Blender, avatud lähtekoodiga 3D modelleerimistarkvara, on välja lasknud uue 2.44 versiooni. Uus versioon sisaldab endas mitmeid huvitavaid uuendusi, mis teevad tema kasutamise veelgi paremaks. Lisaks tasub ära märkida, et 2.44 versioon omab täielikult 64 biti tuge. Rohkem infot saate Blenderi kodulehelt, kus kõik uued lisad koos piltide ja seletustega välja toodud.

Microsoft on taas välja tulnud uue mõttega, kuidas hakata vabale tarkvarale kaikaid kodarasse loopima. Nimelt on nüüd teatatud, et vaba tarkvara rikub üle 200 erineva tarkvara patendi. Ja nüüd soovib Microsoft, et vaba tarkvara hakkaks maksma maksu nende patentide kasutamise eest. Paljude meelest on välja öeldud patentide arv suur - sest ühes varasemas kohtusaagas õnnestus vaid seitsme patendiga teine osapool pankroti ajada.

Samas, üks tuntumaid vaba tarkvara juriste Eben Moglen selle üle ei muretse. Tema on kindel, et Microsoftil puudub võimalus näiteks Red Hat kohtusse kaevata. Ja kui selline asi ka juhtub, siis lõpuks on kaotajaks ainult Microsoft. Sest kogu FOSS-i kogukond hakkab tööle selle nimel, et tõestada lõplikult USA kohtusüsteemile, et tarkvara ei saa patenteerida. Ka on vabal tarkvaral üsna korralik seljatagune, sest viimased uurimused näitavad, et isegi maailma kõige suuremad firmad kasutavad väga suures osas Linuxi servereid.

Samuti on ikkagi väga keeruline kedagi otseselt kohtusse kaevata. Sest vaba tarkvara on peamiselt valmistatud tuhandete ja tuhandete vabatahtlike poolt. Ja ka suured firmad, kes pakuvad tugiteenust vabale tarkvarale - ka nemad ei saa litsentsitingimuste tõttu mingeid tasusid maksta.

Ka on vaba tarkvaral varuks veel trumpe, mida vajadusel kasutada. Üheks selleks on nimelt Novelli-Microsofti kokkulepe. Kokkulepe, millega Microsoft lootis lõpuks hakata koguma makse vaba tarkvara distribuutoritelt. Kuid kahjuks läks nii, et teised firmad vedu ei võtnud. Red Hat teatas, et nemad mingit sarnast kokkulepet ei vaja. Küll aga muutus Microsoft sisuliselt Linuxi distribuutoriks ja peab kasutama GPL litsentsi tingimusi. Sest läbi Microsofti on müüdud Novelli tarkvara ja tugiteenust nüüd mitmetele suurfirmadele. Kui kes kasutab GPL litsentsi, see ei saa ka teiste vastu oma patente enam kasutada.

Igatahes on vaba tarkvara ja Microsofti vahel puhkemas uus külm sõda, kus üks pool püüab kasutada kõiki alatuid trikke, et oma rahakotti täita. Teine pool aga peab toime tulema piiratud vahendite ja seadustega.

Allikas CNN

PS: Soovitan kindlasti kõigil antud CNN artiklit lugeda.

Intel annab teada programmist PowerTOP,
millega leida protsessorilt enim energiat küsivad programmid.
Samuti nippe ja trikke mõningate programmide paremaks kohaldamiseks.


vahendas: OSNews

Erinevaid laienduste soovitusi on ilmunud peamiselt Mozilla toodetele (Thunderbird ja Firefox), kuid nüüd on Linux.com kirja pannud ka peamised laiendused, mis peaksid igal OpenOffice.org tarkvarapaketti kasutajal olemas olema. Need laiendused lihtsustavad tunduvalt tööd antud kontoritarkvaraga. Ja isegi, kui Teil neid võibolla kohe vaja ei lähe on hea, kui teate nende olemasolust. Siinkohal tookski välja lühikese kokkuvõtte Linux.com soovitatud laiendustest. Täpsemalt nendest võite kindlasti lugeda Linux.com enda lehelt.

* Annotation Tool - vahend erinevate lisamärkmete tegemiseks dokumentides
* SVG Import filter - võimaldab kasutada SVG faile OpenOffice.org tarkvaras
* OxygenOffice Proffesional - lisab tavalisele OpenOffice.org versioonile hulgaliselt erinevaid malle ja graafikat
* Tabbed Windows - nagu Firefoxis, nii on ka OpenOffice.org tarkvaras võimalik kasutada erinevaid kaarte. Selle abil mitme dokumendi korraga haldamine tunduvalt lihtsam.
* Oo.HG on kollektsioon erinevatest kaartidest, mida saate OpenOffice.org kasutada.

Allikas Linux.com

Kaua oodatud Linuxi audio, video distributsioon Ubuntu Studio on lõpuks välja lasknud oma esimese versiooni 7.04. Tegu siis Ubuntu 7.04 versiooniga, milledele lisatud eraldi rakendused audio, video ja graafika töötluseks. Ubuntu Studio on 860MB suurusega DVD, mis paigaldamisel pakub võimalust, millist kolmest komponendist soovite paigaldada (audio, video või graafika), lisaks on võimalik paigaldusel valida, millised lisad kaasatakse. Põhiline osa tarkvarast on püütud võtta Ubuntu repositooriumitest, kuid on loomulikult ka mujalt pärit tarkvara. Lähemat infot saate väljatuleku teatest või siis http://ubuntustudio.org/ lehelt. Viimane leht on aga kahjuks juba mitu päeva maas. Lisaks võite vaadata ka OSDir.com lehel avaldatud kuvatõmmiseid uuest Ubuntu Studiost.

Allikas DistroWatch

Viimane kokkuvõte ilmus 06.05.2007.

Selle ajaga on Vikis toimunud järgmised muudatused.
* Täiendati artiklit Windowsi programmide vasted Linuxis.
* Täiendati artiklit Linuxi failisüsteemi ülesehitus.
* Täiendati artiklit programmist aMSN.

Lisaks tehti mitmeid pisemaid täiendusi ja parandusi.

Vikit aitasid täiendada järgmised kasutajad:
* 2ndalpha
* Kaar3l
* PeTzZz
* Spott
* V6sa

Pingviini Web tänab kõiki Pingviini Viki täiendajaid!

Pingviini Viki asub aadressil http://viki.pingviin.org/. Uurige, lisage, täiendage!

Kõige oodatumate lisamist vajavate mõistete nimekirja leiate siit.

PS! Palun märkige vikis muudatusi tehes alla kasti, mis sorti muudatus on ning pange linnuke vastavasse kasti, kui tegemist on pisiuuendusega. See lihtsustab oluliselt ülevaadete tegemist ning on abiks ka Pingviini Viki viimaste uuenduste uurijatele/jälgijatele.

Lõpuks on kätte jõudnud see kauaoodatud aeg, kus kasutajad hakkavad nägema esimesi käegakatsutavaid tulemusi uue KDE 4.0 arendamisel. Nimelt on KDE meeskond välja lasknud esimese alfa KDE 4.0, koodnimega "Knut". Uus KDE tuleb koos paljude uute võimalustega, äramärkimist väärivad näiteks uuendatud visuaalne külg, uus raamistik rakenduste loomisele, parem integreeritus riistvara ja multimeediaga. Lisaks ka uued rakendused nagu näiteks uus failihaldur Dolphin. Keda visuaalne pool rohkem huvitab, siis saate seda lähemalt vaadata KDE lehelt. Lisaks võite juurde lugeda ka FreeSoftNews lehel avaldatud väljatuleku teatest.

OpenVZ andis teada oma spetsiaalse LiveCD valmimisest, mida saab kasutada OpenVZ tarkvaraga tutvumiseks. Tegu on esimese korraga, kus kasutajatel on võimalik täiesti riskivabalt testida virtualiseerimist oma arvutis. Ilma et nad peaksid midagi muutma oma olemasolevas süsteemis.

LiveCD loomisel võeti aluseks Knoppix ja tegelikult võibki öelda, et tegu on tavalise Knoppix 5.1.1 versiooniga, millele siis OpenVZ juurde lisatud.
Seega, kes soovib lihtsalt ja turvaliselt katsetada OpenVZ pakutavat võimalust virtualiseerimisel, siis saate http://openvz.org/download/livecd lehelt alla tõmmata vastava LiveCD. Lisaks tasub vaadata ka õpetusi http://wiki.openvz.org/Getting_started_with_OpenVZ_live_CD lingilt.

Allikas Linuxlookup