Linuxi kerneli arendajad on välja lasknud uue stabiilse kerneli 2.6.32.15. Tegu on parandusversiooniga 2.6.32 seeriale, millesse on kaasatud kaks väikest parandust. Kõik, kes kasutavad 2.6.32.14 kernelit ja ei oma sellega mingeid probleeme - uuendama ei pea.

Allikas LWN.net

iTWire on teinud huvitava uuringu, et millist operatsioonisüsteemi kasutavad maailma superarvutid. Tulemused on üsna ootuspärased. Top 500 maailma superarvuti operatsioonisüsteemidest 470 kasutab operatsioonisüsteemina Linuxit. 25 juhul on kasutusel mõni muu UNIX (enamasti AIX) ja allesjäänud 5 kasutavad Windows HPC 2008 operatsioonisüsteemi.

Seega Microsoft on superarvutite turul üsna nõrk tegija. Ja aastate jooksul pole see trend sugugi Microsofti kasuks pööranud. Samas Linux on juba üsna pikalt korralikult superarvutites esindatud olnud ja on ennast antud turul igati õigustanud.

Allikas iTWire

Engadget kirjutab viitega Financial Times'ile, et Google on otsustanud turvalisuse kaalutlustel firma töötajad viia üle Linuxile ja Mac'ile.

Liigutus tehti kuuldavasti peale rünnakuid Hiinast, riigist, millega Google pole viimasel ajal seoses tsenseerimisprobleemidega just parimates suhetes. Töötajad hakkavad vajama Windowsi masinate kasutamiseks spetsiaalseid erilubasid juhtkonnalt ja tavaliselt antakse neile valida, kas Mac'i või Linuxiga töömasina vahel. Töötajate sõnul on juba ammu olnud poliitikaks, et võimalusel peaks järele proovima ettevõtte enda tooteid ja lahendusi, kuid nüüd on selles mindud teravamaks. Chrome'i ja Chrome OS'i ootab firmas ilmselt väga lai kasutamine.

Google ise pole asja kommenteerinud. Töötajate sõnul lubati veel jaanuaris sülearvutitesse Windowsi, kuid lauaarvutitesse enam mitte. FT järgi on töötajad avaldanud arvamust, et Mac'i keelamine oleks firmas palju-palju suuremat vastuseisu põhjustanud kui Windowsi keelamine seda tegi.

Viide Engadgetile.

Siin-seal on juba läbi lipsanud, aga kuna nüüdseks on kogunenud töökorda kinnitavat tagasisidet juba piisava süsteemide skaala ulatuses --- ja et minu arvates on olulise asjaga ---, siis ka n-ö ametlik teadaanne...

Ubuntu perekonna Linuxitel saab nüüd ID-kaardi tööle ilma käsureale ronimata ja ise süsteemsetes kataloogides pläkerdamata. Selle kõik teevad ära ID-kaardi tarkvara automaatseadistuse paketid Ubuntu perekonna Linuxitele. Tegemist on siis täiesti tavaliste deb-pakettidega, mis laaditakse süsteemse paketihalduri abil alla Launchpadi vastava projekti varamust ja paigaldatakse/uuendatakse automaatselt.

Varamu lisatakse ja paketid paigaldatakse järgmiste käskudega:

sudo add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
sudo apt-get update
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-allikad
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-paigaldus

Täpsemalt: http://viki.pingviin.org/ID-kaardi_tarkvara_automaatne_seadistamine

Milleks see kõik hea on?

* Paketid saab paigaldada enam-vähem mistahes Ubuntu perekonna Linuxile (32- ja 64-bitised Ubuntu, Xubuntu, Kubuntu 9.10, 10.04, Linux Mint 8, 9, Estobuntu 9.10.1 jne), seega ei pea olema ID-kaardi kasutamise soovi pärast mingi kindla distro kindla väljalaske külge aheldatud.
* Paketid uuendavad seadistusfaile dünaamiliselt ja elavad üle enam-väham igasugused Java ja Firefoxi uuendused.
* Pakettide lähtekood on Launchpadis avalik ja seda haldab asjasthuvitatutest koosnev meeskond. Kui ajapikku Java, Firefoxi vm juures siiski midagi nii põhjalikult muudetakse, et ID-kaart enam ei tööta, siis saab teha pakettide koodi tsentraalselt muudatused, genereerida uued versioonid, mille paketihaldur automaatselt paigaldab --- ja kõik läheb ilma suurema kärata jälle tööle.
* Pakettidega paigaldatakse diagnostikavahend, mis annab ülevaate ID-kaardi tarkvara seisust süsteemis ja aitab leida võimalikke vigu, neid raporteerida ning vajadusel operatiivselt parandada.
* Paketid aitavad jõuliselt kaasa Linuxi populariseerimisele. Enam pole Windowsi eelistamiseks seda argumenti, et ID-kaardi töölesaamiseks Ubuntu all on vaja IT-alast kõrgharidust. Paketid saab paigaldada lihtsalt paari hiireklikiga.

Sisuliselt on tegemist asjaga, mille oleks pidanud Eesti riik oma Linuxit kasutavatele kodanikele juba ammu võimaldama.

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

* Loodi põhjalik artikkel ID-kaardi tarkvara automaatsest seadistamisest.
* Täiendati sissejuhatust käsuritta:
http://viki.pingviin.org/Sissejuhatus_käsuritta
* Ilmusid artiklid süsteemi arhitektuurist ja opsüsteemi distributsiooni väljalaskest:
http://viki.pingviin.org/Süsteemi_arhitektuur
http://viki.pingviin.org/Väljalase

Lisaks tehti mitmeid pisemaid täiendusi ja parandusi.

Viimased viki täiendajad:
Tramm, PeTzZz, Mihkel, Sander85

Pingviini Web tänab kõiki Pingviini Viki täiendajaid!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

Eile ilmus Fedora 13, järjekordne versioon suurepärasest distributsioonist.

Lühiülevaade uuendustest:
http://fedoraproject.org/wiki/F13_one_p ... otes?F13an

Väljatuleku teadaanne:
http://fedoraproject.org/wiki/Fedora_13 ... ment?F13an

Tõmba uus versioon siit:
[aegunud viide]

Vaba Tehnoloogia Akadeemia (FTA) on välja andnud 545-st leheküljest koosneva Linuxi administreerimise õpiku. Teemade käsitlus tundub olevat üsna lai, andmebaasidest võrkudeni. Kindlasti on võimalik sellest raamatust leida huvitavat, mida seni veel ei teadnud.

Täpsem info ja PDF-kujul raamat on allalaaditav siit.

Välja on lastud uued stabiilsed kernelid 2.6.32.13 ja 2.6.33.4. Mõlemal kernelil on sisse viidud umbes sada erinevat parandust ja mitme olulise vea parandust.

Allikas LWN.net