Need kaks BSD süsteemi on omavahel sugulased. Nimelt eraldus OpenBSD kunagi NetBSD projektist. Mõlemil neist on erinevad maailmavaated ja ideed, kuid sellegipoolest tekib vahel huvi, mis ikka neis teisiti on. Tänu poolakatele on meil nüüd see võimalus. Nimelt on nad koostanud üsna ülevaatliku tabeli, kus võrreldud mõlemi operatsioonisüsteemi erinevaid omadusi. Seega kellel segaseks jäänud, mis ikka on vahet NetBSD-l ja OpenBSD-l, siis tasuks kindlasti pilk peale visata polishlinux.org lehel.

Mandrival on rõõm teatada, et uus versioon on lõpuks ametlikult väljas. Uue Mandriva Linux 2007 peamiseks märksõnaks on kindlasti AIGLX ja Xgl 3D-kiirendusega töölaud. Mandriva on ainukene distributsioon, mis hetkel mõlemat süsteemi kasutab. Eks aeg näitab, milline neist elujõulisemaks osutub. Lisaks sellele on Mandrival nüüd ka uus vaikimisi teema, mille nimeks Ia Ora, mis tuleneb Prantsue Polüneesia keelsest sõnast 'tere'. Mandriva 2007 peaks pakuma erinevatele kasutajatele piisavalt võimalusi. Kaasas on nii kontori paketid, kui ka erinevad meelelahutus programmid. Loomulikult aga ka erinevad interneti programmid. Lähemat infot uue Mandriva Linux 2007 kohta saate ametlikust pressiteatest või siis DistroWatchi lehelt. Kes soovib endale uut Mandrivat alla laadida, siis tasuta versiooni võite alla laadida siit.

Justkui vastuseks eile ilmunud artiklile on lõpuks välja lastud uus Slackware 11.0. Tegu on esimese uue väljalaskega Slackwarest üle pika aja. Eelmine suurem uuendus oli pea aasta tagasi, kui ilmus 10.0. Mõningad märksõnad, mis uut Slackwaret iseloomustavad - Linuxi Kernel 2.4.33.3 on ametlikult kasutusel. Kuid kaasas on ka võimalus paigaldada 2.6.17.13 Kernel, mille jaoks on samuti olemas kõik vajalikud moodulid. Lisaks on kasutusel X.Org 6.9.0 ja GCC 3.4.6. Apache veebiserverina on toetatud 1.3.37 versioon. Lähemat infot, mida uut uues versioonis leida võib, leiate ametlikust väljatuleku teatest. Uue Slackware saate aga alla laadida mõnest tema peeglist. Lisaks saate lähemat infot DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Slackware allalaadimiseks.

Mischa Spiegelmock ja Andrew Wbeelsoi teatasid hiljutisel ToorCon häkkerite konverentsil, et Mozilla Firefoxis on üliohtlik turvaauk. Nimelt võimaldab kuskile veebilehele üles seatud spetsiaalne JavaScript üle võtta kasutaja arvuti. Ohustatud on kõik versioonid Mozilla Firefoxist kõikidel platvormidel. Mozilla kontrollib hetkel teate vastavust ja loodab, et kirjeldused, kuidas vastavat koodi kirjutada, ei jõua avalikuse ette enne vastava paiga valmimist - kui see tõesti vajalikuks osutub. Lähemalt võite lugeda OSNewsi vahendusel.

Mida mõtleksid inimesed, kui Bill Gates teataks, et Windows ei kõlba kuhugi. Või vähemalt mõned arendajad ilmuksid välja väitega, et Windows pole veel valmis avalikuse ette laskmiseks. Käesolevad väited põhjustaksid kindlasti suuri probleeme Microsoftile või vähemalt paneks omanikud ja investorid pead keerama. Sellised väited viitavad aga, et kõik pole korras firma sees. Ja nüüd ongi saanud umbes sarnase tembuga hakkama kaks Mandriva arendajat. Kes on mõlemad avalikult teatanud, et Linux pole valmis veel desktop arvutitele. Ka nüüd viitavad sellised väited hoopis suurtele vastuoludele Mandriva sees. Kas hakkavad tunda andma sisemised vastuolud veel suuremal pinnal, kui Gaël Duvali lahkumisel? Igatahes tasuks nüüd silmad lahti hoida seoses Mandrivaga - midagi head sellised väited küll ei ennusta. Lähemalt võite veel lugeda DistroWatchi lehelt.

Kasutajad, kes on jälginud mingilgi määral Slackware arengut on kindlasti ka tähele pannud ühte huvitavat seisu hetkel. Nimelt pole siiani suudetud välja lasta uut stabiilset Slackwaret. Sellle asemel on aga juba olemas viies eelväljalase. Kogu uue versiooni väljatulekut ilmestab hetkel pidev vigade parandamine ja ümberkompilleerimine. Kui vaadata Slackware ajalugu alates 9.0 seeriast, siis pole kunagi varem nii pikka stabiliseerimisperioodi olnud. Loomulikult püüab Slackware hoida oma soliidset reputatsiooni, kuid kas see on õigustatud? Slackware on hetkel ainukene peamine Linuxi distributsioon, mis kasutab veel LILO bootloaderit, ei paku alternatiivi Sendmailile ja kasutab vaikimisi Kernelina 2.4 seeriat. Seda hoolimata sellest, et stabiilne 2.6 seeria Kernel lasti välja juba aastaid tagasi.

Ehk siin on kindlasti mõtlemisainet Slackware arendajatele - kas ikka antud distributsioon liigub õiges suunas. Lähemalt Slackware arendamisraskustest võite lugeda DistroWatchi lehelt.

Linutop on VHS-kasseti suurune täiesti vaikne Linuxipõhine pisiarvuti, mis sisaldab endas kõik igapäevaseks arvutikasutamiseks vajaliku: brauser, meediapleier, tekstitöötlus, PDFi lugeja, SSH, VoIP jpm. Neeger istus maha tootele tarkvara kokku pannud Martin-Éric Racine'ga ning toob nüüd teieni esimese eestikeelse Linutopi tutvustava artikli.

Väljastpoolt pisikese karbi sisse on päris palju riistvara kokku surutud. Linutopi südameks on 500 MHz AMD Geode LX 800 koos CS5536 kiibiga. Geode on single-chip arvuti, mis sisaldab endas nii protsessori kui ka audio, video ja USB 2.0. Mälu on Eestis valminud karbil 256MB ja 512MB Flash-mälu tarkvarale. Maailmaga suhtlemiseks on arvutil 100baseT Ethernet, 4 USB 2.0 porti, augud nii mikrofoni kui ka kõlarite/kõrvaklappide ühendamiseks ja tavaline monitoriport.

Lähemalt võite lugeda IT Neegri ajapäevikust

Yahoo on üks suurimaid veebiteenuseid osutavaid firmasid maailmas. Nende meiliteenust kasutab pea kolmsada miljonit inimest üle maailma. Lisaks on aktiivselt kasutatavad ka muud Yahoo teenused. Nüüd on otsustatud avaldada oma ühe kroonijuveeli - Yahoo meiliteenuse - autentimise kood, et kasutajatel oleks seda lihtsamalt võimalik modifitseerida ja oma äranägemise järgi muuta. Nimelt on Yahoo seisukohal, et neil pole võimalik vastu tulla iga kasutaja eraldi soovidele. Kuid kasutajad saavad ise palju ära teha, kui neil on ligipääs koodile. Senini oli Yahoo meiliteenuse autentimisele ligipääs vaid Yahool endal ja mõnel üksikul suurel partneril. Selle abil loodab Yahoo, et kasutajad loovad juurde lisaväärtusi Yahoole - näiteks sidudes Yahoo meilikonto mõne muu teenusega. Yahoo kinnitab, et mingit turvariski koodi avaldamisega ei kaasne. Lähemalt võite lugeda veel Yahoo News lehelt.