Järjekordne hea uudis ODF dokumendi formaadi toetajatele. Nimelt on Prantsuse peaminister andnud käsu võtta kõigis riikilikes asutustes kasutusele ka ODF formaat. Ehk kõik dokumendid peavad olema saadaval ka ODF vormingutes. Ühtlasi soovitatakse ka oma partneritelt (nii siseriiklikelt kui ka väljast) küsida dokumente samuti ODF formaadis. Lähemat infot prantslaste püüdlustest võite lugeda Slashdoti vahendusel.

Paljudel on kindlasti mõttes, et kuidas küll Canonical plaanib raha hakata tegema. Neil on palgatud 65 inimest ja paljude meelest loobitakse ainult Ubuntu arendamisega raha tuulde. Samas tasub siiski meelde tuletada ka näiteks Red Hati kunagist tegevusmudelit. Kui praegu on Red Hat valinud kahe distributsiooni arendamise suuna (Fedora Core ja tasuline RHEL), siis kunagi oli ainult üks Red Hat. Sama teed läheb ka Ubuntu - nende arvates ei pea nende parim toode olema sugugi ainult prooviversioon. Seega loodab Canonical hakata kasumit teenima Ubuntu toe pakkumisega. Ja nende hinnangul peaks firma kasumis olema kahe aasta pärast. Igatahes kõik suunad viitavad tõesti sellele, et Ubuntu püüab saada ka äriklassi distributsiooniks, mis tähendaks serverite turul kõva konkurentsi tekkimist. Lähemalt Canonicali plaanidest võite lugeda News.com lehelt.

Hiljuti avaldatud teade Mozilla Firefoxi võimalikust ohtlikust veast osutus siiski fabritseerituks. Peale seda, kui kümmned turvaspetsialistid ei suutnud uuesti viidatud viga esile kutsuda tunnistas ka Toorconi konverentsil esinenud Mischa Spiegelmock, et tegu oli kõigest naljaga. Mingit viga siiski pole olemas. Arvestades "nalja" tõsidust, pole üldse kindel, et Mozilla selle nii jätab. Võimalik, et esitatakse kohtu kaudu vastav kahjunõue maine rikkumise eest.
Lähemat infot saate the INQUIRERI vahendusel.

Trolltech lasi välja versiooni 4.2 Qt-st. Tegu on taas tõsise uuendusega, mis peaks lihtsustama erinevate graafiliste programmide loomist. Tänu uuendatud võimalustele, mis võimaldavad nagu veebilehtedel CSS laadis kujundusi luua. Tänu viimasele võimalusele peaks paranema ka näiteks KDE programmide ühilduvus ja välimus Gnome all. Lisaks on loomulikult ka muid uuendusi, millest lähemalt võite lugeda KDE.news lehelt.

FreeBSD arendajad on välja lasknud teise beeta väljalaske uuest FreeBSD 6.2-st. Lähemat infot uue FreeBSD beeta kohta saate lugeda ametlikust teadaandest. Kuna võrreldes BETA 1-ga on siiski mitmeid vigu veel parandamata, siis kõigi eelduste kohaselt ilmub ka kolmas beeta.
Uudis on pärit FreeBSD kodulehelt.

Kes enam ei mäleta, siis mõni aeg tagasi ilmus esimene osa Põhjused, miks vahetada Windows Linuxi vastu. Siis vaadati kolme põhjust, mida põhjalikult ka lahati. Nendeks olid:
1) Linuxi parem vaikimisi seadete turvalisus ja kogu süsteemi uuendatavus. Paari hiireklikiga on uuendatud kogu süsteem - ka kõik paigaldatud tarkvarad (kui need loomulikult paketihalduriga paigaldatud)
2) Linuxi töölaudade parem üles ehitus ja funktsionaalsus. Gnome ja KDE teevad Windowsile ikka paljudes asjades ära.
3) Lihtne tarkvara paigaldamine. Kuigi Windowsit kiidetakse alati, et ka tavakasutaja suudab sinna alati tarkvara paigaldada, siis Linuxis on see tänu paketihalduritele siiski tunduvalt lihtsam.

Nüüüd on valmis saanud ka teine osa. Ja esitatud on järgnevad kolm põhjust:
4) Süsteemi uuendamine - kui miski Linuxis hästi on korraldatud, siis see on paketihaldurite uuednamise süsteem. Windowsis on küll ilusa nimega Windows Update, kuid tegelikult suurt kasu tast pole. Kui kasutajal on ka teiste tootjate tarkvarasid (ja seda on tal kindlasti palju), siis nende uuendamise eest peab ta ise hea seisma. Otsides ja uurides pidevalt, kas tema kasutatavale tarkvarale on uuendusi välja lastud, kas on avastatud ohtlike vigu jne.
5) Süsteemi logid ja teated vigadest. Iga desktop arvuti jookseb vahest kokku. Põhjuseid võib olla mitmeid ja siis on alati oluline saada infot, mis juhtus. Kuid Windows näitab ainult kentsakaid numbrite ja tähtede jadasid. Konsooli pole võimalik korralikult kasutada ja suuremal jaol juhtudel tuleb kasutajal ainult kohvipaksult ennustada, mis ta süsteemil ikka viga on.
6) Süsteemi jõudlus - ka sellel on Windowsiga probleeme. Loomulikult kõik asjad arenevad ja ka operatsioonisüsteemid nõuavad järjest võimsamaid arvuteid. Kuid Windows nõuab oma vaikimisi seadistustega peaaegu kohe peale paigaldamist juba arvuti uuendamist. Küll on mälu vähe, küll om protsessor aeglane jne. Ja isegi, kui alguses kõik töötab korralikult - läheb natuke aega mööda - ja nagu vähk on Windows hõlmanud kõik, mis saab ja tahab taas riistvara uuendamist.
Linux on aga suudab töötada vabalt ka vanema riistvaraga, kasutada isegi arvuteid, mille tegelik kasutamise aeg oleks ammu läbi. Kuid nad on siiski veel võimelised töötama.

Keda antud põhjendused rohkem huvitavad, siis tasub kindlasti lugeda PolishLinux.org lehet. Kuna hetkel on riistvara rikke tõttu nende pea leht maas, siis saate artiklit ikka lugeda varuserverilt.

Rootkit Hunteri meeskonnal on rõõm teada anda, et lõpuks on ametlikult väljas uus versioon Rootkit Hunterist 1.2.9. Mida siis uus versioon endaga kaasa toob:
* Red Hati RHEL WS/AS/ES 3 tugi
* Fedora Core 5 tugi on lisatud
* Lisatud on SUSE 10 toetus
* parandatud on mitemid erinevaid teste, mis parandab tunduvalt programmi efektiivsust.
Lähemat infot uue Rootkit Hunteri kohta saate LinuxQuestions.org lehelt.

Kui tavaline Slackware on mõeldud ainult i386 platvormile, siis 64 bitise AMD kasutajatele on mõeldud Slamd64. Tegu on täiesti mitteametliku pordiga x86_64-le, kuid sellegi poolest kasutajate arv tõuseb vastavalt sellele, kui Slackware kasutajad omale AMD64 protsessoreid soetavad. Uue versiooni tähtsamad märksõnad on: GCC 3.4.6, lisatud on ka gcj, lisatud Mozilla Firefox 1.5.0.7, Mozilla Thunderbird 1.5.0.7, SeaMonkey 1.0.5. Uuendatud on udev 097, mis asendab hotplug-i ja on viimasest tunduvalt kiirem. Kernelina kasutatakse Linuxi Kernelit 2.6.16.29. Lisaks on kaasa pandud ka KDE 3.5.4, XFce 4.2.3.2, Apache 1.3.37, PHP 4.4.4 ja palju muud. Keda uus Slamd64 rohkem huvitab, siis võib lähemalt lugeda ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.