Kaks päeva järjest on öösel apache Pingviini serveris seisma jäänud. Põhjuseks logrotate statistika genereerimise restardid. Miks aga pärast apache enam ellu ei suuda ärgata - ei oska veel öelda. Tegelen hetkel asja uurimisega.

Välja on lastud tasuta Linuxi online ajakirja Linux Gazette augusti 2006 number. Käesolevas numbris on käsitletud mitmeid huvitavaid teemasid, nagu erinevad Linuxi serveri dubleerimise võimalused, Windowsi vangid, XMMS efekti pluginad ja palju muud. Igatahes soovitan kindlasti antud online ajakirja eelpool antud lingilt lugeda.

KDE meeskonnal on rõõm teatada, et välja on lastud neljas tõlke ja hooldusväljalase KDE 3.5-le. Tegu on siis peamiselt erinevate vigade parandustega ja tõlkefailide uuendamisega. KDE on nüüd saadaval 65 erinevas keeles. Muudatustest oleksid vast märkimist väärivad järgmised:
* Täiustatud lisatavate seadmete hulka (USB mälud, kettad jne), nüüd on võimalik lisada kõiki seadmeid, mis on toetatud FreeDesktopi HALi poolt.
* Parandatud Kate ja Konsole kiirust
* Palju erinevaid parandusi Konquerori KHTML koodis
* KNetworkConf toetab nüüd ka Fedora Core 5-te ja WEP võõtmeid.
Kokku lisati ligi kümme erinevat uut võimalust ja täiustust. Üldjuhul neid hooldusväljalasetesse ei panda, kuid kuna KDE4 arendamine võtab kauem aega, siis lisatakse mitmeid lihtsamaid täiustusi juba nüüd.
Lähemalt sisse viidud muudatuste kohta võite lugeda www.kde.org lehel ilmunud teatest.
Seega KDE kasutajad - aeg on uuendada..

Novell andis teada, et eemaldas nüüd lõplikult oma uuest Novell Suse Linux Enterprise Server 10-st erinevad Kerneli moodulid, mis olid vastuolus GPL litsentsiga. Selega on Novell viinud Suse vastavusse Free Software Foundation nõuetega. Eemaldatud moodulitest on vast kõige enam tuntud erinevad videokaartide tootjate draiverid, mille lähtekood pole avatud. Kasutajatel on küll võimalik neid draivereid ka edaspidi ise paigaldada, kuid kohe kaasa nad Suse Linuxiga enam ei tule. Lisaks sellele jäeti välja mitmed tarkvaraliste modemite draiverid ja veel mitmete seadmete draiveried. See tähendab ka, et Suse Linuxi riistvara toetus kohe out-of-the-box väheneb, tänu GPL litsentsi nõuetele. Lähemalt võite veel lugeda CNET-i vahendusel.

Mepis andis teada, et lõpuks on lõpule viidud SimplyMEPIS-e ühildumine GPL-iga. Nimelt tekkis mõnda aega tagasi probleem GPL litsentsi haldajatega, kes avastasid, et MEPIS ei jaga kogu oma lähtekoodi laiali. Vaid ainult neid osasid, mida ta ise muutnud on. See on aga vastuolus GPL-i litsentsiga, mis nõuab kogu distributsiooni lähtekoodi jagamist. Aega läks mis ta läks, kuid nüüd on siis uuesti MEPIS-e au taastatud ja distributsioon GPL-iga ühilduv. Lähemalt selle sammu kohta võite lugeda MEPISe pressiteatest, lisaks on olemas nüüd ka spetsiaalne GPL ühilduvuse KKK. Uudis ise on aga pärit LWN.net lehelt.

Maailmas üks enim kasutatavaid avatud lähtekoodi litsentse on General Public Litcense (GPL). Hetkel on kasutusel selle teine versioon 90 aastatest. Nüüd käib aga aktiivne GPLv3 arendamine. Kuid paljuski üllatuseks on mitmed avatud lähtekoodi tarkvara arendajad ja toetajad üsna kriitilised uue litsentsi suhtes. Üheks nendeks on ka Linuxi Kerneli esma looja - Linus Torvalds, kelle arvates püütakse GPLv3-ga Free Software Foundationi ja selle asutaja Richard Stallmani mõjuvõimu taas tõsta. Selleks, et tarkvara turul puhkeks jälle vana hea olukord, kus käis sisuliselt sõda ja otsiti võimalusi teistele "ära tegemiseks". Ühtlasi kritiseerib ta, et Stallman ei võta kuulda ettepanekuid ja arvamusi teistelt arendajatelt. See on põhjustanud juba nördimust ka mõnedes suurfirmades, kes muidu igati avatud lähtekoodi toetavad. Üheks nendeks on näiteks HP. Lähemalt Linuse arvamuse kohta võite lugeda CNETi vahendusel, HP nördimust aga [aegunud viide] lehelt.
Seega kerkib üles küsimus, kas uus GPLv3 on ikka nii hea, kui FSF püüab seda näidata? Või on tegu tõesti võitlusega, kus need, kes tarkvara arendamisega ei tegele, püüavad saavutada nö vabadust.

Hiljuti, kui lasti välja Linuxi Kernel 2.4.33-rc3, siis anti ka teada, et uueks 2.4 Kerneli haldajaks on Willy Tarreau, kes on juba pikka aega olnud Linuxi Kerneli üks arendajatest ja haldajatest. Seega kogemusi tal selleks tööks peaks igati jätkuma. Willy ise loodab, et kasutajad annavad talle igati tuge ja tagasiside, tema tegevuse kohta. Kõige hullem töö ongi ilma tagasisideta töö, seega on nii positiivsed kommentaarid kui ka negatiivsed igati teretulnud. Lähemalt võite lugeda veel KernelTrapi lehelt.

FreeBSD järjekordne tuumikrühma valmine on nüüd möödas ja uus juhtkond valitud. Nende valitud isikute otsustest sõltub suuresti, mis suunas FreeBSD areng edasi liigub. Uues tuumikus on mitmeid uusi liikmeid, kuid palju on neid, kes juba pikemat aega tegelenud FreeBSD juhtimisega. Lähemat infot FreeBSD tuumiku kohta võite lugeda FreeBSD kodulehelt, valimiste kohta aga valmiste ametlikust teatest.