Välja on lastud uus Linuxi Kernel 2.6.18. Tegu on esimese väljalaskega selles versioonis ja tänu sellele on ka numbreid ainult kolm. Uues versioonis on võrreldes eelmise 2.6.17 seeriaga palju uuendusi ja täiustusi. Loomulikult on ka erinevaid vigade parandusi. Isiklikult tundub, et 2.6.17 seeriat ei võetud üldse laialdaselt kasutusele. Peamised distributsioonid jäid kas 2.6.16 peale või liikusid juba oma arendus väljalasetega 2.6.18 erinevate eelversioonide peale. Lähemalt aga erinevatest sisse viidud muudatustest võite lugeda LWN.net lehelt.

Kindlasti on palju vaidlusi selle üle olnud, mis ikka peab ühe distributsiooniga kaasas olema. Erinevad inimesed näevad seda erineva pilguga ja nii ongi tekkinud sadu erinevaid Linuxi distributsioone. Kuid sellegipoolest püütakse kogu aeg hinnata, millised oleksid need rakendused, mis algajale kindlasti ära kuluksid. Rakendused, mida peaks soovitama, et esmajärjekorras paigaldada. MadPenguin on välja tulnud nüüd oma nimekirjaga. Lühidalt tooks siis välja rakendused, mis peaks algajale paigaldama:
* Firefox
* Thunderbird
* MSN/AIM/Yahoo Messenger - enamasti sobib Gaim
* Sane - piltide skänneerimiseks
* Beagle
* amaroK
* OpenOffice.org
Need peaksid olema ühed põhilistest asjadest, mis MadPenguini arvates kasutajatel esimesena vaja läheb. Lähemalt nende arvamusest võite lugeda MadPenguini lehelt.

Profimänguritele on nüüd uus vidin: Killer võrgukaart.
Tegemist on sisuliselt pcb peale paigutatud arvutiga, millel 400mhz prose ja 64M mälu.
Kaardil jookseb rauas linux, mis tegeleb võrguühenduse optimeerimisega. Vabale tarkvarale kohaselt on igal soovijal võimalus ise määrata, mida kaart tema heaks teeb - samuti on community poolt juba saadaval hunnik profiile erinevatele rakendustele ja mängudele.
Teatatakse kuni 10ms pingi langust ja kuni 7% tõusnud fps-i prose võrgutööst vabastamise arvelt; see 7% ei oma küll sisulist väärtust kuna prosed on erinevad.

[aegunud viide]

Välja on lastud uus Python 2.5. Tegu on ühe peamise edasiminekuga alates Python 2.2-st, mis ilmus 2001 aastal. Loomulikult arendati ka vahepeal Pythonit edasi ja ilmusid ka vahepealsed versioonid, kuid lihtsalt uus versioon sisaldab endas võrreldes eelmistega tunduvalt rohkem täiustusi ja parandusi. Erinevaid uuendusi on sisse viidud nii kasutajatele nähtavas ja tajutavas osas, kui ka Pythoni muudes osades, mida ehk igaüks ei märka. Keda lähemalt uus Python huvitab, siis tasuks lugeda väljatuleku pressiteadet LWN.net lehelt.

Mandriva andis teada, et välja on lastud uus Mandriva Corporate Server 4.0. Tegu on siis spetsiaalselt serveritele kohandatud versiooniga, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt just Teile vajamineva serveri püsti seada. Uue väljalaske peamiseks märksõnaks on kindlasti Xen-i toetus, mis võimaldab ühes füüsilises serveris samal ajal mitut operatsioonisüsteemi jooksutada. Lisaks sellele on ka OpenVZ ja VMware toetus, mis võimaldab sama asja, mis Xen-gi. Kogu distributsioon peaks olema nii optimiseeritud, et mitme süsteemi samaaegne töötamine ei tohiks liigselt riistvara toetada. Lähemat infot saab ametlikust pressiteatest või siis DistroWatchi lehelt. Kahjuks pole uus Corporate Server siiski tasuta alla laadimiseks vaid tema litsents maksab 404EUR. Kuid selle raha eest saate ka dokumentatsiooni ja tugiteenuse osaliseks.

Kindlasti on paljud tarkvara arendajad kokku puutunud järgmise probleemiga. Teeks nagu hea meelega Open Source projekti, kuid tahaks nagu ära ka elada. Kuidas siis tuua oma projekti ka raha - üks võimalus on loomulikult kaasata teisi investoreid. Kuid investori esimene küsimus on, kuidas tema investeering kasumit hakkab tootma. Kui isegi sellele küsimusele kuidagiviisi vastus leitakse, siis on kohe järgmine küsimus - aga kuidas me tagame, et konkurendid meie tarkvara ei kopeeri ja ise edasi ei levita. Open Source projekt seda ju võimaldab. Jääb justkui üle ainukese võimalusena siiski kood sulgeda ja müüa seda. Kuid sellega on jälle teised miinused - kasutajate arv on väike ja need vähesed, kes on korra maksnud, tahavad, et nende tarkvara hooldataks korralikult.

Keda asi lähemalt huvitab, siis tasuks kindlasti lugeda DamnSmallLinuxi lehel ilmunud artiklit. Isegi, kes hetkel ühtegi Open Source projekti ei juhi, siis tegu on igati huvitava lugemisega.

Simon Phipps on 20 aastase kogemusega tarkvara arendaja. Selle ajaga on ta jõudnud teha üsna palju. Kuigi tema nime teatakse ehk vähe on tegu Suni Open Source osa juht. Tema hetkel tuntumaks projektiks on kindlasti OpenSolaris. Nüüd on tal aga ees hoopis suurem väljakutse. Nimelt on selleks kogu Sun-i tarkvara avatud lähtekoodil toimima panemine. Keda asi lähemalt huvitab, kuidas hakkab toimuma Java lähtekoodi avamine, kuidas läks OpenSolarise projekti loomine ja paljuski muust, siis vaadake Suni kodulehele. Seal on tehtud intervjuu Simon Phippsiga just sellistel põhilistel küsimustel.

Välja on lastud teine ja ühtlasi viimane eelväljalase uuest Mandriva Linux 2007-st. Võrreldes eelmise eelväljalaskega RC1 Mona (teise väljalaske koodnimeks on Sunna) on parandatud mitmeid vigu rpmdrake-s, tekstipõhine paigaldus on tööle saadud, mitmeid parandusi on tehtud 'Ia Ora' teemades, parandatud on arts-i probleemid, mis põhjustasid rakenduste hangumist käivitamisel. Lisaks sellele on loomulikult parandatud ka muid erinevaid väiksemaid ja suuremaid leitud vigu. Uue Mandriva Linuxi eelväljalaske võite alla laadida mõnest lähimast peeglist.
Lähemat infot veel uue Mandriva kohta saate ametlikust väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.