Portlandi projekt on loodud, et tagada rakendustarkvarade korralik töötamine erinevate töölaua keskondadega. Peamiselt siis Gnome ja KDE. Praegu võib tihti kohata olukorda, kus KDE jaoks loodud programm ei käivitu korralikult Gnomes. Laheduseks on ainult kas vastavate lisakomponentide paigaldus (Qt või GTK) või programmi kasutamisest loobumine. Isegi kui aga programmi edasi kasutada võib juhtuda, et ei saavutata täis funktsionaalsust või ta jääb suhteliselt kentsaka väljanägemisega. Et sellega võidelda loodigi Portlandi projekt, mis nüüd on jõudnud siis esimeste beetadeni. Antud lahendus peaks kiirendama ja hõlbustama kordades tarkvara arendajate tööd oma rakenduste loomisel. Portlandi projekti arendajad kutsuvad kõiki testima nende beetat, et lõplik versioon võiks välja tulla juba septembris. Seoses sellega on igasugune tagasiside teretulnud. Lähemalt Portlandi väljalastud vahenditest võite lugeda DesktopLinuxi lehelt. Seal ka vastavad lingid ja mõningaid näpunäiteid, kuidas antud lahendust kasutada.

Microsoftil on palgal terve juristide armeed. Ja seda läheb neil tõsti vaja, et erinevaid seadusi pidevalt enda poole väänata. Nüüd on Microsoftil taas käsil uus kohtuasi. Nimelt on ta kohtusse antud Windows Genuine Advantage programmi pärast. Nimelt süüdistatakse Microsofti, et see on kasutajate arvutitesse salaja Spyware paigaldanud. Ja tõesti - Windows Genuine Advantage paigaldati kasutajate teadmata Windows Update abil arvutitesse (kasutajatel polnud võimalik sellest kuidagi ka loobuda) ja nüüd see programm võtab pidevalt ühendust Microsofti serveritega. Microsoft kinnitab küll, et ainuke info, mis nende serverisse saadetakse puudutab Windowsi legaalsust. Samas tekitab küsimust seik, et miks toimub see protsess pidevalt? Kasutaja, kellel on igati legaalne koopia Windowsit - teda kontrollitakse iga päev ikka uuesti ja uuesti. Sama hea süsteem, kui igal ristmikul kontrollitaks kogu aeg autojuhti, et kas tal on ikka load olemas või ei.
Igatahes klasifitseerub nii Windows Genuine Advantage hoopis Spyware alla, mille paigaldamine ja loomine on aga karistatav. Nii andiski Brian Johnson, Los Angelesist sellel nädalal Microsofti kohtusse süüdistades viimast Spyware paigaldamises tema arvutisse. Johnsonit esindab aga kohtus Scott Kamber, Kamber & Associates LLC advokaadi büroost. Viimane büroo oli üks osaline ka viimati Sony rootkiti juhtumis, seega kohtulahingud tõotavad tulla huvitavad. Lähemalt võite lugeda veel http://seattlepi.nwsource.com lehelt.

Eile õhtul hilja lasti taas välja uus stabiilne Kernel. Hoolimata sellest, et hommikul oli juba eelmine ilmunud. Seega on nüüd uus Linuxi stabiilne Kernel 2.6.17.3. Tegu on taas ühe vea parandus. Lähemat infot saate uue Kerneli muudatuste teatest.

Algajatele üritatakse igal võimalikul moodusel õpetada, kuidas hakata kasutama Linuxit. Küll kirjutatakse selleks raamatuid, küll artikleid, siis tehakse piltidega pikad õpetused jne. Nüüd on otsustatud teha isegi videod, kuidas leida üles veebileht, kust Linux (Ubuntu antud näite puhul) alla laadida, siis plaadile põletada, BIOS-i seadeid muuta ja lõpuks üles buutida. Kui kedagi antud videomaterjal huvitab, siis võib neid vaadata Linux.com lehelt.

Miks Linux algajatele tihti raskusi põhjustab? See on kindlasti küsimus, mis paljudel meeles mõlgub. Eriti raske on seda mõista kindlasti juba pikaajalisematel Linuxi kasutajatel. Nende jaoks on kogu süsteem nii lihtne ja loogiline ja neil on raske mõista, mis on põhjused, miks uued kasutajad ikka ja jälle hätta jäävad. OSWeekly on võtnud selle küsimuse vaatluse alla ja kirjutanud oma arvamuse selle kohta. Nende arvates on põhjuseid mitmeid - üheks kõige suuremaks puuduseks peavad nad Linuxit arendavate ja Linuxiga tegelevate firmade omavahelist väga vähest koostööd. Iga üks nokitseb oma asjaga ja loodetakse nii kiiresti naabrist paremaks saada. Lisaks on kindlasti suur miinus erinevate distributsioonide erinev riistvara toetus. Printerite osas on Linux kõvasti edasi arendanud ja nende paigaldamine on isegi lihtsam, kui Windowsis. Kuid uus suund on nüüd WiFi. Iseenesest ei valmista erinevad WiFi kaardid Linuxile mingit muret. Enamus nendest saab tööle - ja tegelikult üsna lihtsalt, kuid... Kuid sellegi poolest nõuab see vahest kasutajalt rohkem teadmisi. Sest nn algajatele sobivad distributsioonid pole kaasanud kõiki vajalike mooduleid ja muid vajaminevaid asju (näiteks ndiswrapperi jaoks windowsi draiverid). Kindlasti on oma põhjus selles GPL-i liiga agresiivsed litsentsitingimused. Kuid algajal on seda raske mõista - tema tahab, et saaks asja kiiresti tööle.
Igatahes, ked antud arutlus rohkem huvitab, võib lähemalt lugeda OSWeekly.com lehet.

Juba praegu kogub erinevatel mobiiltelefonidel, pihuarvutitel ja muudel mobiilsetel seadmetel Linuxi kasutamine. Seda kõrvuti Windowsi vastavate rakenduste, Symbiani ja mõnede teistega. Kuna antud turg kasvab väga kiiresti, siis lähevad ka lahingud seal erinevate tarkvarade vahel järjest tugevamaks. Linux annab tootjatele tunduvalt suuremad võimalused, kui Windows või Symbian. Viimased lahendused on kallid, mida on raske kasutada niigi väikeste marginaalidega mobiilseadmete turul. Lisaks on Linuxi puhul tootjal endal võimalik kohandada tarkvara oma platvormile, Symbiani ja Windowsi puhul on aga vastupidine olukord. Trolltechist Eirik Chambe-Eng usub, et Linux tugevdab oma positsioone veelgi ja põhi lahingud sellel turul on alles ees. Samas on Linux hästi selleks sõjaks valmistunud ja head võimalused võita. Lähemalt Trolltechi Eirik Chambe-Eng arvamusest võite lugeda ZDNeti vahendusel.

Välja on lastud uus stabiilne kernel 2.6.17.2, tegu on siis teise paranduste väljalaskega Kerneli 2.6.17 seeriale. Uues Kernelis on parandatud mitmeid avastatud vigu. Lähemat infot saate uue Kerneli muudatuste teatest või siis [aegunud viide] lehelt.

Välja on lastud uus veaparandusi ja täiendusi sisaldav OpenOffice versioon 2.0.3. Uues versioonis on parandatud ühilduvust MS-Office failiformaatidega, samuti pidavat uus office olema eelmisest kiirem. Prandatud on ka PDF-i eksportimise toetust jms. Täpsemalt OpenOffice.org kodulehelt.