Välja on lastud uus Puppy Linux 2.02. Peamiseks uuenduseks on kindlasti Puppy täielik lugemis ja kirjutamis õigus NTFS partitsioonidele nüüd. Seda tänu ntfs-3g draiveritele. See tähendab, et nüüd on võimalik salvestada oma Puppy Live CD sesiooni ka NTFS ketta partitsioonile. Kernelina kasutatakse siiani 2.6.16.7 versiooni, kuid see on ümber kompileeritud, toetamaks ka 4GB mälu. Lähemat infot saate väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt, kus ka otselink uue Puppy Linuxi alla laadimiseks.

Vastusena Microsofti otsusele lõpetada Windows 98, 98SE ja ME tugiteenus otsustas Xandros pakkuda suuri allahindlusi kõigile kasutajatele, kes "uuendavad" oma vana Windowsi Xandros Desktopiks. Xandros Desktop Home Edition või Home Edition Premiumi kasutusele võtvad endised Windowsi kasutajad saavad 50% allahindluse. Muidu maksab Xandros Desktop Home Edition 39,99$ ja Home Edition Premium 79,99$. Xandros püüab ühtlasi tagada, et kasutajatel poleks vaja mingeid riistvaralisi uuendusi oma arvutites teha. Ühtlasi on kasutajatel võimalus peale uuendamist hallata täielikult edasi oma vanu faile ja dokumente, mis nad kasutasid ka Windowsis. Lisaks sellele on võimalik kasutusele võtta ka Microsoft Office ja muud varem töös olnud rakendused. Kuidas asi ka tegelikuses välja näeb - pole veel erilist infot. Kuid võimalik, et Xandros on turuosa suurendamiseks välja töötanud mõne nö konverteri, mis kõik kasutajate andmed ja seaded üle toob. Lähemat infot saate aga veel DesktopLinux.com lehelt.

Välja on lastud nüüd ka uus Mozilla Thunderbird 1.5.0.5. Tegu on siis samuti Thunderbird 1.5 seeria vigade paranduse ja uuendusega. Midagi väga uut lisatud ei ole. Kui, siis on ainult lisaks turvaaukude parandamisele püütud parandada ka jõudlust. Lisaks paranduste väljalaskele on nüüd ühtlasi ka välja tulnud uue Mozilla Thunderbird 2.0 esimene alfa. Seega on nüüd lahti läinud ka uue Thunderbird 2 arendamine sellisel kujul, mida ka tavalised kasutajad juba näha võivad. Katsetamiseks ehk veel liiga vara siiski. Lähemat infot saate veel Slashdoti vahendusel.

Apache lasi välja paranduste seeria oma HTTP veebiserverile. Nimelt leiti oliline turvaauk mod_rewrite-t kasutades. Ohustatud on kõik Apache versioonid. Seega uuendamine on igati soovituslik. Välja lasti siis uus Apache 2.2.3, 2.0.59 ja 1.3.37. Seega kasutajad, kelle serverites Apache jooksmas - uuendage kohe, kui uus Apache pakett Teie distributsioonile välja tuleb või uuendage Apache enda lähtekoodi abil. Allikas: LWN.net.

Google laiendab taas oma haaret. Nüüd käivitatakse ka spetsiaalselt open source projektidele mõeldud projekti leht. Ehk siis samalaadne leht nagu seda on SourceForge. Uuel lehel on kõik vajaminevad võimalused, mis vaja ühe eduka tarkvara projekti käivitamiseks. Versiooni kontroll, uuendused. Lisaks sellele vigade teavitussüsteem jne. Kuid mis kõige tähtsam - uus teenus pidi tulema reklaamivaba. Mis teeb ta kindlasti veelgi meeldivamaks. Kuidas Google uue lehega siis kasumit mõtleb saavutada - see veel hetkel küsitav. Kuid eks tal mingid mõtted ikka ole. Uue lehe avamisest teatas Google hetkel toimuval O'Reilly Media's Open Source Conventionil ja uue lehe aadressiks saab code.google.com. Uudis ise on aga pärit LinuxWorldi lehelt.

Free Software Foundation (FSF) ja Software Freedom Law Center (SFLC) avaldasid eile teise GNU General Public License (GPL) versioon 3 (GPLv3) mustandi kasutajatele üle vaatamiseks. Tegu on siis ühe populaarseima litsentsiga kogu maailmas, mis annab kasutajatele tarkvara vabaduse. Kuid praegu kasutusel olev teine versioon hakkab tõsiselt vananema. Peamine põhjus on USA-s kehtivad tarkvara patendid. Seega tehakse praegu suuri jõupingutusi, et uuendada GPL litsentsi. Lähemat infot uue GPLv3 kohta saate FSF-i ametlikust pressiteatest, lisaks võite ka ise pilgu peale visata praegu välja lastud mustandile siin, lisaks GPLv3-le lasti välja ka LGPLv3 esimene mustand, millele võite pilgu peale visata siin.

Kahjuks on praegu maailmas domineerivaks digitaalse muusika formaadiks mp3 formaat. Inimesed on selle suletud ja patendeeritud formaadi valinud de facto standardiks. Nii toodavadki enamus riistvara tootjaid ka just mp3 mängijaid. Vabavaralist OGG formaati tunnistavad vähesed. mp3 formaadi ja mängijate suurim alustala on kindlasti Apple oma iPodidega. Just sattus minu kätte Red Hati kuukiri, kus Greg DeKoenigsberg põrkus sama probleemi otsa. Tal oli küll iPod olemas, kuid sellel vajas lõpuks aku vahetamist. Ja nii ta otsustaski muretseda endale uue mängija, mis toetaks ka OGG formaati. See on täiesti võimalik, kas ka Eestis hetkel - see muidugi küsitav. Aga igal juhul on huvitav lugeda tema ülevaadet iPodi alternatiivist iAudio G3, mis toetab ka OGG formaati. Tema ülevaate ja arvamuse uuest mängijast leiate Red Hat Magazine lehelt.

Kindlasti toimub pidevalt erinevaid liikumisi ühelt operatsioonisüsteemilt teisele. Kasutajad katsetavad tihti uusi asju, soetavad uue riistvara jne. Seega pole selles tavaliselt midagi huvitavat. Kuid nüüd pälvis minu tähelepanu taas üks huvitav operatsioonisüsteemi vahetamine. Nimelt vahetati välja Mac OS X Linuxi vastu. Kuid huvitavaks teeb selle just vahetaja ise. Nimelt pole tegu mingi tavalise teismelisega, kes vahetab erinevaid operatsioonisüsteem eja arvuteid nagu mõni sokke (mõni ikka vahetab vahest sokke tihedamini, kui kord kuus- kui Teile see võrdlus arusaamatuna näis). Tegu on nimelt pikaajalise erinevate operatsioonisüsteemide katsetajaga, kes viimased aastad on aktiivselt töödanud Mac OS X-ga ja kelle firma tegeles OS X-le tarkvara arendamisega. Seega peaks inimene olema küllalt hästi kursis, mis toimub. Ja paistab, et oligi. Kui sellise vahetuse ette võttis. Tegu on Bryan O'Bryan ja tema peamised põhjused süsteemi vahetamiseks olid:
1) Apple kasutajate komuun. Kuigi suur - kuid vähe abi pakkuv. Seda ei anna võrreldagi Linuxi komuunidega.
2) Apple tarkvara poliitika, mis tihti huvipakkuvad tarkvara tooteid kopeerib. Bryan O'Bryani jaoks oleks see olnud täielik laostumine, kui Apple oleks otsustanud ise hakata tema rakendusi tootma. Lihtsalt neid järgi tehes. Isegi Microsoft peab enamasti lihtsamaks turusegmendi hõivamiseks mõni kohalik tegija ära osta. Applel seda traditsiooni pole.
3) Apple tarkvara kvaliteet - ilusa kihi all võib peidus olla täielik ...
Need olid kolm peamist põhjust. Kui nüd keegi küsib - tarkvara arendaja Linuxi alale - Linuxi kasutajad tahavad ju kõike tasuta saada! Siis ka sellel alal on üllatus olemas. Linuxi kasutajad tahavad küll asju tasuta saada, kuid kui see neile meeldib ja nad seda vajavad - siis käivad nad palju kiiremini raha välja, kui Maci kasutajad.

Keda Bryan O'Bryani samm rohkem huvitab, siis võib selle kohta lähemalt lugeda tema isiklikust veebipäevikust, kus ka pikemad seletused olemas.