Paistab, et Gentoo hakkab taas elavnema. Ja ka Gentoo nädala uudiskiri on jõudmas tagasi oma endisele regulaarsusele. Täna lasti nimelt välja lõpuks 5. mai Gentoo nädala uudiskiri. Selles numbris on kajastatud siis loomulikult uut Gentoo 2007.0 versiooni, Gentoo MIPS meeskonna tööd, otsitakse juurde kerneli arendajaid, lihtne näpunäide, kuidas lukustada süsteemi vanema versiooni paketti. Liskas muud Gentooga seotud teemad ja statistika.

Uue Gentoo nädala uudiskirja leiate Gentoo kodulehelt.

Kas keegi on mõelnud, mis juhtuks maailmas siis, kui ühel päeval oleks kogu vaba tarkvara kadunud. Lihtsalt oli, oli - ja nüüd järsku pole enam ühtegi vaba tarkvara rakendust.

Enamus kindlasti sellel teemal mõelnud pole, nii ongi sellel teemal artikli kirjutanud William Hurley BMCSOFTWARE lehel. Mis siis juhtuks, kui enam vaba tarkvara järsku poleks.

Esiteks - enamustele kasutajatest tähendab see koheselt kogu praegu tuntud interneti kadumist. Nimelt on suurem osa interneti nimeservereid vaba tarkvara. Populaarseim neist on BIND. Nüüd kui neid servereid enam pole - pole ka kuidagi võimalik avada lehti nime abil. Vaja on teada juba IP aadressi.

Juhul, kui teadlikum kasutaja siiski sisestab www.google.com asemel 72.14.207.99, siis kahjuks ta sealt enam otsingumootorit ei leia. Sest Google serverid kasutavad peamiselt Linuxit ja seega ka need enam ei tööta.
Ka Yahood ei õnnestu enam kasutada, sest viimane kasutab serverites FreeBSD. Seega ka see portaal on kadunud.

Ehk tuleb siiski meelde 207.68.172.246 aadress. See ju küll ei ole vaba tarkvaraga seotud. Nende lehel peaks isegi täiesti võimalik olema otsingut kasutada (võibolla - sest kes teab, mis koodi nad kasutavad), kuid ka selle tulemused pole rõõmustavad. Nimelt tavapärase 10 lehe asemel saate ehk ainult 4 tulemust. Põhjus - ligi 60% maailma veebilehtedest kasutavad Apache veebiserverit - ja seda ka siis enam ju pole...

NetCrafti tehtud uuringu põhjal 118 023 363 erinevast interneti lehest ligi 70 miljonit lõpetaks oma eksisteerimise, kui kaoks vaba tarkvara.

Kogu selle arutelu põhjus - vaba tarkvara pole mingi uus trend ega alles pead tõstev üritus. Tegu on tugeva ja mõjuvõimsa vahendiga. Hoolimata sellest, et üks M tähega firma, mille tähtsamaks kujuks on üks B tähega mees, püüab maailmale kogu aeg vastupidist näidata.

Ja kuidas on Teiega - mis muutuks Teie elus, kui vaba tarkvara enam ei oleks?

Allikas BMCSOFTWARE

openSuse on avaldanud oma 10.3 versiooni plaanid. Nimelt on plaanis sisse viia distributsiooni mitmeid olulisi muudatusi. Kõige tähtsamaks on vast 1CD versiooni loomine ja võimalus paigaldada otse LiveCD sessioonist. Lisaks teisest operatsioonisüsteemist üle kolimise nõustajat, Gnome 2.20 ja KDE 4 eelväljalase. Lisaks on plaanitud vähendada süsteemi käivitus aega.

Tähtsamatest kalendri sündmustest mainib ära märkimist 9 august, kui peaks ilmuma esimene beeta openSuse 10.3, 20 septembril peaks ilmuma esimene eelväljalase ja 4 oktoobril peaks ilmuma siis lõpuks uus stabiilne openSuse 10.3.

Allikas Linuxlookup

Ilmunud on järjekordne Linuxi valiku õpetus. Nagu paljud teisedki on ka see õpetus keskendunud ühele peamisele valikukriteeriumile. Nimelt loetakse kõige tähtsamaks selles õpetuses peetud arvutil olevat RAM-i hulka. Selle alusel saab juba valida, milline distributsioon kõige paremini sobib. Teisena tuleb vaadata kõvaketta suurust ja kolmandana videokaarti. Kuid kõige tähtsamaks peetakse siiski RAM-i hulka.

Lisaks valikule on tähelepanu pööratud ka distributsiooni hankimisele ja tema hilisemale testimisele. Näiteks, millist tarkvara vaadata ja testida.
Kogu õpetus on varustatud ka võrdlevate näidetega Windowsist ja Mac OS X. Seega peaks antud õpetus vast päris uutele sobilik olema.

Õpetuse leiate Bits of News lehelt.

Zunbo andis teada, et toob sellel suvel turule 99USD maksva pisikese Linuxiga arvuti. Tegu oleks tavalise raamatu suurusega arvutiga, millel 4GB flashmälu. Kõik varukoopiad tehakse Zunbo enda serveritesse, mille eest tuleb eraldi juurde iga kuu maksta. Kuid selle eest on igal pool maailmas Teil kohe oma isiklikud andmed saadavad.

Operatsioonisüsteemina on kasutusel Gentoo Linuxil baseeruv distributsioon, mis sisaldab endas kõike, mida tavaliselt kasutajad kohe alguses vajavad. Tarkvarast on kaasas sellel miniarvutil Firefox, OpenOffice.org, Skype, messengeri programm ja palju muud. Ehk kõik, mida vaja võib minna.

Allikas GIZMODO

Ilmunud on uus Ubuntu nädala uudiskiri. Selle numbri peamised teemad on:
* Ubuntu Mobile ja Embedded Initiative projektid käivitatud
* Launchpadi uus mentori programm
* Nikaraagua LoCo meeskond FLISOL (Latin American Free Software Installfest 2007) üritusel
* Ubuntu Education Summit Sevillas otsustatud
Lisaks teised Ubuntu teemad, mis kasutajatele huvi võivad pakkuda.

Ubuntu nädala uudiskirja leiate
Ubuntu kodulehelt.

Väikse hilinemisega aga siiski on lõpuks kasutajateni jõudnud uus Gentoo 2007.0, koodnimega Secret Sauce. Antud versioon sisaldab endas täielikult ümber kirjutatud paigaldajat AMD64 ja x86 LiveCD ja DVD versioonidel. Tarkvara poolelt mainib äramärkimist GNOME 2.16.2, KDE 3.5.5, Xfce 4.4, Mozilla Firefox 2.0.0.3, OpenOffice.org 2.1.0 ja 2.6.19 Linuxi kernel. Uuendatud riistvara tugi on peamiselt x86 versioonil. AMD64 versioonil on nüüd võimalik kasutada ka 32-bitist emulaatorit, mille abil on võimalik kasutada paljusid mitte avatud koodiga rakendusi ja brauseri laiendusi.

Allikas DistroWatch

Mandrival baseeruv LiveCD MCNLive on välja lasknud uue versiooni Delft. Uus versioon baseerub Mandriva Spring 2007.1 väljalaskel. MCNLive näol on tegemist LiveCD ja LiveUSB distributsiooniga, mis eriti sobilik algajatele. Kaasas on spetsiaalsed skriptid süsteemi seadistamiseks, lisaks NTFS failisüsteemi tugi, võimalus luua endale täiesti oma muudetud versioon MCNLivest, mitmete keelte toetus jne. Tarkvara poolelt on uus MCNLive Delft varustatud KDE 3.5.6 koos interneti, video, muusika rakendustega ja mängudega. Lisaks veel ka Opera 9.20, Midnight Commander, K3b, gnomad2 ja palju muud.

Allikas DistroWatch