Palju parem. „Vastuvõetud säilik/fail on puudulik. Hoida alles?”

Valikküsilauset vormistab:

a) lausealguline küsisõna kas, eitavas lauses ka ega, nt Kas sul täna aega on? Kas sa siis seda ei teadnud? Ega sa mind (ei) peta?

b) aluse vm tegevussubjekti ja öeldise pöördjärjestus, misläbi öeldis satub lause algusesse, nt Tuled sa sa homme meile? On sul palju raha?

fail kui säilik on minu meelest täiesti fain. ext3 säilituskorraldus (või: säilekorraldus), milles küsimus? "säilik" "redigeerimine" "vaade" --- milles siin probleem peaks olema? s täht alguses on kuidagi liiga kõver?

minu meelest on inglise keel kogu Eesti arvates lihtsalt nii cool, et tundub ebamugav mingitest säilikutest rääkida. lingi eksperimentaalne asendamine seosega võiks minu arvates tegelikult samuti viljakas olla, kuigi selle puhul on ka teisi kaalutlusi. jah, tõsiasi on see, et laenusid võõrkeelest võetakse pidevalt kasutusele ja mingis osas on need aktsepteeritavad, aga sj on meil link ju ka ukselink ja selles mõttes juba ammu kodustunud sõna. kuna ukselink on seotud liikumisega ühest kohast teise, aga "seos" otseselt mitte, siis järgmisele lehele liikumise väljendamiseks on "link" ehk isegi sobivam, kui "seos".

ma arvan, et tuleb teha vahet olukordadel, kus tegemist on niivõrd erilise asjaga, et selle jaoks tuleb kasutusele võtta täiesti uus sõna (kas leida oma keelest mõni sobiv või siis mugandada võõrkeelest), ja olukordadel, kus saab sama asja eesti keeles väljendada (kuigi see võib tunduda inglise keele keskkonnas elavatele arvutitegelastele "veider"). probleem on aga selles, et arvutitegelastele tundub üldiselt kõik arvutiga seonduv nii eriline, et seda ei saa normaalse eestikeelse sõnaga nimetada. oma laps on ikka kõige armsam/erilisem/parem. sellest tuleks üle saada...

teine probleem arvutiterminoloogias (ka ametlikus, selle üle olen vaielnud juba kuskil 10 aastat, minu meelest võib ametlikust arvutiterminoloogiast lähtuda üksnes üldjoones ja tinglikult) on see, et eestikeelsed vasted luuakse suvaliselt ja eelkõige on viga selles, et termineid tõlgitakse ükshaaval ja olemasolevaid termineid ei soovita paremate leidmisel muuta/asendada. tulemuseks on see, et me räägime kasutajaliideses akendest, aga ei kasuta akende osade/variatsioonide juures enam ära (aknast) vaatamise metafoorikat, vaid võtame mingi uue suvalise eestikeelse sõna ning nimetame sellega midagi, nt Firefoxis on akende peale paigutatud kaardid. aga niimoodi ei näe ju enam akendest mitte midagi, kui seal kaardid peal on! keegi ei hooli. loogiline oleks jääda ühe võrdluse/metafooristiku juurde, nt kui juttu on tõesti kaartidest (tegelikult: vahekaartidest), siis tuleks arhiivindusest võtta üle sõna kast (kartoteegikast), kus sees kaardid tegelikult on. ja meil oleks akende asemel kastid, nende sees oleks vahekaardid. kõik klapiks... teine võimalus oleks jääda aknast vaatamise juurde ja... sõgedaid arutlusi selle üle võib pikalt lugeda Firefoxi eestindamise foorumist

kui mul oleks rohkem aega, siis ma algataks suure alternatiivtõlgete projekti, mis annaks igast avaldatud tõlkest välja parandatud hüpereestikeelse versiooni või isegi mitu. see vääriks vaeva ja tooks ilmselt mõned inimesed mõistusele, ühtlasi selgituks välja tõeliselt paremad terminid. kui jääda kogu aeg ühtede juurde, siis jäävad need ühed vigased maailma lõpuni kehtima.

edit: Ooh! Ma tean! "Fail" võiks olla "bitirida". Kas soovid oma bitirea salvestada või ei hooli?

veeall kirjutas:

edit: Ooh! Ma tean! "Fail" võiks olla "bitirida". Kas soovid oma bitirea salvestada või ei hooli?

Kui juba, siis täiega! Samuti võiks 8-st bitist koosnevat andmeüksust kutsuda oktetiks, et asi üheselt mõistetavam oleks. Siis kaob ka segadus kb/s ja kB/s vahel.

aga säilik on nagu botaaniline termin risoomide kohta, mida üle talve säilitama peab.

Kui mina näiteks peaksin kasutama programmi ja seal tuleks ette sõna "säilik", ma ei saaks aru, mida selle all mõeldud on.