Kuigi Gnome on ka senini FreeBSD-le saadaval olnud, pole ta siiski ametlikult toetatud olnud (minu info on lünklik ja kindlasti oskavad seda FreeBSD kasutajad täpsustada). Selle Gnome FreeBSD versiooniga peaks ka FreeBSD kasutajad saama lõpuks nautida HAL-i võlusid - automaatset seadmete liitmist, voolu tarbimist ja palju muud. Tegu on siis esimese Gnome väljalaskega, mis kaasatud FreeBSD LOCALBASE süsteemi. Kuna FreeBSD versiooni valmimine on lähedane ka FreeBSD 6.2 väljalaskele, siis ametliku kanalisse jõuavad Gnome portsud ja paketid alles kuskil novembris. Senini on neid siiski võimalik alla laadida MarcusCom lehelt. Lähemat infot saate GNOMEDesktop.org lehelt.

Senini on palju räägitud Linus Torvaldsi seisukohast uue GPLv3 litsentsi suhtes. Senini on seda loetud Linuse enda arvamuseks, mitte ametlikuks seisukohaks. Nüüd on aga kokku saanud 26 Linuxi Kerneli arendajat ja pannud kirja oma põhipunktid, miks nende arvates GPLv3 praegune suund pole õige. Linuxi Kerneli arendajate arvates toob GPLv3 laiaulatuslik kasutuselevõtt endaga kaasa tõsise killustumise tarkvaramaailmas. Paljud projektid vahetaksid oma litsentse ja kogu praegu toimiv süsteem häviks nagu kunagi suur ja võimas üle Balkani valitsenud Jugoslaavia. Lähemalt Linuxi Kerneli arendajate pöördumisest võite lugeda OSNewsi vahendusel või võite ka nende avalduse siit PDF kujul alla laadida.

Paljudel tänapäeva mobiiltelefonidel on juba sisse ehitatud Bluetooth, ehk nagu eesti keeles armastatakse öelda - sinihammas. Tegu on igati hea vahendiga mobiilsetele kasutajatele ja ta töötab korralikult ka Linuxi all. Paljudel on lihtsalt teadmata, mis võimalusi sinihammas endas varjab. Seda auku on otsustanud täita O'ReillyNet, kes on valmis saanud artikli, kuidas kasutada sinihammast Linuxi all, kuidas saada sinihammas tööle, kuidas otsida teisi sinihambaga varustatud seadmeid, vaadata, mis teenuseid nad pakuvad, ühenduda interneti sinihamba abil ja palju muud. Ühtlasi jagatakse ka soovitusi, milliseid sinihamba seadmeid osta jne. Seega keda antud teema rohkem huvitab, siis tasuks kindlasti käesolev artikkel läbi lugeda.

India on suur maa ning seal elab palju inimesi. Tänu sellele on enamus inimesi ja osariike suhteliselt vaesed. Kuid IT areng on Indias olnud viimasel ajal märkimisväärne. Paljud firmad viivad oma arenduse üle Indiasse, sest seal tekib pidevalt juurde uut oskustega tööjõudu. Lisaks tänu vanadele sidemetele Inglismaaga on ka inglise keele oskus üsna hea. Kuid järjest enam ja enam hoogustub Indias erinevates institutsioonides Open Source tarkvara kasutamine. Põhjus on lihtne - odav ja väga hõlpsasti kohendatav. Viimane omadus on eriti oluline, kuna Indias on erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid väga palju. Praegu käib peamine vahetusprotsess erinevates haridusasutustes. Samas vahetatakse ka muudes valitsusasutustes välja Windows'eid, kuid peamiselt hetkel veel serverites. Kuigi läheb veel palju aega kuni Open Source tarkvara moodustab enamuse kasutatavast tarkvarast Indias, on siiski algus tehtud ja India ise loodab olla üks esimesi riike, kus Open Source kasutajate arv ületab lõpuks omandusliku tarkvara kasutajate arvu. Vähemalt suund on selleks igati õige, sest tänu koolide Linux'ile kolimisele tuleb järjest enam peale uusi arvutikasutajaid, kes on harjunud Linux'iga. Lähemalt India edusammudest Open Source tarkvara juurutamises võite lugeda BusinessWeeki vahendusel.

GPL Violations andis teada järjekordsest võidust kohtus. Nimelt käidi seekord kohut Saksamaal D-Linkiga, kes enamustele seostub kindlasti erinevate võrguseadmete tootjana. Nimelt kasutatakse nendes toodetes Linuxi Kerneliga operatsioonisüsteeme. Kuid ei avalda oma muudatuste lähtekoodi ega anna ka infot, kuidas vastavate võrguseadmete süsteeme näiteks enda järgi paremini kohandada. GPL Violations andis asja Saksamaal kohtusse ja kohus otsustas, et D-Link on tõesti tarkvara litsentsitingimusi rikkunud. Ühtlasi tunnustati sellega ka GPL litsentsi ja tema õiguslikust Saksamaal selle sammuga. D-Link peab nüüd kandma kõik GPL Violationsi kulud, mis tekkisid seoses selle juhtumiga. Sinna hulka kuulub ka näiteks testostu sooritamine. Keda lähemalt antud kohtu lahendus huvitab, siis võib sellest lugeda [aegunud viide] lehelt.

DesktopLinux.com on koostanud nimekirja A-Z Linuxi distributsioonidest, mille poole peaks vaatama algaja Linuxi kasutaja. See nimekiri, mis loomulikult pole veel lõplik, on loodud just sellistest distributsioonidest, mis on keskendunud desktop arvutitele. Praegusel hetkel kuuluvad sinna nimekirja järgmised distributsioonid:
* Arch Linux
* Damn Small Linux
* Fedora Core
* Foresight Linux
* Freespire
* Gentoo
* Knoppix
* Linspire
* Mandriva
* openSUSE
* PCLinuxOS
* Puppy Linux
* SimplyMEPIS
* SUSE Linux Enterprise Desktop
* Ubuntu
* Xandros
* Zenwalk
Iga distributsioon on varustatud lühikirjeldusega ja muu vajaliku informatsiooniga. Ehk - kui keegi jälle endale distributsiooni valimas - siis tasuks ka sellele kindlasti pilk peale visata. Nimekirja leiate aga DesktopLinux.com lehelt.

Välja on tulnud uus Linux XP versioon, täpsemalt Linux XP 2006 SR2. Tegu on Fedora Corel baseeruva distributsiooniga, mis jäljendab Windows XP välimust. Selleks on tal täielikult kohandatud Gnome. Idee on anda kasutajatele samasuguse välimusega operatsioonisüsteem nagu neil ennem oli (kui vahetada operatsioonisüsteemi). Tegu on esimese rahvusvahelise väljalaskega Linux XP-st, sest varasemad versioonid olid saadaval ainult vene keeles. Lisaks on kaasas ka mitmeid katsetamisel olevaid lahendusi, nagu näiteks süsteemi informatsiooni dialoog, integreerimine Microsoft Active Directory'iga, süsteemi uuendamise dialoog ja veel muud. Keda lähemalt Linux XP 2006 SR2 huvitab, siis näiteks kuvapilte on võimalik vaadata siit lingilt. Lähemat infot saab veel ka väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.

FreeBSD arendus meeskond andis teada uue 6.2 seeria FreeBSD esimese beeta valmimisest. Esimest beetat on võimalik alla laadida erinevatest FreeBSD peeglitest. Kui kogu arendus läheb nii nagu plaanitud, siis on tegu esimesega kahest välja lastavast beetast. Mille järel tuleb veel kaks eelväljalaset. Peale viimaseid aga lõpuks ametlikult uus stabiilne 6.x seeria FreBSD väljalase. Mõningad tähelepanekud veel huvilistele - SA-06:21.gzip lasti välja peale ametliku beeta välja laskmist, ia64 arhidektuurile hetkel veel ühtegi beetat välja pole lastud. Lisatud on ka FreeBSD Update - binaarfailidest uuendamise süsteem FreeBSD-le. Lähemat infot uue FreeBSD kohta saab ametliksut väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt.