehnoloogiline äri liigitatakse tänapäeval kohe nohikute äri alla. Seal on alati võimalik hävida, kuid õigel ajal õigesti tegutsedes on võimalik teenida ka miljondeid. Kuid miks on nii, et mõnel läheb hästi ja teistel mitte? Oma probleem on kindlasti selles, et rahva seas on liikvel palju nõuandeid, mida kõik peab tegema, et edukaks saada. Ron Garret on omal käel juba mõnda aega tegutsenud ja nüüd kirja pannud ka kümme peamist valearvamust, mis ringi liiguvad. Ühtlasi on ta ka oma seisukohad korralikult ära põhjendanud. Seega, kes tahab kunagi ratsa rikkaks saada, siis tasuks kindlasti ka Ron Carreti ajaveebile pilk peale visata.