KDE Office lahendus KOffice on välja lasknud esimese hooldusväljalaske oma KOffice 1.5-le. Tegu siis 1.5.1 väljalaskega. Antud väljalase on mõeldud parandama ainult avastatud vigu. Samuti on uuendatud erinevate tõlgete tõlkefaile. Lähemalt sisse viidud muudatustest võite lugeda ametlikust presssiteatest. Samas hoiatatakse, et Kritas on jäänud veel üks oluline viga parandamata. Põhjuseks on tema liiga hiline avastamine. Samas lubatakse see kindlasti järgmises hooldusväljalaskes 1.5.2 kindlasti juba ära parandada. Uudis on pärit KDE.news lehelt.

Uus stabiilne Kernel on nüüd 2.6.16.18. Tegu on järjekordse ühe vea paranduse väljalaskega. Lähemalt sisse viidud muudatustest võite lugeda LWN.net vahendusel.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Debian uuendas kernel-patch-vserver (privilege escalation), popfile (missing input sanitizing), kphone (insecure file creation), phpgroupware (missing input sanitizing), phpbb2 (missing input sanitizing), hostapd (insufficient boundary checks), kernel 2.4.16 (multiple vulnerabilities), cscope (buffer overflows), fbi (insecure temporary file creation), kernel 2.4.19 (multiple vulnerabilities), kernel 2.4.18 (multiple vulnerabilities), mysql (several vulnerabilities), nagios (buffer overflow), mysql-dfsg-4.1 (several vulnerabilities).
Gentoo uuendas libextractor (heap-based buffer overflows), quagga (multiple vulnerabilities).
Fedora uuendas kerneli (multiple vulnerabilities) FC5 ja FC4-s.

FreeBSD andis teada, et loobub uues 7.0 versioonis Alpha platvormi toetusest. Nimelt on FreeBSD Alpha arendajate hulk kahanenud ja ei suudeta enam hoida kogu FreeBSD-d Alpha arhitektuuril piisava kvaliteediga ja õigeaegselt väljalastav. Lisaks sellele on ka tootja lõpetanud Alpha arhidektuuri arendamise. Seoses sellega on FreeBSD praegune versioon viimane, millele ametlikult Alpha arhitektuuri tuge pakutakse. Alpha kasutajatel soovitatakse jääda kas FreeBSD 6.0 juurde või minna üle NetBSD peale. Uudis on pärit FreeBSD meilinglistist.

Nagu teada süüdistatakse Kororaa XGL LiveCD-d GPL-i tingimuste rikkumises. Praeguse seisuga on endiselt lahtine, kas süüdistused on tõesed või mitte. Igatahes on aga Kororaa arendaja nüüd kirjutanud vastuse kõigile kasutajatele, keda antud teema huvitab. Lühidalt, milleni Kororaa arendaja jõudnud on - Linuxi Kerneli arendajad ise ka ei tea, kas ATI ja nVidia draiverid rikuvad GPL-i tingimusi, kui nad kohe LiveCD-l või ei. Tõestatud pole, et draiverid kasutavad Kerneli koodi, samuti ei kasuta nad GPL Kerneli osasid oma tööks. Seega ei saa nagu milleski süüdistada. Kuid ikka on probleeme...

Igatahes on otsustatud, et uut Kororaa XGL LiveCD-d enam ei tule. Jätkatakse vana käigus hoidmisega, kuid versiooni 0.3 enam praegu plaanis pole. Lähemalt võite veel lugeda Kororaa kodulehelt.

Kasutajad, kes soovivad tellida endale uue Dapper Drake CD-sid võivad seda nüüd teha. Lisaks saavad nüüd CD-sid tellida ka Kubuntu ja Edubuntu kasutajad. Kõik CD-d toimetatakse Teieni tasuta, kuid loojad paluvad mõistvat suhtumist. Pole mõtet tellida kümmneid CD-sid ainult selle pärast, et saab tasuta. Lisaks tuleb arvestada, et CD-de postitamine ja kohale jõudmine võtab omajagu aega. Seega kiirem variant on alati ise CD-d valmis teha.
Ubuntu tellimise leht
Kubuntu tellimise leht
Edubuntu tellimise leht.
Uudis ise on aga pärit DistroWatchi lehelt.

Tegu iseenesest pole küll uudisega, pigem viidetega mõningatele suht vanadele porgrammidele mille olemasolust ma varem teadlik ei olnud.
Ka pingviinis tundub, et pole varem GPSi mainitud, mõtlesin et võiks siis esilehel ka ära käia see teema.

Nimelt olles põllul ja otsides piiriposte, mida seal enam polnud, tekkis mõte soetada õige koha leidmiseks mingitsorti odav GPS vastuvõtja.
Kõikse odavamad aga on (süle)arvuti külge ühendatavad usb seadmed.

Sellest siis tekkis kohe huvi kas need ka linuxi all töötaksid.
Järeldus paarist tunnist netisurfamisest: Tundub et peaks töötama ja mitte vähe.

Kuna praktikat pole teinud vaid kõik teoreetiline, siis pikalt ei jahu ja õpetusi ei anna.
Loogiline on, et lihtne ei pruugi asja käimasaamine olla, kuigi peaks olema kui kernel vastav. Kommenteerige kui teil on kogemusi.

USB vastuvõtja näiteks selline (müügil näiteks e-lõvis)
Kuid ka eraldiseisvaid gps-seadmeid on võimalik arvutiga koos kasutada.

Tarkvara näiteks GpsDrive omab ka päris huvitavaid omadusi:
Kui on ka internetiühendus kaasas on võimalik vastava sõbraserveri kaasabil näha kaardil nende asukohti reaalajas.
(firmadel võimalus ise oma autode positsioneerimissüsteemi püsti panna?)
Kismeti abil kuvada wifipunkte.
Kaarte on võimalik programmi ise sisestada rasterpildifailidena, erinevate suurendustega millevahel saab zoomida. Küll vist peavad kõik pildifailid ühte kindlat mõõtu olema.
Häälteated.
ja muidugi tavalised asjad nagu koordinaadid/kiirused.


Edasiarendus tundub käivat sellel lehel,
kus tegeletakse ka OpenStreetMapi toe lisamisega.

OpenStreetMap omakorda on ettevõtmine kus koostatakse tasuta kasutatavat (vist vektorformaadis) teede kaarti, mida igaüks võib täiendada oma gps-andmete abil.
Selle muutmine toimub online, loodetavasti aga ei asu ta ainult veebis vaid on gpsdrive'i jaoks alla tõmmata võimalik, ma ei tea.




veel üks graafiline gpsmanager nimega GPSMan,
sellel vist igasugu lisavõimalusi pole selliseid nagu gpsdrive'il.

palju linke linuxi ja gpsi teemal

Kui keegi on kasutand midagi GPS teemal siis kommenteerige oma kogemusi, et kas asi on võimalik käima saada reaalsuses ja lihtsa vaevaga ka Eesti tingimustes.
Idee järgi peaks saama pildistada mingeid müügilolevaid linnade kaarte ja neid importida GpsDrive'i ei kujuta küll ette kas see ka seaduslik on. Omatarbeks peaks olema küll.
Eriti kui mingeid vanu vene sõjaväe kaarte oleks, või on netis midagi vabalt tolknemas?

Brian Stevens Red Hatist teatas, et Sun-i hiljutine Java litsentsi muudatus pole piisav. Kuigi litsentsi muudeti Linuxi sõbralikumaks ei muudetud Javat siiski Open Source tarkvaraks. Samas oleks see ülioliline olnud, et Java oleks kaasatud näiteks 100USD läptopi projektis. Nimelt kasutatakse seal ainult Open Source tarkvara. Stevens on veendunud, et Sun liigub oma Javaga väga pikaldaselt Open Source suunas ja seda käiku üritatakse iga hinna eest edasi lükata. Nii püütakse leida erinevaid vaheetappe.
Samas paljud teised Linuxi distribuutorid on rõõmsad Java sellise käigu üle. Lähemalt võite lugeda Reg Developeri lehelt.