Win 10 ja Linux ühes arvutis

0 häält
595 vaatamist
Kas see on tõsi, et Win 10-ne kõrvale ei saa arvutisse installeerida teise op-süsteemina Linuxit? Väidetakse, et UEFI, mis endise BIOSe asemel, välistavat selle. St, peale Linuxi installeerimist Win 10-ne kõrvale ei käivitu enam kombki op-süsteem.  Kas on kellelgi selles vallas kogemusi?
avatar küsitud 20. mai 2020 kategoorias Varia - oswald (0 punkti)
Teadjad mehed räägivad, et Linuxit pole mõtet arvutisse Win 10-ne kõrvale installeerida sest Win 10-uuendused kustutavad selle niikuinii ära. Ei tea kui tõsi see on....
Oleneb keda sa ise kuulata tahad?

3 vastust

0 häält

Windows 10 ja Linux saavad samas arvutis väga hästi omavahel läbi.

On mõned lihtsaid nipid mida tasub dual-boot süsteemi paigaldamisel meeles pidada ja kõik toimib.

  1. Windows paigalda enne, Linux pärast
  2. Windowsis tee kõigest varukoopia, kui ikkagi pekki läheb.
  3. NB! Kui BitLocker on Windowsis aktiveeritud, siis selle recovery key on hädavajalik omada - muidu jääd Windowsist ilma. Prindi see paberile või kopeeri oma mobiili või kuhu iganes kust selle alati kätte saab, kui Windows bootimisel seda nõuab.
  4. BIOSis (või, noh, UEFIs, aga keel ei paindu ikka veel seda ütlema) tasub Secure Boot välja lülitada. Võib-olla toimib ka Secure Boot sees, ma pole ammu katsetanud.

Üldiselt on neid dual-boot juhendeid just sinu Linuxi distrole netis jalaga segada. 

avatar vastatud 20. mai 2020 - DaStoned (0 punkti)
Aitäh!!!
win enne ja linux pärast, UEFIs peaks ka linux sobima ja linuxi ammu juba secure boot lubatud, peab vist terminalis confima..
0 häält
rEFInd autor on kirjutanud äärmiselt sisutiheda dokumentatsiooni, praktiliselt kõik mida iganes on vaja teada UEFI kasutajal on seal olemas.

 http://www.rodsbooks.com/refind/
avatar vastatud 16. okt - Segfault (0 punkti)
0 häält
Pisut pikemalt..

Ajad on palju edasi läinud ja seda ka viimase 5 aasta vältel. Ja juba varasemalt oli mõistlik installida Win ja Linux siiski erinevatele ketastele. Kui arvuti emaplaat on kuni 6 aasta vanune ja miskitki väärtust omav, on ka uued võimalused reeglina enamusjaolt kõik olemas. Seda enam, et kui jutt käib Win10 ja Win11, siis süsteemi nõuded on nii-ehk-naa üsna suured, et üldse tööd saaks teha.

Nüüd saab kasutada standartseid kõvakettaid, SSD kõvakettaid, M.2 MGFF ja NVMe tüüpi "kettaid", kiireid USB 3.x mälupulki jne. Samuti saab kettaid installida otse emaplaadile, või PCIE  pesades olevatele laienduskaartidele jne; on olemas laienduskaarte millele saab korraga paigaldada 4tk. M.2 kõvaketast ja kasutada seda kui "Raid Drive" või kasutada igat ketast eraldi iseseisva kõvakettana või siis paigaldada sootuks M.2 kõvaketas USB pulga adapterisse ja kasutada seda püsiva või Live andmekandjana. Ja seda ka kokku nii, et on olemas arvutis tavakettad ja kõik muud kettad korraga ja kõik töötab.

Nüüd on asjad läinud eriti lihtsaks, sest ka paljudel laptop-arvutitel on mitu kõvaketta kohta sees. Seda tavaspetsis kirjas ei ole aga saab teada kui arvuti tagant avada või siis vaadata mõnda paremat tehnilist tootevideot kus kajastatakse ka arvuti sisemist riistvara. Kuna arvutitel enam DVD lugejaid pole, siis tihti on arendus pööratudki ka seesmisele poolele. Seda riistvara võimalust tasub alati lähemalt uurida enne uue arvuti ostu ja just konkreetse malli järgi mida soovitakse osta. Mul on uus laptop millel on sees üks M.2, lisaks üks vaba pesa M.2 kõvakettale ja lisaks vaba koht veel SSD või tavalisele 2,5" kõvakettale.

Seega, soovitatakse tänase seisuga Win10 ja uuemad installida alati eraldi kettale ja nii et teisi kettaid järgi pole. Ka turvalisuse pärast installida Linux samuti. Küll võib Linux´i installil anda korraldus paigaldada kindlalt alglaadimine just Linux´i kõvakettale, aga lollikindel variant on siiski parem. Peale Linux´i käivitamist (Biosis valitud esmaseks kettaks ja kui nüüd mõlemad kettad on järgi) saab peale Grub paigaldust ja uuenduskäsku terminalis alati arvuti käivitamisel valida, milline OP-süsteem käivitatakse. Eeliseks on veel see, et mõlemad kettad töötavad jätkuvalt ka "Stand alone" reziimis, ehk emma-kumma kõvaketta saab lihtsalt ära võtta probleemivabalt ja allesjääv töötab üksi edasi.. või siis tagasi pannes ja Biosis valides taas Linuxi ketta esimiseks töötavad nad nagu enne.

Ühte probleemi olen kohanud kõvaketaste "arhiivi partitsioonidega" (mis ei puuduta USB mälupulki), kus tehes muutusi Linux´i alt ja käivitades hiljem Win, avastab see muutuse ja hakkab seda ketast või partitsiooni skännima käivitamisel. Kui siis skänn lõpetada/skännist keelduda, ei saa sellele konkreetsele ligi ei Linux´i alt ega ka Win alt (või saab ligi Win alt, kuid asi võib olla ka osaline/poolik) ja siis tuleb pöörduda taas Win poole, kus käivitamisel lasta lihtsalt skänn lõpetada. Siis töötab kõik jälle tavapäraselt edasi.

Parimat..
avatar vastatud 4. nov - erku (0 punkti)
...