Pisut pikemalt..
Ajad on palju edasi läinud ja seda ka viimase 5 aasta vältel. Ja juba varasemalt oli mõistlik installida Win ja Linux siiski erinevatele ketastele. Kui arvuti emaplaat on kuni 6 aasta vanune ja miskitki väärtust omav, on ka uued võimalused reeglina enamusjaolt kõik olemas. Seda enam, et kui jutt käib Win10 ja Win11, siis süsteemi nõuded on nii-ehk-naa üsna suured, et üldse tööd saaks teha.
Nüüd saab kasutada standartseid kõvakettaid, SSD kõvakettaid, M.2 MGFF ja NVMe tüüpi "kettaid", kiireid USB 3.x mälupulki jne. Samuti saab kettaid installida otse emaplaadile, või PCIE pesades olevatele laienduskaartidele jne; on olemas laienduskaarte millele saab korraga paigaldada 4tk. M.2 kõvaketast ja kasutada seda kui "Raid Drive" või kasutada igat ketast eraldi iseseisva kõvakettana või siis paigaldada sootuks M.2 kõvaketas USB pulga adapterisse ja kasutada seda püsiva või Live andmekandjana. Ja seda ka kokku nii, et on olemas arvutis tavakettad ja kõik muud kettad korraga ja kõik töötab.
Nüüd on asjad läinud eriti lihtsaks, sest ka paljudel laptop-arvutitel on mitu kõvaketta kohta sees. Seda tavaspetsis kirjas ei ole aga saab teada kui arvuti tagant avada või siis vaadata mõnda paremat tehnilist tootevideot kus kajastatakse ka arvuti sisemist riistvara. Kuna arvutitel enam DVD lugejaid pole, siis tihti on arendus pööratudki ka seesmisele poolele. Seda riistvara võimalust tasub alati lähemalt uurida enne uue arvuti ostu ja just konkreetse malli järgi mida soovitakse osta. Mul on uus laptop millel on sees üks M.2, lisaks üks vaba pesa M.2 kõvakettale ja lisaks vaba koht veel SSD või tavalisele 2,5" kõvakettale.
Seega, soovitatakse tänase seisuga Win10 ja uuemad installida alati eraldi kettale ja nii et teisi kettaid järgi pole. Ka turvalisuse pärast installida Linux samuti. Küll võib Linux´i installil anda korraldus paigaldada kindlalt alglaadimine just Linux´i kõvakettale, aga lollikindel variant on siiski parem. Peale Linux´i käivitamist (Biosis valitud esmaseks kettaks ja kui nüüd mõlemad kettad on järgi) saab peale Grub paigaldust ja uuenduskäsku terminalis alati arvuti käivitamisel valida, milline OP-süsteem käivitatakse. Eeliseks on veel see, et mõlemad kettad töötavad jätkuvalt ka "Stand alone" reziimis, ehk emma-kumma kõvaketta saab lihtsalt ära võtta probleemivabalt ja allesjääv töötab üksi edasi.. või siis tagasi pannes ja Biosis valides taas Linuxi ketta esimiseks töötavad nad nagu enne.
Ühte probleemi olen kohanud kõvaketaste "arhiivi partitsioonidega" (mis ei puuduta USB mälupulki), kus tehes muutusi Linux´i alt ja käivitades hiljem Win, avastab see muutuse ja hakkab seda ketast või partitsiooni skännima käivitamisel. Kui siis skänn lõpetada/skännist keelduda, ei saa sellele konkreetsele ligi ei Linux´i alt ega ka Win alt (või saab ligi Win alt, kuid asi võib olla ka osaline/poolik) ja siis tuleb pöörduda taas Win poole, kus käivitamisel lasta lihtsalt skänn lõpetada. Siis töötab kõik jälle tavapäraselt edasi.
Parimat..
