Autor |
Sõnum |
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
KristjanS kirjutas: |
Palju parem. „Vastuvõetud säilik/fail on puudulik. Hoida alles?” |
Veel parem oleks, kui see oleks puuduliku asemel kenas eesti keeles, milles küsilauseid alustatakse küsisõnaga, antud juhul näiteks sobiks "kas"...
|
|
|
|
|
|
|
|
KristjanS
Vana Pingviin
Vanus: 36
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419
Distributsioon: Debian
|
|
Ma lähtusin sellest? Või peaks siiski ümber tegema? Praegune ametlik eesti keel on kohati täielik jama.
http://julia.eki.ee/books/ekkr/sy58.html
Tsitaat: | Valikküsilauset vormistab:
a) lausealguline küsisõna kas, eitavas lauses ka ega, nt Kas sul täna aega on? Kas sa siis seda ei teadnud? Ega sa mind (ei) peta?
b) aluse vm tegevussubjekti ja öeldise pöördjärjestus, misläbi öeldis satub lause algusesse, nt Tuled sa sa homme meile? On sul palju raha? |
|
|
|
|
_________________ Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
See ei olegi ju otseselt vale ja nähtavasti sõltub ka isiklikust eelistusest, aga mu meelest "kenas eesti keeles" algab küsilause siiski küsisõnaga, kui ei ole just põhjust (eelkõige stiili huvides) kasutada mõnda muud võimalikku vormi.
|
|
|
|
_________________ Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
midnight
Vana Pingviin
Liitunud: 09.08.2007
Postitused: 733
Distributsioon: Ubuntu 8.04
|
|
|
|
KristjanS
Vana Pingviin
Vanus: 36
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419
Distributsioon: Debian
|
|
Lühike vastus: ü-tähte kasutatakse ikka.
Pikk vastus, miks ma aga otsustasin y-tähte kasutada:
Johannes Aavik, 1929
Arvutites kasutatav keel on erakordselt tagurlik, katsetan vastupidist. Millegipärast on nii, et kui keegi oskamatusest midagi tõesti valesti kirjutab, siis vaadatakse läbi sõrmede, aga kui üritatakse midagi teistmoodi teha, keeleteadlikult, lootuses et midagi võib täkke minna, siis tundub et karatakse igal võimalusel kraesse. Pole küll keeleteadlane, lauseehitus on näiteks mul nõrk koht; kuid kui ma midagi teistmoodi teen, siis ma tean mis teen.
Säilikumenetlus... ega ta hea sõna pole, üritan veel midagi mõelda ja ootan ettepanekuid, nii häid kui halbu. Kasvõi mõttelõnga suunamiseks.
|
|
|
|
_________________ Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
Menetlus on mingi tegevuste/protseduuride süsteem. Failisüsteem võiks olla pigem säilikukorraldus, MTAK.
|
|
|
|
_________________ Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
midnight
Vana Pingviin
Liitunud: 09.08.2007
Postitused: 733
Distributsioon: Ubuntu 8.04
|
|
Mürakaru - myrakaru. ok
Panen soolaliha pytti - pütt, pytt.
Tuttpytt - Tuttpütt.
Sytt - sütt. Sylt - sült.
Pysi - püsi. Pyyan pysida yleval.
Myya -müüa.
Myyja - müüja.
Lüpsan lehma - lypsan lehma.
Üksi- yksin, yksi yksinvaltias- ainuvalitseja - sel juhul yksinda valitseja.
Lyyrik - lüürik.
Kyynik - küünik.
gynekoloog, gynekologi - günekoloog
Säilik e. kaust - kaustasysteem, säilikusysteem.
Säilima - bittidel ja baitidel on mingi lehkav säilitusaeg- pärast läheb pytti või prygikasti.
Säiliku korraldus. Papist kaustad korraldame kindlasti kappi n.ö millisekundites.
Nad on pysimatult seal.
Kõvaketta failisüsteemi kopeerimine - kui me kõvaketta andmetele teeme säilikumenetluste ymbertõstmist
Kontorihiir on säilikuvahel.
Minu hiir liigutas säiliku menetlust.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
fail kui säilik on minu meelest täiesti fain. ext3 säilituskorraldus (või: säilekorraldus), milles küsimus? "säilik" "redigeerimine" "vaade" --- milles siin probleem peaks olema? s täht alguses on kuidagi liiga kõver?
minu meelest on inglise keel kogu Eesti arvates lihtsalt nii cool, et tundub ebamugav mingitest säilikutest rääkida. lingi eksperimentaalne asendamine seosega võiks minu arvates tegelikult samuti viljakas olla, kuigi selle puhul on ka teisi kaalutlusi. jah, tõsiasi on see, et laenusid võõrkeelest võetakse pidevalt kasutusele ja mingis osas on need aktsepteeritavad, aga sj on meil link ju ka ukselink ja selles mõttes juba ammu kodustunud sõna. kuna ukselink on seotud liikumisega ühest kohast teise, aga "seos" otseselt mitte, siis järgmisele lehele liikumise väljendamiseks on "link" ehk isegi sobivam, kui "seos".
ma arvan, et tuleb teha vahet olukordadel, kus tegemist on niivõrd erilise asjaga, et selle jaoks tuleb kasutusele võtta täiesti uus sõna (kas leida oma keelest mõni sobiv või siis mugandada võõrkeelest), ja olukordadel, kus saab sama asja eesti keeles väljendada (kuigi see võib tunduda inglise keele keskkonnas elavatele arvutitegelastele "veider"). probleem on aga selles, et arvutitegelastele tundub üldiselt kõik arvutiga seonduv nii eriline, et seda ei saa normaalse eestikeelse sõnaga nimetada. oma laps on ikka kõige armsam/erilisem/parem. sellest tuleks üle saada...
teine probleem arvutiterminoloogias (ka ametlikus, selle üle olen vaielnud juba kuskil 10 aastat, minu meelest võib ametlikust arvutiterminoloogiast lähtuda üksnes üldjoones ja tinglikult) on see, et eestikeelsed vasted luuakse suvaliselt ja eelkõige on viga selles, et termineid tõlgitakse ükshaaval ja olemasolevaid termineid ei soovita paremate leidmisel muuta/asendada. tulemuseks on see, et me räägime kasutajaliideses akendest, aga ei kasuta akende osade/variatsioonide juures enam ära (aknast) vaatamise metafoorikat, vaid võtame mingi uue suvalise eestikeelse sõna ning nimetame sellega midagi, nt Firefoxis on akende peale paigutatud kaardid. aga niimoodi ei näe ju enam akendest mitte midagi, kui seal kaardid peal on! keegi ei hooli. loogiline oleks jääda ühe võrdluse/metafooristiku juurde, nt kui juttu on tõesti kaartidest (tegelikult: vahekaartidest), siis tuleks arhiivindusest võtta üle sõna kast (kartoteegikast), kus sees kaardid tegelikult on. ja meil oleks akende asemel kastid, nende sees oleks vahekaardid. kõik klapiks... teine võimalus oleks jääda aknast vaatamise juurde ja... sõgedaid arutlusi selle üle võib pikalt lugeda Firefoxi eestindamise foorumist
kui mul oleks rohkem aega, siis ma algataks suure alternatiivtõlgete projekti, mis annaks igast avaldatud tõlkest välja parandatud hüpereestikeelse versiooni või isegi mitu. see vääriks vaeva ja tooks ilmselt mõned inimesed mõistusele, ühtlasi selgituks välja tõeliselt paremad terminid. kui jääda kogu aeg ühtede juurde, siis jäävad need ühed vigased maailma lõpuni kehtima.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
Träm kirjutas: | fail kui säilik on minu meelest täiesti fain. ext3 säilituskorraldus (või: säilekorraldus), milles küsimus? "säilik" "redigeerimine" "vaade" --- milles siin probleem peaks olema? s täht alguses on kuidagi liiga kõver?
minu meelest on inglise keel kogu Eesti arvates lihtsalt nii cool, et tundub ebamugav mingitest säilikutest rääkida. lingi eksperimentaalne asendamine seosega võiks minu arvates tegelikult samuti viljakas olla, kuigi selle puhul on ka teisi kaalutlusi. jah, tõsiasi on see, et laenusid võõrkeelest võetakse pidevalt kasutusele ja mingis osas on need aktsepteeritavad, aga sj on meil link ju ka ukselink ja selles mõttes juba ammu kodustunud sõna. kuna ukselink on seotud liikumisega ühest kohast teise, aga "seos" otseselt mitte, siis järgmisele lehele liikumise väljendamiseks on "link" ehk isegi sobivam, kui "seos".
ma arvan, et tuleb teha vahet olukordadel, kus tegemist on niivõrd erilise asjaga, et selle jaoks tuleb kasutusele võtta täiesti uus sõna (kas leida oma keelest mõni sobiv või siis mugandada võõrkeelest), ja olukordadel, kus saab sama asja eesti keeles väljendada (kuigi see võib tunduda inglise keele keskkonnas elavatele arvutitegelastele "veider"). probleem on aga selles, et arvutitegelastele tundub üldiselt kõik arvutiga seonduv nii eriline, et seda ei saa normaalse eestikeelse sõnaga nimetada. oma laps on ikka kõige armsam/erilisem/parem. sellest tuleks üle saada...
teine probleem arvutiterminoloogias (ka ametlikus, selle üle olen vaielnud juba kuskil 10 aastat, minu meelest võib ametlikust arvutiterminoloogiast lähtuda üksnes üldjoones ja tinglikult) on see, et eestikeelsed vasted luuakse suvaliselt ja eelkõige on viga selles, et termineid tõlgitakse ükshaaval ja olemasolevaid termineid ei soovita paremate leidmisel muuta/asendada. tulemuseks on see, et me räägime kasutajaliideses akendest, aga ei kasuta akende osade/variatsioonide juures enam ära (aknast) vaatamise metafoorikat, vaid võtame mingi uue suvalise eestikeelse sõna ning nimetame sellega midagi, nt Firefoxis on akende peale paigutatud kaardid. aga niimoodi ei näe ju enam akendest mitte midagi, kui seal kaardid peal on! keegi ei hooli. loogiline oleks jääda ühe võrdluse/metafooristiku juurde, nt kui juttu on tõesti kaartidest (tegelikult: vahekaartidest), siis tuleks arhiivindusest võtta üle sõna kast (kartoteegikast), kus sees kaardid tegelikult on. ja meil oleks akende asemel kastid, nende sees oleks vahekaardid. kõik klapiks... teine võimalus oleks jääda aknast vaatamise juurde ja... sõgedaid arutlusi selle üle võib pikalt lugeda Firefoxi eestindamise foorumist
kui mul oleks rohkem aega, siis ma algataks suure alternatiivtõlgete projekti, mis annaks igast avaldatud tõlkest välja parandatud hüpereestikeelse versiooni või isegi mitu. see vääriks vaeva ja tooks ilmselt mõned inimesed mõistusele, ühtlasi selgituks välja tõeliselt paremad terminid. kui jääda kogu aeg ühtede juurde, siis jäävad need ühed vigased maailma lõpuni kehtima. |
ära nüüd üle ka pinguta ei tea, miks sind see kaart nii torkima hakkas, aga kaardina oli ta kirjas juba eelnevalt kde all ja mulle see tõlge meeldis, see oli mõistetav ja arusaadav, parem kui mingi sakk või ma isegi ei tea, kuidas seda IE-s tõlgitud on, hetkel kui sealt vaatasin, siis sealne variant ei meeldinud..
ega ei saa kõike üritada otsetõlkesse peksta ja metafooriliseks teha.. nii on vistas meil kuumad punktid, vindovsi tapeedid ja krt teab veel mis..
isiklikult olen seda meelt, et kui tuuaksegi sõna üle, siis mis seal ikka kui seda on keeles mugavam kasutada kui väänata keelt ja hääldada mingit otsetõlget, mis naeru peale ajab..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
Kui mul oleks aega, siis ma kaevaksin maakera sisse augu, kust saaks otse Austraaliasse hüpata!
|
|
|
|
_________________ Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
veeall
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 27.09.2006
Postitused: 264
Distributsioon: Slackware64 14.2
|
|
Mind alati häirib, et "fail" on ju ka inglise keelne sõna "ebaõnnestuma". Lisaks küsimused "Kas tahad säiliku kustutada", "Kas hoida säilik alles?", "Sama nimega säilik on juba olemas, kas soovid üle kirjutada?" - tunduvad hästi mõistetavad. Samas hoopis salvestamata fail ei ole ju veel säilik.
"Link" nagu ukselink on piisavalt arusaadav.
"Otsetee" - "shortcut".
"Item" - "ese", "asi". Thunari olekuriba peal olev tekst oli kord tõlkes "Kaustas on N asju". Ma oleks küll pakkunud "jubin"
edit: Ooh! Ma tean! "Fail" võiks olla "bitirida". Kas soovid oma bitirea salvestada või ei hooli?
|
|
|
|
|
|
|
|
VoxAmantis
Pingviini külastaja
Liitunud: 19.09.2008
Postitused: 18
Distributsioon: Mandriva 2010.0
|
|
veeall kirjutas: |
edit: Ooh! Ma tean! "Fail" võiks olla "bitirida". Kas soovid oma bitirea salvestada või ei hooli? |
Kui juba, siis täiega! Samuti võiks 8-st bitist koosnevat andmeüksust kutsuda oktetiks, et asi üheselt mõistetavam oleks. Siis kaob ka segadus kb/s ja kB/s vahel.
|
|
|
|
_________________ Sapöörilabidat ja pisargaasi ingliskeelsele elajaskonnale !
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
VoxAmantis kirjutas: | veeall kirjutas: |
edit: Ooh! Ma tean! "Fail" võiks olla "bitirida". Kas soovid oma bitirea salvestada või ei hooli? |
Kui juba, siis täiega! Samuti võiks 8-st bitist koosnevat andmeüksust kutsuda oktetiks, et asi üheselt mõistetavam oleks. Siis kaob ka segadus kb/s ja kB/s vahel. | Mis koledad võõrsõnad (bitt, oktett) need siin olgu? Vastavalt "üksvõinull" ja "kaheksarik"
|
|
|
|
_________________ "Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
kessu
Vana Pingviin
Vanus: 49
Liitunud: 16.07.2007
Postitused: 1106
Distributsioon: Ubuntu 16.04 LTS 64bit
|
|
OOOO, milline grammatiline gurmee...
Minu arust on salvestamata fail andmed: Soovid andmeid salvestada.
Samas on ka salvestamata andmetel erinevad nimed: foto, tekst, muusika vms.
Aga see on kindlasti keeruline teha igale erinevale andmekobarale eraldi nimi ... aga säilik on nagu botaaniline termin risoomide kohta, mida üle talve säilitama peab.
Salvesta säilikud - arhiveeri andmed - ...
Hmm... Tegelikult on eestikeelne ilus umbisikuline termin see: Salvesta see või pane see kausta...on see säilitamist väärt?
|
|
|
|
_________________ Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
kessu kirjutas: | aga säilik on nagu botaaniline termin risoomide kohta, mida üle talve säilitama peab. |
risoomidest universaalsemad oleksid nt hoidis, konserv, säilis. konservimenüü oleks täitsa arusaadav mingis mõttes. ainuke asi, et nt säilikud/failid tänapäeval on liiga väikse säilivustähtajaga (kogu aeg kustutatakse, eksole), et neid normaalselt konservideks nimetada. varundus võiks muidugi edukalt konserv olla.
saksa keeles kasutataksegi nt andmeid (Datei) faili pähe. see on ju okei, ainuke asi, et rangelt võttes võib ka fail tühi olla, siis andmeid pole... st andmed pole selle jaoks kõige täpsem kategooria.
muidu, kui mõtelda jälle tervikliku metafooristiku peale, siis on need file ja edit muidugi pärit kirjastamise vallast, kus file on "toimik" ja edit on "toimetamine". eesti keeles võiks seega olla toimikumenüü ja toimetusmenüü, oleks asjas isegi teatud loogika...
ja olen kuulnud sageli kurtmist, et nimetused menüüdes ei tohi liiga pikad olla (nt "vahekaart" vs "kaart" eelistamisel on see vist peamine, kuigi peab tunnistama, et jabur põhjus). "toimetamine" on lühem kui "redigeerimine", lisaks võib kasutada ka "toimeta" või "toimetus" (vrd ehitus kui objekt ja tehtav tegevus).
|
|
|
|
|
|
|
|
Taux007
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.05.2007
Postitused: 204
Distributsioon: Ubuntu 14.04
|
|
Lugesin nüüd seda teemat siin vilksamisi ja arvan, et see tõlkimine on ikka suhteliselt kaos. Siin lepitakse igasugu asju kokku, kuid kui mina näiteks peaksin kasutama programmi ja seal tuleks ette sõna "säilik", ma ei saaks aru, mida selle all mõeldud on.
Konkreetne näide sõnaga "redigeeri". Omalajal (loe: mõned aastad tagasi) vaatasin, et olen ka popp ja noortepärane ning lasin MS Officele ning Windowsile eesti keele seade peale (võinoh "plugina").
Võtsin asja lahti ja karp vajus umbes kümme meetrit maa alla. "Redigeeri, viisard" ja muud värdjalikud sõnad lõid ette, millepeale ma omakorda lõin käega ja läksin inglise keelse peale tagasi. "Redigeeri" asemel oleks võinud vabalt olla "muuda", oleksin kohe aru saanud. Eks jah, noorena ju kõik sõnu ei teadnud niipalju ning praegugi ei tea veel..
Seega kuna kõnekeeles on nagunii kasutusel sõna "fail", siis miks ei võiks ta ka ümbertõlkes olla?
"Salvesta fail" või nagu allpool öeldud "salvesta andmed" on mitu korda normaalsem kui "salvesta säilik".
Nii arvan mina, kuigi jah, eks kõigil ole oma arvamus
|
|
|
|
|
|
|
|
kessu
Vana Pingviin
Vanus: 49
Liitunud: 16.07.2007
Postitused: 1106
Distributsioon: Ubuntu 16.04 LTS 64bit
|
|
Taux007 kirjutas: | Kui mina näiteks peaksin kasutama programmi ja seal tuleks ette sõna "säilik", ma ei saaks aru, mida selle all mõeldud on. |
Seda minagi.
|
|
|
|
_________________ Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
üks asi, mis torkab silma, on veel see, et linuxi tõlkijad peavad windowsi tõlget saastaks ja arvavad, et sellega tegelevad ebaprofessionaalsed tädikesed vms. olen kuulnud mitmeid tõlkijaid seda arvamust avaldavat. point on aga selles, et windowsi tõlkimisega on tegelenud professionaalne tõlkefirma ja kuigi kasutajaloogika mõttes leidub ka windowsi tõlkes jaburusi (nagu ka linuxi programmide omas), siiski on seal mitmeid asju paremini tõlgitud kui linuxis. selge, et lapsik windowsivihkamine kuni tõlgete pimesi umbusaldamine on igal juhul kahjulik.
minule endale meeldib nt windowsi tõlkijate lähenemine lõika/kopeeri/kleebi vs lõika/kopeeri/aseta.
puust ja punaseks... siin on kolm asja:
cut
copy
paste
ja eesmärk on neid niimoodi tõlkida (või täpsemalt: asjassepuutuvad mõisted niimoodi esitada), et nende omavahelised seosed oleks selged juba nimetustest endist ega vajaks lisaseletusi.
windowsi eestindajad on asjale pihta saanud ja võtnud vasteteks ("välja") lõikamise ja kleepimise, mis kuuluvad ühte metafooristikku ja on koos arusaadavad (me kõik oleme algklassides lõiganud ja kleepinud ja teame väga täpselt, mida see tähendab). linuxi puhul on lõikamine paaris asetamisega, aga nende vahel otsene tavakeele-seos puudub, keskmine inimene ei tegele väljaspool linuxit lõikamise ja "asetamisega".
siinjuures on mõlemal (nii windowsil kui linuxil) veel kopeeri, mis kuulub küll paberist välja lõikamise ja kleepimise juurde (paberile saab kopeerida kasutades kopeerpaberit), aga see on vähelevinud tegevus ja peale kirjutusmasinate kadumist keegi sellega ei tegele (va pangatšekkidel jms, aga paljud meist ikka pangatöötajad on ja sealgi enamasti luuakse asjast kohe nullist 2+ koopiat mitte ei tehta olemasolevast asjast koopiat). see, millega aga iga lapski on kokku puutunud on paljundamine, mis on olemasolevast originaalist koopia tegemine. ja selline mõiste just ongi copy taga... ilmselt on ka suurem jagu lapsi lõiganud välja midagi, mida õpetaja on neile paljundanud ja siis seda omakorda kuidagi kokku kleepinud. selline kolmik oleks arusaadav.
seega oleks nutikas ühtse metafooristiku kasutamise jaoks võtta kasutusele:
lõika
paljunda
kleebi
aga kuna kleebi on windowsist, siis seda ei saa võtta. kuna kopeeri "peab ju" tõlkima copy-t, siis sellega pole arvutifriik harjunud, et sinna asemele läheb paljunda. järelikult ei saa head tõlget kasutada. tere tulemast huupi tõlkimise maailma!
|
|
|
|
Viimati muutis tramm 29.11.2008, 00:19; muudetud 1 kord
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
eee, sa sõnaraamatut ei taha vahel kätte võtta? Siis saaksid teada, et kopeerima ja paljundama tähendavad ühte ja sedasama. Kopeerimine ei ole kuidagi jäigalt seotud "paberist välja lõikamise ja kleepimisega" - see tähendab koopia ehk jäljendi tegemist. Isegi sõna enda algtähendus on "hulk" ehk siis tegusõnana "hulga tegemine", eesti keeli ka paljundamine.
PS. Mina kindlasti ei arva, et Windowsi tõlkimisega oleks tegelenud "ebaprofessionaalsed tädikesed" (ma isegi oleks huvitatud teada saama, kas tõesti leidub selliseid või kes need sellised arvajad on), aga olles ise tõlkija ja teades ka seda, kuidas käib töö "professionaalsetes tõlkefirmades", ei saa kindlasti järeldada, et tõlkefirma töö on tingimata ja alati parem kui väljaspool seda tehtu (ega ka vastupidi, muidugi).
|
|
|
|
_________________ Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
Windowsi tõlke põhijama on nähtavasti selles, et tõlkijad ei tea täpselt, kus ja mis kontekstis nende tõlgitav tekst kasutaja ette ilmub. Paar näidet, mis kohe meelde tulevad:
"Display second hand" - "Kuva teine osuti" (Vista kellavidina seadetes - tegelikult käib jutt loomulikult sekundiosutist);
"Capacity" - "Võimsus" (XP seadmehalduris vms kohas salvestusseadme mahu tähenduses).
Neid on veel, kunagi XP-s sai Resource Hacker'iga päris mitmeid tõlkeid sätitud, aga praegu peast rohkem ei meenu.
|
|
|
|
_________________ "Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
|
|