Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal

Eesti Linuxi kasutajate kohtumispaik.

Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus

Hiljutine tegevus küsimuste ja vastuste lehel
Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi.Algaja küsib12.01.2025, 21:58
Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamastAlgaja küsib15.12.2024, 20:55
Discord jookseb kokku Sway 1.9 pealAlgaja küsib27.06.2024, 22:38
Firefoxi uuendusAlgaja küsib09.02.2023, 15:31
Firefoxi vanem versioon tagasiAlgaja küsib05.02.2023, 14:44
Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettaleAlgaja küsib27.12.2022, 10:41
Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juuresMobiilsed seadmed06.11.2022, 18:31
Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus?Algaja küsib01.11.2022, 16:50
Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid?Varia30.03.2022, 21:04
Win 10 ja Linux ühes arvutisVaria27.12.2021, 16:30
Hästi toimiv ID kaardi lugejaRiistvara27.10.2021, 18:41
Grub recovery error-unknown filesystemAlgaja küsib16.10.2021, 19:35
Kuidas CDd ripida?Tarkvara16.10.2021, 09:04
ID - kaart vs. LinuxAlgaja küsib25.09.2021, 15:06
Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest.Varia31.08.2021, 00:40
Vajad abi? Esita küsimus.

Viimased teemad foorumis

Viimased foorumiteemad
Pingviini veebi tulevikimre18.10.2026, 19:40
Pingviini veebist veelkordimre17.10.2026, 21:17
Ubuntu 26.10 (Stonking Stingray) väljasspott15.10.2026, 14:17
LibreOffice-i teemaspott30.08.2026, 19:46
LibreOffice 26.8.0 on valmis saanudzeroconf26.08.2026, 22:19
IPFS WebCrypt Studio [server ver.]64317.07.2026, 12:16
aes-crypt-sch64313.07.2026, 11:54
T-800 v0.3.3-v1.864310.07.2026, 11:21
Linuxi Keskhaldusimre06.07.2026, 12:15
pinky64308.06.2026, 16:47
Huvitav video.64320.05.2026, 08:51
Ubuntu 26.04 LTS koodnimega Resolute Raccoon on välja lastudspott23.04.2026, 20:51
linux mint eestindamine ja sõrmejälg64312.04.2026, 12:48
Gadgetbridge64312.03.2026, 13:02
Huvitav uudis.64310.03.2026, 11:56

7 põhjust, miks paigaldada MS Office asemel LibreOffice

LibreOffice • 11.09.2012, 11:59 • spott
LibreOfficeLeidsin ühe huvitava artikli, kus on välja toodud seitse põhjust, miks peaks MS Office asemel paigaldama hoopis LibreOffice. Järgnevalt ka need põhjused:
* Klassikaline menüü struktuur.
Kui MS Office vahetas 2007 versioonist tavapärased menüüd lindi vastu, siis tekitas see paljudes kasutajates probleeme. Alates versioonist 2010 on aga kõigil MS Office rakendustel menüüd asendatud lintidega. LibreOffice on küll katsetanud menüüde asendamisega, kuid jäänud siiski kindlaks traditsioonilistele menüüdele. Seega on LibreOffice kasutamine konservatiivsematele kasutajatele kordi lihtsam, kui uue MS Office kasutamine.
* Ühtne kood ja liides.
Erinevalt MS Officest, mille pakis sisalduvad rakendused on tegelikult täiesti eraldiseisvad programmid, on LibreOffice juba kujundatud ühiselt töötama. Seoses sellega võtab paigaldus ka vähem kõvaketta ruumi. Kuigi kõvaketta ruumi puudus võib tänapäeval naljakana tunduda, on see siiski terav probleem tänapäevastel netbookidel.
Kuna aga ka kasutaja liides on ühine, siis on ka menüüdes samad asjad LibreOffices alati samas kohas, hõlbustades nii õppimist.
* Paremad disainimis võimalused
Kuigi MS Office sisaldab endas palju erinevaid malle ja taustu on nende muutmine ja kohandamine tihti kas väga keeruline või hoopis võimatu. LibreOffices saate tunduvalt paremini ja lihtsamalt kõiksugu menüüde värve, taustu jne muuta ja seoses sellega saate ka hoopis isikupärasemaid dokumente koostada. Lisaks on võimalik ka mallide muudatusi salvestada ja nii on ka edaspidi võimalik lihtsalt juba tehtud kujundusi kasutada.
* Regulaarne kuue kuuline arendustsükkel
MS Office uusi versioone on viimasel ajal välja lastud iga kolme aasta tagant. Kasutajad peavad iga kord maksma uuenduste ees, uuendused hilinevad ja tihti on probleeme ka MS Office enda versioonide vahel failide avamisega. LibreOffice laseb oma uusi versioone välja regulaarselt iga kuue kuu tagant. Vahepeal ilmuvad vaid paranduspaketid. Senini on väljalasked olnud õigeaegsed ja eri versioonide vaheliste failide avamisega suuri probleeme pole olnud.
* Parem navigeerimine
LibreOffice pakub täisväärtuslikku Navigaatorit, mille abil on Sul oma mahukates dokumentides väga lihtne orienteeruda. Navigaator annab mitmeid võimalusi oma dokumendis liikumiseks, nii paragrahvide, hüperlinkide ja ka piltide kaupa. Lisaks on võimalik navigeerida ka teistesse avatud dokumentidesse. MS Officel selline võimalus puudub.
* Rohkem stiile ja automatiseeritum
LibreOffice sisaldab endas väga palju erinevaid nummerdamis stiile ja võimalusi. Lisaks on võimalik luua erinevaid stiile eri lehtedele, tabelitele jne. MS Officel nii laia võimalust ei ole. Nende stiilide ja pakutavate automaatsete võimaluste oskuslik kasutamine aitab säästa suurel hulgal aega dokumentide koostamisel ja kujundamisel.
* Parem stabiilsus
MS Office töötab hästi väikeste failidega. Näiteks kuni paarikümne leheküljelised teksti dokumendid. Kuid kui dokumendid muutuvad juba suureks ja väga mahukaks, siis muutub MS Office järjest ebastabiilsemaks. Suurte failide puhul võib kokku joosta ka LibreOffice vahest, kuid erinevalt MS Officest hakkab LibreOffice kohe ka eelnevalt avatud olnud dokumente taastama - ja üldjuhul teeb seda ka üsna edukalt.

Ja lõpetuseks ka kõige sagedasem argument - LibreOffice on tasuta, erinevalt MS Officest.

Artikli algallikas on siin: SEven Reasons fo Choosing LibreOffice over MS Office
Vaadatud 3891 korda • 0 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Firefox OS

Mozilla • 11.09.2012, 09:12 • spott
MozillaMozilla on kergitanud saladuste katet oma arendatavalt Firefox OS-ilt. Nimelt avaldati Youtubes video, milline hakkab uus mobiiltelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem välja nägema. Video on üles võetud Hiina mobiiltelefonide tootja ZTE telefoniga ja selles näidatakse, kuidas telefoniga helistada saab, kuidas näeb välja kontaktide nimekiri, sisse ehitatud Firefoxi mobiilne brauserit, fotogaleriid jne. Lisaks ka Firefox OS-i lisade varamu haldust (Marketplace).
Tehnikana on kasutusel HTML5 ja kogu süsteem baseerub avatud standarditel. Esimesed uued telefonid peaksid ilmuma 2013 aastal. Praegu on lepingud sõlmitud kahe tootjaga - TCL Communication Technology (Alcatel) ja ZTE. Operaatorite poolelt on kindel tugi olemas aga Deutsche Telekom, Etisalat, Smart, Sprint, Telecom Italia, Telefónica ja Telenori poolt.

Eks aeg näitab, kas uuest Firefox OS-ist saab ka tõsisem konkurent Androidile. Kuid Nokia oma Windows Phone operatsioonisüsteemiga peaks (minu isiklik arvamus) kindlasti mõtlema, kas ikka suletud koodiga operatsioonisüsteemil on tuleviku.

Lähemalt saate uuest Firefox OS-ist lugeda PC Advisori lehelt.

Youtube videot saate aga vaadata SIIN LINGIL
Vaadatud 4127 korda • 0 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Kas Linux on kõige turvalisem operatsioonisüsteem?

Linux • 10.09.2012, 13:43 • spott
LinuxElisa blogis võib lugeda järgmist juttu: Kas Linux on kõige turvalisem operatsioonisüsteem?

Väike väljavõte antud jutust:
Ei ole mingiks uudiseks, et Windows'i kasutajad peavad ennast hoolega kõikvõimalike rünnakute ja viiruste eest kaitsma. Viimasel ajal on need rünnakud ka Mac'ideni jõudnud ning sellegi operatsioonisüsteemi kasutajad peavad tõsiselt mõtlema enda kaitsmisele. Kuidas on aga olukord Linux'iga?

Järgnevalt antakse ülevaade Linuxist ja ka Linuxi distributsioonidest. Tegelikult sõnastatakse üsna lihtsalt ka paljudele tavakasutajatele sobivalt ära ka Linuxi distributsiooni mõiste.
Edasi aga vaadeldakse ka Linuxi turvalisust, kus tuuakse välja neli peamist põhjust, miks Linuxi kasutajatel on vähem probleeme, kui Windowsi kasutajatel. Nendeks põhjusteks on:
* Linuxi killustatus
* Kasutaja privileegid
* Teadlikumad kasutajad
* Suur kommuun
Iga lõik on blogis laiemalt lahti kirjutatud. Lõpetuseks on Linuxi turvalisuse kohta kirjutatud:
Linux ei ole otseselt turvalisema ülesehitusega, kui seda on Windows'i või Mac'i operatsioonisüsteemid. Kuid pahalaste huvi jääb leigeks just eelpool mainitud killustatuse, vigade kiire eemaldamise, teadlikumate kasutajate ja vähese eeldatava kasu pärast.

Eks iga üks saab otsustada, kas Linuxi ja Windowsi ülesehitus on sama turvatasemega või mitte. Muus osas on aga kindlasti õigus.

Igatahes soovitan antud artiklit lugeda Elisa blogis.
Vaadatud 64708 korda • 57 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Toeta Vaba Tarkvara Päeva 2012!

Teated • 10.09.2012, 12:04 • spott
Teated15. september on rahvusvaheline vaba tarkvara päev [1]. Eesti kogukonna aktivistid tähistavad seda jagades eri üritustel ja avalikes paikades selgitavaid voldikuid ning DVD-sid parimate näidetega vaba tarkvara ökosüsteemist. [2]
Mis on Estobuntu?

Kuigi saame ka kodus voldikuid trükkida ja plaate kõrvetada, siiski oleks mõistlikum tellida neid korraga suurem hulk. Meie seni parim hinnapakkumine:

500 DVD-plaati — 222 eurot
1000 A4 voldikut — 144 eurot

Kanna oma toetussumma üle Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu (ALVATAL) arvele 221055871209, selgituseks "vaba tarkvara päev".
Tähista meiega vaba tarkvara päeva 15. septembril 2012!

Kui vaba tarkvara päevast jääb materjale üle, siis jagame need edasi koolidele vaba tarkvara tutvustamiseks.

Vt ka meie eelmisel aastal algatatud kampaania "Küsi minult Linuxit!" materjale.


[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara_päev
[2] viewtopic.php?t=9122
Vaadatud 6129 korda • 4 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Ubuntu 12.10 beeta 1

Ubuntu • 07.09.2012, 07:44 • spott
UbuntuArvo Mägi kirjutas:
Ilmus Ubuntu 12.10 (Quantal Quetzal) esimene beetaversioon, järgmist on oodata 27.09.2012. Põhikomponentidest on kasutusel tuum 3.5, GNOME 3.5.90 (lõppversioonis 3.6.1) ja Unity 6.4. Uuendatud on videodraivereid. Jätkub kasutajaliidese täiendamine. Unity 6.4 tõi kaasa uue huvitava eelvaate võimaluse.

Põhilistest rakendusprogrammidest on uued versioonid: Firefox ja Thunderbird 15.0 (lõppversioonis mõlemast 16.0), LibreOffice 3.6.1 (lõppversioonis 3.6.2), Totem 3.4.3, Rhythmbox 2.97.2, Shotwell 0.12.90. Varamutes on: GIMP 2.8, OpenShot 1.4.2, kdenlive 0.9.2.2, Blender 2.63a, VLC 2.0.3 jne. Seega totaalne uuendamine.

Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 12.10 (Quantal Quetzal), mida täiendatakse pidevalt, vastavalt arendustöö käigule. Lingid annavad hea ülevaate viimastest arengutest.
Vaadatud 3072 korda • 0 kommentaari • Loe ja kommenteeri

openSUSE 12.2

Suse • 05.09.2012, 16:41 • spott
SuseKõrvuti Ubuntu ja Mageiaga oli kunagi suhteliselt populaarne Eestlaste seas ka Linuxi distributsioon SUSE ja tema järglane openSUSE. Maailmas on openSUSE aga endiselt olemas ja arendatav. Ja nii jõudiski natuke aega tagasi minu postkasti teade, et välja on lastud uus openSUSE 12.2. UUs versioon on läibinud pika testperioodi, et pakkuda võimalikult stabiilset süsteemi - nii nagu see on läbi aegade SUSE eesmärk olnud. Mõned tähtsamad märksõnad uuest openSUSE 12.2-st:
* Linux 3.4 kernel
* KDE 4.8.4
* glibc 2.15
* GRUB2
* Gnome 3.4
* Xfce 4.10
* XOrg 1.12
ja palju teisi uuendusi. Lähemat infot saate openSUSE 12.2 ametlikust väljalaske teatest.
Vaadatud 13135 korda • 14 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Estobuntu 12.08 ootab kasutajaid

Distributsioonid • 04.09.2012, 09:04 • tramm
Distributsioonid[right]http://juhend.estobuntu.org/eb-12.08.jpg[/right]Sügise saabumist kuulutava tarkusekuu esimese päris koolipäeva elik opsüsteemi vahetuskuu esimese tegusa tööpäeva lõbusalt kollase kastanilehega lõunatunnil hõikavad Estobuntu vabatahtlikud taas välja ühe pikaajalise hooldusperioodiga väljalaske oma tõhusast ja turvalisest ugrimugri operatsioonisüsteemist.

* estobuntu-12.08-standard-DVD-i686.iso
* estobuntu-12.08-standard-DVD-x86_64.iso

* Torrentid

Töölaudadest on tõmmisel Unity, Unity 2D, GNOME ja klassikaline GNOME. Nagu ikka, ühildub Estobuntu täielikult Ubuntuga ning saab osa selle kõigist turva- ja tarkvarauuendustest järgneva viie aasta jooksul.

Kohe laivkandjalt käitatavana on süsteemis olemas ID-kaardi ja multimeedia tugi, reklaamitõrje, Java, Flash ja kõik muu, mida normaalseks arvutikasutamiseks vaja. Lisatud on ka aukartustäratav hulk parandusi Ubuntu eesti keele toele (mis on sellest hoolimata kaugel täiusest).

Estobuntu 12.08 aluseks on Ubuntu 12.04 "Precise Pangolin" esimene hooldusväljalase.

Kõigest täpsemalt: http://estobuntu.org/
Vaadatud 33231 korda • 26 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Ubuntu One lisati Mozilla Thunderbirdi faililinki

Ubuntu • 29.08.2012, 20:49 • spott
UbuntuKes kasutavad Ubuntu One teenust ja ka Mozilla Thunderbirdi oma meilikliendina, siis neil on põhjust rõõmustada. Nimelt lisati nüüd Mozilla Thunderbirdi failide linkimis teenusesse kohe ka Ubuntu One. Mida see tähendab? See tähendab, et Teil on võimalik saata suuri faile Thunderbirdiga, neid kohe Ubuntu One pilveteenusesse laadides. Nii ei saadeta teisele osapoolele mitte suurt meili, vaid hoopis link failile, mis asub Ubuntu One pilveteenuses. Teil on aga võimalik oma Ubuntu One kaustas ise faile hallata.

Kuna just hiljuti pidin suurt faili mitmele inimesele saatma, siis sai ka kasutatud taas Mozilla Thunderbirdi vastavat Yousendit võimalust, kuid nüüd on mul võimalik kasutada Ubuntu One teenust, mille aktiivne kasutaja ma olen.

Rohkem infot: Ubuntu One Blog
Vaadatud 3177 korda • 0 kommentaari • Loe ja kommenteeri

Kes on foorumil

Kokku on 135 kasutajat foorumil: 3 registreeritud, 0 varjatut ja 132 külalist (põhineb viimase 5 minuti aktiivsetel kasutajatel)
Kõige rohkem kasutajaid oli korraga foorumil 17.10.2026, 17:43, kui neid oli 2342.

Statistika

Postitusi kokku 85582 • Teemasid kokku 10719 • Liikmeid kokku 2100 • Meie uusim liige on kalmer7 • Pilte kokku 517