Hiina Linuxi distribuutor Co-Create sõlmis 25 juulil mitmemiljonilise lepingu Alacos Desktop Migration Agenti kasutamiseks, et kolida automaatselt umbes 50 000 endist Windowsi kasutajat Co-Create Linuxi peale. Peamiselt on uued Linuxi kasutajad pärit Hiinast, kuid mõned kolimised võetakse ette ka mujal Aasias. Alacos Desktop Migration Agent on spetsiaalne RPM distributsioonidele mõeldud vahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt kõik kasutajate andmed ja seaded Linuxile üle kolida. Co-Create Linux on aga Fedora Corel baseeruv Hiinas arendatav distributsioon. Co-Create Linuxi presidendi sõnul tähendab Windowsi kasutajate Linuxile kolimine ja OpenOffice.org kasutamine firmadele miljoneid kokkuhoidu, selle asemel, et hakata uuendama oma litsentse ja riistvara siis kas Windows XP-ks või Windows Vistaks. Paistab, et hakkabki pärale jõudma see aeg, kus kasutajad ei soovi oma töökorras arvuteid veel maha kanda ja otsitakse võõimalusi nende edasi kasutamiseks. Lähemalt võite lugeda veel DesktopLinux.com lehelt.

Taas on Ubuntu kasutajad leiutanud uue mooduse, kuidas uusi kasutajaid Linuxi asjanduses aidata. Nimelt on käivitatud nüüd Ubuntu Classroom projekt. Tegu on siis Ubuntu online kooliga, kus IRC kaudu kogutakse õpilased teatud ajal kokku ja jagatakse neile erinevaid õpetusi. Mille poolest siis antud lahendus erineb tavalisest IRC-st - tegu on ikka tõsise loenguga. Kui IRC kanalil käivitub õpe, siis kirjutamisõigus on ainult lektoril. Teised saavad oma küsimusi privaatselt esitada moderaatorile. Lektor annab aga vastavalt ainele oma teadmisi edasi. Kuidas asi tegelikuses toimima hakkab - pole hetkel veel teada. Esimene tund on alles tulemas Igatahes tasuks kindlasti osa võtta - esimene tund toimub 5-6 augustil ja teemaks on IRC kasutamine. Ehk alustatakse siis ikka täitsa algusest. Lähemat infot Ubuntu Classroomi kohta saate Ubuntu Wikist, kus ka ajakava olemas. IRC kanal ise muidu asub chat.us.freenode.net serveris ja kanaliks on ubuntu-classroom

Välja on lastud Mandriva Linuxi uue versiooni 2007 esimene avalik beeta. Uus versioon on saadaval KDE või Gnome töölauaga ja i586 ja x86_64 platvormile. Arendajad rõhutavad, et antud väljalaskes pole veel lisatud kõiki planeeritud uusi võimalusi ja omadusi, samuti on tegu beeta versiooniga, seega pole ta ka kaitstud vigade eest. Seoses sellega oodatakse katsetajatelt igasugust tagasisidet seoses beeta kasutamisega. Igasugune info on teretulnud, et oleks võimalik süstemei tööd lihvida. Peamisteks uuendusteks on uus peeglite süsteem, uus võrgu teavitaja, Gnome 2.16 beta 1, Kernel 2.6.17, KDE 3.5.3, uuendatud traadita võrgu vahendeid. Lisaks muud uuendused. Lähemat infot saate Mandriva Linux 2007 muudatuste teatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingid uue beeta alla laadimiseks.

Kas kedagi huvitab, kuidas tegutseb Ubuntu? Mis on peamised põhipunktid, miks arendajad loovad avatud lähtekoodiga tarkvara? Kuidas neil õnnestub sellega ikka teenida? Mille poolest on avatud lähtekoodiga ärimudel parem teiste firmade suletud lähtekoodiga arendus mudelitest? Kuidas toimub Ubuntu kvaliteedi kontroll? Kindlasti on nii mõnelegile küsimusele enamus siit vastust tahtnud. Nüüd on Simon Law, Ubuntu Quality Assurance osakonnast (kvaliteedi tagamise osakond) esinenud vastava ettekandega UW Computer Science Club-is. Tema ettekanne on kõigile vabalt alla laetav ja kuulatav. Seega kellel huvi, siis laadige endale omale sobivas formaadis video alla UW Computer Science Clubi kodulehelt.

ATI lasi välja uued draiverid Linuxile, mis nüüd kannab numbrit 8.27.10. Tegu on siis regulaarse ATI draiverite väljalaskega, millelel lisatakse uuendusi, parandatakse jõudlust ja leitud vigasid. Uute draiverite kõige tähtsamaks uuenduseks on kindlasti X11R7.1 tugi, Fedora Core paketi skriptid ja Radeon X1000 TV-out toe lisamine. Lähemat infot, mida uuendati saate veel www.phoronix.com lehelt. Seega kasutajad, kellel ATI draiveritega (fglrx draiverid) videokaardid töös - aeg on uuendada oma draivereid. Sest nagu näha ka erinevatest küsitlustest - just ATI ja nVidia draivereid peetakse mitte avatud lähtekoodiga tarkvaradest kõige täähtsamateks.

Kes Linuxis mängimisega kokku puutunud või muidu avatud lähtekoodiga mänge uurinud, siis on kindlasti kokku puutunud ka Battle for Wesnothiga. Tegu on ühe parima strateegia mänguga, mida mina isiklikult olen Linuxis leidnud. Ja üldse ühe parima mänguga, kui võtta hindamise aluseks hind ja kvaliteet. Kuid muidugi see minu arvamus. Nagu avatud lähtekoodiga tarkvarale ikka kombeks käib pidev parendamine ja uuendamine. Hetkel käib suur töö uue Battle for Wesnoth 1.2 valmimise suunas. Ja nüüd on lõpuks valmis saanud ja avalikusele kättesaadav uue versiooni esimene beeta, mida hetkel küll nimetatakse Battle for Wesnoth 1.1.8-ks. Igatahes on tegu paljutõotava edasiminekuga ja ka reklaami püütakse teha omajagu. Nii on nüüd välja lastud ka uuele versioonile tutvustav video, mida saate vaadata siit lehelt. Keda antud beeta rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti vaadata ka www.wesnoth.org veebilehele. Uudis ise on aga pärit Mad Penguini lehelt.

Hiljuti on ilmunud kaks huvitavat artiklit. Esimene neist jagas viis näpunäidet, mida Linux võiks õppida Microsoftilt. Nendeks viieks punktiks oleksid:
1) Microsoft Developer Network (MSDN) - kuigi Linuxi maailmas on palju erinevaid Open Source rakendusi, siis samas on vähe infot ja abi, kuidas luua rakendusi Linuxile. Abi on küll olemas, kuid see on kordineerimata ja laiali üle maailma. Vaja oleks ühte keskset kohta, kuhu saaksid pöörduda uued arendajad, kust nad lihtsalt abi saavad ,et luua oma rakendusi Linuxile.
2) Ühine liides - Linuxi maailmas on tihti probleemiks, et üks programm näeb ühte moodi välja, teine teist moodi. Lisaks sellele on mitmeid erinevaid töölaudasid nagu näiteks KDE ja Gnome. Nende vahel vahetamine võib uutele kasutajatele olla suureks katsumuseks.
3) Ühine formaat - kuigi Linuxi maailm liigub ODF suunas, on praegu siiski paljuski veel erinevad formaadid segamini. Microsofti juures on aga kindel väljakujunenud ühine formaat - DOC. Artikli kirjutaja suhtub endiselt üliskeptiliselt ODF formaati ja väidab, et sellel on liiga väikene toetus.
4) Marketing - Linux peaks suutma sama moodi ennast reklaamida ja üles haipida nagu seda Microsoft teeb.
5) OEM tugi - kui kasutaja tahab endale Windowsit, siis tal piisab endale uue arvuti ostmisest. Artikli kirjutaja arvates peaks Linux ennast rohkem suruma OEM turule, kus koos arvutiga tuleks kohe kaasa ka Linux. Sest enamus kasutajaid ei vaheta kunagi operatsioonisüsteemi.

Lähemalt nendest viiest õpetusest Linuxile võite lugeda
Linux Watchi lehelt. Isiklikult arvan, et artikli kirjutaja on mõnes punktis liiga pealiskaudne olnud ja vähe informeeritud. Linux Developers lehti on mitmeid ja üsna hea tasemega, ODF tuge ei saa kuidagi enam väikeseks lugeda.

Kuid nagu Linuxi maailmale kombeks - nii anti ka sellele kirjale väärikas vastus. Ehk siis viis asja, mida Microsoft võiks õppida Linuxilt:
1) KISS ("keep it simple, stupid") - Microsoft on muutnud kogu oma tarkvara üheks suureks ja keerulisks segaduseks, milles isegi Microsofti enda arendajatel raske orienteeruda. Mis siis veel teistest osapooltest rääkida. Linux aga läheb UNIX-i teed, arendades väikeseid ja sõltumatuid programme, mis aga kõik koos tööle pannakse. Seega peaks Microsoft muutma põhjalikult oma programeerimise aluseid.
2) Avatud lähtekood - ka Microsoft liigub üha enam hoopis teenuste müügi suunas. Sellele viitavad ka erinevad Live lahendused. Siis miks endiselt hoida oma koodi salajas?
3) Lõpetada ära keskastme juhtide ülemvalitsus - kasutajad, kes loevad Dilbertit - sama põhjus. Muidu lugege allpool antud lingil originaal põhjendust.
4) Mängigu lahtiste kaartidega - Microsofti sõnu ei tasu kunagi tõsiselt võtta. Liiga tihti rääkitakse ühte aga mõeldakse teist. Nagu näiteks avatud standardid Microsofti jaoks. Neid toetatakse - kuid nende kohta öeldakse, et nad on liiga viletsad, et neile Microsofti toodete tuge teha. Ja nii öeldaksegi, et nende avatud standard on palju parem. Mis sest, et nende avatud standard on avatud ainult Microsoftile endale.
5) Me elame interneti ajastul - peamised Microsofti turvaprobleemid on tingitud sellest, et Microsoft lähtub oma Windowsi arendamisel endiselt sellest, et nad on eraldi asetsevad tööjaamad, mis ei asu võrgus.

Lähemalt opetustest Microsoftile võite lugeda samuti Linux Watchi lehelt.

Hispaania Extremadura omavalitsus võttis vastu otsuse kolida kogu oma haldusala IT süsteemid üle avatud lähtekoodil ja avatud standarditel põhinevatele lahendustele aasta jooksul. Peamiseks operatsioonisüsteemiks saab gnuLinEx, mis on just Hispaania oludeks kohandatud Debianil põhinev Linux. Lisaks sellele peavad kõik ametkonnad aasta jooksul võtma kasutusele avatud dokumendi standardid. Ühtlasi antakse kõigile ametkondadele tuge, et ümber kolimine võimalikult kiire ja valutu oleks. Lähemat infot selle Hispaania omavalitsuse Linuxile kolimise kohta saate veel LWN.net lehelt.