Tänud kasutajale imapi, kes mulle antud lingi saatis. Ise polnud veel DistroWatchi nädala uudiseid jõudnud lugeda.
Nimelt on selgunud, et Mandriva olukord on nii palju halvenenud, et tegevuse jätkamiseks tuleb firmal end kahjuks maha müüa. Antud teade oli ilmunud Mandriva Onlines prantsuse keeles (siin tõlge inglise keelde)

Nagu selgub, siis praegu peetakse läbirääkimisi kahe firmaga lightapp Ltd ja Linagora. Kas ja kes uueks Mandriva omanikuks saab - seda veel ei tea. Loodetavasti ikka Mandriva jääb püsima.

Allikas DistroWatch

Ubuntupingviini on uuendatud. Artiklile Ubuntu 10.04 on lisatud viited Märt Põdra poolt koostatud esialgsetele ID-kaardi toe automaatse lisamise deb-pakkidele.

Lisatud on artikkel Kirgas Ilves, mis käsitleb eestindatud LiveDVD plaati. Plaadil on Ubuntu eestikeelne, paigaldatud on kõik multimeediakoodekid ja täielik ID-kaardi tugi, st kasutajal pole vaja Firefoxile sertifikaate lisada ega turvamoodulit näidata. Plaaditõmmis (ISO-fail) on ubuntupingviinis.

Ubuntupingviini leiate ikka aadressilt http://ubuntu.pingviin.org/

Uus Wikipedia funktsioon Create a Book võimaldab koguda eri artikleid nn raamatuks ja salvestada see ODF või PDF failivormingus. Eestikeelses Wikipedias momendil seda uut võimalust veel ei ole.

Vaata ka:
Wikipedial ODF tugi!
Book Tool

Ain Vagula
30.08.1965 - 2010


Väikese Eesti vaba tarkvara kogukonda on tabanud suur ja valus kaotus. Meie hulgast on jäädavalt lahkunud igavikku hea sõber Ain Vagula, tuntud ennekõike kui OpenOffice.org, Qcad ja Gnumeric projektide eestinduste eestvedajana. Suur osa Firefoxi, Thunderbirdi ja KDE tõlkest on tulnud samuti tema klaviatuurilt. 2010 aasta jaanuaris sulges Ain oma sülearvuti kaane. Alatiseks.


Selliseid inimesi, kes omakasupüüdmatult, saamata oma töö eest mingit tasu, tehes seda lihtsalt missioonitundest, ei ole praeguses Eestis just ülemäära palju. Seda suurem on kaotus.


Me kõik jääme tundma puudust Aini vaimukatest repliikidest, tema nõuannetest, tema abivalmidusest.

Olgu ka Tux üks laternakandjatest Sinu teispoolsuse radadel.

Head teed Sulle, Ain ...

Esmaspäeval, 17. mail sel aastal saab IT Kolledž 10-aastaseks. Pidulikule juubeliaktusele ja vastuvõtule eelneb nädala jagu põnevaid ettevõtmisi nii IT-professionaalidele, tudengitele-gümnasistidele kui kõikidele huvilistele.

IT Kolledži sünnipäevanädal algab esmaspäeval, 10. mail TTÜ Biorobootika Keskuse professori Maarja Kruusmaa avaliku loenguga. Loeng on tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Loengust on võimalik osa saada ka otseülekande vahendusel veebis. Sellele järgnevad kõikidele soovijatele avatud robootika õpitoad ja robotite demonstratsioonid.

Teisipäeval, 11. mail annab IT Kolledžis avaliku loengu maailmas tunnustatud infoturbe ekspert Mikko Hypponen. Tema ettekanded sisaldavad viimaseid näiteid küber-kuritegelikust maailmast ning huvitavaid intsidente, mis panevad ka kõige hoolimatuma inimese mõtlema infoturbe tarkavara vajalikkusest personaalarvutis. Mikko Hyppönen on maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juht ning ta on valitud maailma 50 kõige tähtsama Internetiga seotud isiku hulka (ajakiri PC World 2007 a. märts).

Lugege edasi IT Kolledži kodulehelt.

KDE arendajad lasid just natuke aega tagasi ametlikult välja kolmanda paranduste versiooni KDE 4.4 seeriale. Koodnimeks on KDE 4.4.3 pandud "cuality".
Tegu on korralise hooldusversiooniga, mille puhul on täiendatud tõlkeid ja parandatud erinevaid vigu, mis süsteemist leitud.
Mõned väiksemad uuendused:
* Mitmed parandused Konsolis
* Flash plugin toetab nüüd KHTMLis ka uusimat Youtube
* Hiirekursor peidetakse nüüd mitmel esitlusreziimil ja ühtlasi parandati paar häirivat viga sellega seoses

Lähemalt uue versiooni kohta saate lugeda http://kde.org/announcements/announce-4.4.3.php lehelt.

Allikas FreeSoftNews

Linux Mindi meeskond muutis natuke oma arendustsüklit ning nüüd näeb see ette, et väljalaskekandidaat (VK) tehakse valmis vahetult peale Ubuntu väljalaskmist, et võimaldada pikemat aega testimiseks. Testimise mõttes vähemkriitilised tõlkepaketid lisatakse alles väljalaske lõppversiooni, mistõttu kõik uued asjad on Mindi VK-s veel ingliskeelsed.

"Valehäbita" Ubuntuna pakub Mint seda, mida ikka --- lisaks hulgale muudele olulistele lisadele/täiendustele on süsteemis vaikimisi sees kõik tänapäeval hädavajalikud audio, video ja meediainteraktsiooni paketid, mida Ubuntu kasutaja peab ise ükshaaval varamutest taga nõudma või lisama ebakindlal viisil netist korjatud skriptide abiga.

Uus tarkvarakeskus
* Uus kood, uus kujundus
* Pakettide hulk 30 000 ringis
* Pakettide hindamine otse rakendusest
* Paigaldamine taustaprotsessina

Varundamise tööriist
* Varundab/taastab katalooge jne
* Varundab/taastab paigaldatud pakettide/tarkvara nimekirja
* Eriti kasulik väljalaske uuendamisel

Mindi menüü
* Saab parema hiirenupu klõpsuga kirjeid muuta
* Läbipaistvus ja muud lisad

Töölaua seaded
* Muutused rakenduvad kohe
* Veel täiendavaid valikuid

Muud asjad
* Mugav ja selge uuenduste haldur
* Uus kogukonna sait
* CD ja DVD versioon väljalaskest
* 32- ja 64-bitine väljalase
* Väljanägemise tuunimise võimalused

Emasüsteemi "süü" läbi
* Kiirem alglaadimine
* Pikaajaline tugi

Paigaldatud on ka ikka traditsioonilised Firefox, Thunderbird, Pidgin ja Rhythmbox. Akende haldamisele lisab vunki Compiz. Digifotode haldamist pole ikka suudetud leida. Erinevalt Ubuntust on olemas GIMP.

VK-s pole hetkel tehnilistel põhjustel Javat, kuid see lisatakse lõppväljalaske DVD versioonile.

Stabiilne väljalase: [aegunud viide] ja peegeldavates serverites.

Õige pea on ilmselt ametlik teade ka väljas.

Seni väljalaske kohta täpsemalt vt [aegunud viide]!

Muus osas on Linux Mint minu hinnangul endiselt üks parimaid valikuid neile, kes tahavad probleemivaba paigaldust ja otse-pakist kasutusmugavust. Mint sobib hästi kasutajale, kes ei taha probleeme ja kes tahab, et asjad oleks pealevaatamisel selged, vajadusel aga ka peenemalt seadistatavad ning lisavõimalustega. Lisavõimaluste garantiiks on antud juhul eelkõige peaaegu täielik ühilduvus laialt levinud Ubuntuga. Samas olen ma väga rahul aga sellega, et on lisatud võimalusi seadistada asju, mida Ubuntus tuleks hakata muutma tagauste kaudu.

Näiteks palju poleemikat tekitanud aknanuppude muudatus on mugavalt seadistatav. Vaikimisi on nupud traditsioonilisel paremal pool.

Oluline on ka see, et erinevalt Ubuntu võrdlemisi oportunistlikust väljalasete uuendamise poliitikast panevad Mindi arendajad rõhu turvalisele uuendamisele. Sestap ka töö ja vaev varundamise tööriistaga. Ja üldse teeb Mindi meeskond kasutajate kogukonnaga otse suheldes head tööd ning võtab palju häid soovitusi kuulda. Ilmselt on see üks põhjus, miks Mint on kasutajale ühelt poolt lihtne, aga teiselt poolt päris peenelt seadistatav. Ja vastusena kurjadele keelte jutule: Mint pole Windowsi kasutajale kindlasti mitte sellepärast lihtne, et ta kuidagi Windowsile sarnaneda püüaks, vaid põhjused on Mindi enda kasutajaliidese läbimõeldud loogikas.

Lisaks veel seda, et Mindi eesti keel on umbes samal tasemel nagu Ubuntu oma. ID-kaart töötab täpselt samamoodi nagu Ubuntus.

Eestikeelset juttu Mindi ja varasemate väljalasete kohta vt http://viki.pingviin.org/Linux_Mint ja [aegunud viide]!

GNU Compiler Collection versioon 4.4.4 on ametlikult välja lastud.
Tegu on hooldusväljalaskega, millega parandati mitmed olulised vead, mis GCC 4.4.3 versioonist avastati.

GCC näol on tegu ühe olulise komponendiga enamuse Linuxi distributsioonide seas, mille abil suure enamus programme on valmis kompileeritud.

Allikas FreeSoftNews