Võib-olla tasuks kaalumist ka ühendusevõtt Open Document Alliance European Action Group-ga või isegi Eesti sektsiooni loomine? ODF Alliance on küllaltki soliidne organisatsioon ja nende nime kasutamine aitaks tõsta meie häälte kaalukust ametnike ja meedia silmis.

päris kõva sõna kui suudetakse kindlaks teha mis keskkonnas "print screen"-d töödeldud on
eks selline juhend räägib kooli enda eest...
siit veel vahvat lugemist: http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf
ja et veel "huvitavaid" sellesarnaseid nõudeid leida, siis võiks vaadata www.riigiteataja.ee ja kasutada sisus sõnu word ja excel.
EDIT: lisasin siia faili väljavõttega õigusaktidest, mis sisaldavad ms word ja excel kasutamise nõudeid. kuna see on paar lehte panen selle juurde failina.

Lauri ütleb www.odf.ee ...Aidakem siis Laurit info kogumisel ja töötlemisel!

suunata minu ODF jm teemalisele lehele http://www.artsturm.ee/odf/

Kas Saaksid oma lehel parandada formaat->vorming?
Lisainfo:
Formaat - http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=formaat
Vorming - http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=vorming

zeroconf kirjutas: < Vali > < Laienda >

Kas Saaksid oma lehel parandada formaat->vorming? Lisainfo: Formaat - http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=formaat Vorming - http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=vorming

Sõna "formaat" kasutamine antud tähenduses ei ole väär, ehkki ÕS ei soovita seda tähenduses: "vorming". Saidi nime ma muuta ei kavatse, kuna sait on selle nime all juba küllaltki kaua tuntud ja see sarnaneb vastavale ingliskeelsele terminile file formats, mis aitab inimestel seda leida otsingutel ja sisust kohe aru saada. Saidis olen tekstides ja märksõnades kasutanud siiski enamasti sõna "vorming". Lisaks sellele on termin "failiformaat" suhteliselt levinud, näiteks kasvõi RISO materjalides ja kasutusel paralleelselt terminiga "failivorming".

Aga eks jah see sõna on eesti keeles kasutusel sünonüümina paraku ja inimesed ise räägivad valesti ning itimeestel ei ole muud kui lihtinimeste poolt juhuslikult väljakujunenud sõnad ja parasiitlaenud omaks võtta. Samamoodi satuvad need "erilised" sõnad ka ÕS-i - lihtsalt ÕS-i tegijad vaatavad, et näe - kasutatakse ju ja panevadki ÕS-i...

Vorm on ka ju tegelikult sama tüvega (ladina forma) ja seega pole tegelt muud vahet kui vaid eesti keelele ebamugava f tähe kasutamine. Asi on pigem selles, kas vorm, vorming ja formaat erinevad nii otsustaval määral. Mingit keelenatsionalismi ma küll ei poolda - keel on see mida kasutatakse, mitte see, mida ette kirjutatakse või ideoloogiliselt puhastada püütakse.

Asi on selles, et eesti keeles on vorming ja formaat kaks eritähendusliku sõna. Failivorming ja paberiformaat.

KristjanS kirjutas: < Vali > < Laienda >

Asi on selles, et eesti keeles on vorming ja formaat kaks eritähendusliku sõna. Failivorming ja paberiformaat.

Sa eksid. Vorming on formaadi sünonüüm, aga formaadil on ka teine tähendus, mis ei ole vormingu sünonüüm (paberi vms formaat). Õigemini, täpsem oleks öelda, et mitmetähendusliku võõrsõna formaat ühele tähendusele on tuletatud mugandatud vorm (vorming on ju tegelikult ka mitte omasõna, vaid mugandatud laentüve vorm tuletis).

vorming <8: -u> info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis, nt teksti asetus ja ilme dokumendis, andmete kuju failis. ▪ Vormingu+märk ‹-märgi›

for.maat <20: -maadi, -.maati> mõõtmed, kaust; kindel etteantud vorm; ei soovita tähenduses: vorming. ▪ Paberipoogna, raamatu, ümbriku formaat. Jutusaate, telemängu formaat. Kvart+ = neljandik+, püst+, tasku+formaat

Täpselt seda ma ütlesingi: vorming ja formaat on sünonüümid, aga kuna formaadil on ka teine tähendus, ei soovitata seda sünonüümi kasutada.

M.O.T.T.

Reevel kirjutas: < Vali >

M.O.T.T.

Huvitav, see tõestas just seda, millele Sa ju ise vastu vaidlesid

Sõna "formaat" kasutamine antud tähenduses ei ole väär, ehkki ÕS ei soovita seda tähenduses: "vorming".

Huvitav, lugemisoskusega probleeme?