| Autor |
Sõnum |
tris
Troll - ära toida!
Liitunud: 23.08.2014
Postitused: 713
Distributsioon: Debian
|
|
|
_________________
ricochet:yckka6zlbxv767lz
|
|
|
  |
Kruusia
Pingviini aktivist
Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 280
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
|
|
Tänases ÄPs:
Viime Eesti avaliku sektori üle vabavarale
Eesti koolide ja avaliku sektori arvutipark (sh nutiseadmete) tuleks varustada tasuta ja vabalt muudetava tarkvaraga ehk nn avatud tarkvaraga. See ei tähenda tingimata suletud tarkvarast (mida sümboliseerib operatsioonisüsteem Microsoft Windows) loobumist, vaid hoopis iga riiklikult finantseeritava või riigi hallatava arvuti kõvaketta kohustuslikus korras varustamist vabavara partitsiooniga, kuhu iga soovija vastavalt mugandatud buutmenüüst sisse saab
logida. Sellise kakskeelsuse tekitamisel ei lasu peamised ootused majanduslikul kasul või aja kokkuhoiul – kuigi ka need on olulised – vaid suurim tulu tõuseb arvutialaste oskuste süvendamisest ja ühiskondliku dialoogi ergutamisest.
Mõtteviisi muutus.
Ometi ei saa ega tohi täienevate oskuste kõrval mööda minna ka reformi tulemusel paranevast üldisest internetitaristu turvalisuse tasemest, mis on
Linuxi keskkonna puhul vältimatu ja Eesti taolisele e-riigile möödapääsmatu, kui me tahame oma väljatöötatud e-lahendusi veelgi suuremas mahus rahvusvaheliselt valideerida. See ei tähenda, et tarkvara
häälestamisel ja kohandamisel ei oleks mõtet ega vajadust kasutada tasuliste spetsialistide abi. Kuid on vale eeldada või
arvata, et Eesti-sugune tubli ja tragi väikeriik mõtteviisi muutusega hakkama ei saaks
|
|
|
|
_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
Mitte ei leia seda artiklit....
| Kruusia kirjutas: | | Tänases ÄPs:
Viime Eesti avaliku sektori üle vabavarale
.....
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Eestis aetakse seda alternatiivse operatsioonisüsteemi Linuxi juttu juba pea et terve viimane dekaad ehk siis 10-aastat. Kahjuks enam jaolt jutuks ja lobaks see jääbki. Reaalsete tegudeni ei jõuta. Microsoft lööb teistel alternatiividel jalad alt ära, surutakse põlvilil.
Näiteks minu lapsed õpivad ühes "eesrindlikus" gümnaasiumis, kooli alg- ja keskastmes. Alles hiljuti kädistasid nad mulle kodus uhkusega et neil on nüüd kooli arvutiklassides Windows 10 ja nad kasutavad MS Office kontoripaketti. Pidavat väga äge värk olema. Arvutitunnid olevat ka hirm põnevad. Õpetatakse Word'i, pisut Excel'it ja palju palju Powerpoint'i. Tegeletakse Internetis kergelt infootsingutega. Mängitakse harivaid arvutimänge. Arvutitunnid on lahedad, lastele need meeldivad!
Meie kodus istuvad aga lapsukesed suurema monitori vajadusel vahest harva suures toas lauaarvuti taga millel on OS'na peal Linux. Nende nägudest on näha et see pole pooltki nii lahe kui Windows 10. Seega eelistavad nad igal võimalusel oma Android nutiseadmeid: nutitelefonid ja tahvelarvutid. Viimaste seadmete kasutamist tuleb "jõuga" hallata ja piirata. Lapsukestel kaob nutiseadmeid näppides aeg ja ruum ning tekivad sundasendist kehalised vaevused.
Näiteks ühes Tallinna kutsekooli arvutiklasside Windows 10 on hulgi arvutimängude alast tarkvara. Windows 10 töölaual näed koheselt steam klienti (Valve's Steam digital software delivery system). Sisened oma kontoga steam'i ja hakkad mängima. Arvuti tunnidki kujunevad välja "steam mullis". Kutid ja pliksid ning nende seas mõned mehed ja naised mängivad arvutitundides keeled ripakil avutimänge. Kes ei viitsi steam'i kasutada leiab netist üles mõne veebimängu ja toksib klaasistunud pilgul seda. Mõned istuvad Youtube's ja kuulavad kõrvaklappidega musa. Nii need tulevased it-tiigrihüppe spetsialistid Eestis sünnivadki. Statistika aga pajatab meile et Eestis on maailma parim haridus ning et meie oleme paljudes it-asjades esirinnas. Suunanäitajad kogu maailmale.
Usun, arvan ja tean et sellest Windowsist ja steam laadsest haigusest pole priid ka Eesti ülikoolid.
Linux'ile on olemas oma steam klient ja LibreOffice kontoripakett. Kuid seda ei saa ikkagi kasutada, sest see pole Windows 10 ja seal pole seda kõigile nii vajalikku MS Office kontoripaketti. LibreOffice makrod ju ei ühildu MS Office omadega. Kõik Eesti lapsed, noorukid, tööealised mehed ja -naised ning pensionärid koostavad ja kasutavad igapäevaselt MS Office makrosid? Microsoftile toetuv it-tiiger on võrsunud ikka nii võimsaks loomaks et seda ei suuda enam keegi taltsutada. Eesti arvutirahval on olemas lausa oma Microsoft Eesti! 
|
|
|
|
_________________
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| Oleks vaja abi ja jõud ühendada. Käesoleva aasta sees võiks jõuda kokku panna dokumendi, mis kirjeldaks lihtinimesele (otsustajale) arusaadavas keeles - mida peab tegema, et vabavara kasutusele võtta ning kuidas levinumaid probleeme lahendada kui peaksid tekkima. Tehniline lahendus on Tallinna vabavara projekti käigus loodud ja selle looja oleks endiselt valmis tegelema. Samas järgmisel aastal 1.07.2017 tõusevad MS litsentside hinnad ~20....60 korda. See on parim aeg tegutsemiseks - teist sellist aega ei pruugi enam tulla. Mainitud dokumenti ootab üks poliitiline ühendus ja see tuleb selliselt koostada, et seda kohe kõrvale ei tõstetaks kuigi seda välistada ei saa. Samas ollakse seda dokumenti valmis ka KOV'ide hulgas arutama. Lisaks on mitmed ambitsioonikad plaanid ja kui leidub aatelisi kes valmis jõud ühendama ja tegutsema siis võiks asuda tegutsema - palun endast märku anda - kas siis privas või kes mind teab - ka otse. Seni on see jäänud jah vaid jutuks viimased 10 aastat kuigi üht-teist on ka tehtud.
|
|
|
|
|
|
|
|
hannes
Pingviini aktivist
Vanus: 39
Liitunud: 18.06.2009
Postitused: 217
Asukoht: Pärnu
Distributsioon: Manjaro
|
|
Teades paljude tavakasutajate IT alast laiskust, ega kõik see lihtne olegi. Ongi üks nõiaring: ei saa ju mingit vajalikku dokumenti odt formaadis saata, sest vastuvõtja Office seedib ainult docx formaati (no küllap ka odt-d, aga ühilduvuse kaladest LO vs MSO ma ei tea absoluutselt midagi). No ja muidugi reatöötaja pirin, kui tuleb hakata järsku ümber õppima.
Ei tea, kuivõrd tõele vastab see, et väidetavalt ka mõnedes koolides on õpilaste lõputöid või mida iganes mitte arvestatud, sest on "vale" faililaiendiga või, veel hullem, "vale" kontoritarkvaraga vormistatud.
|
|
|
|
|
|
|
|
Kruusia
Pingviini aktivist
Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 280
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
|
|
Paar mõtet kah juurde. Postitasin muidu tühja 
1.Libre Office juurest olen tasapisi (peale mõnekuutagust appihõiget siin) kolinud WPS Office juurde. Kriiskavat vajadust pole, kuid zero... jutus oli point - nii äge. St mulle meeldib selle disain tiba rohkem kui LO oma.
2.Kas selliseid dokumente pole mitte tehtud ennegi?
3.Kas keegi meist siin tunneb, et on vabavarast rääkides kui kala vees, on sõnaosav, oskab maalähedaselt seletada, on meediaga suhelnud, omab ehk ka tuttavaid mõnes lehes, ajakirjas ja... saaks tekitada kokkuleppe, et sõbralik ajakirjanik teeks ühe artikli A4, kus räägiks teemast populaarteaduslikult või rahvalikult, miks see kõik hea on ja miks seda peaks tegema? (Remark: estobuntu kui nähtuse võiks heaga kõrvale jätta).
Äkki sedasi tilgutades siit ja sealt õnnestub mõne riigikogulase/ministriga suhelda pisut arusaavamas õhkkonnas, sõnum jõuab paremale pinnasele...
|
|
|
|
_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
Mailis Reps: valitsuse Exceli tabelis on haridusvaldkonda hästi koheldud.
EPL 21.11.2016.
Koolis ei õpetata liitmist ega lahutamist, ülikooli majandusteaduskonnas ei õpetata bilanssi, deebetit, kreeditit, Riigikogu ei tee eelarvet - nüüd pannakse kõik excelisse.
Ma ka ei tea, mis teha. Kui arvutiõppimist alustada mingi unixilisega, siis ei ole MS-i "inimsõbralik tarkvara" nii intuitiivne ühtegi ja ühtelugu põrkad selle otsa, et MS arvab teadvat paremini kui sa ise, mida sulle vaja on. Omaette teemad on töökindlus ja viirused. Mu 24/7 võrgus istuv mitmekasutaja tööjaam (üsna odava otsa PC) 'up 43 days' - siis laadisin viimati tuuma parandusi. Mida kõike siin ei tehta, kasutajate prooviprogrammid jooksevad metsa või kirjutavad mälu täis, aga erinevalt MSW-st metsa jooksnud programm ei kukuta OS-i ja teised protsessid käivad edasi ning teised kasutajad saavad oma tööd edasi teha. Nii on see viimased 20 aastat. Novembris 1996 installeerisin Linuxi ja sellest ajast saadik ei ole mu arvutis MS-i tarkvara. Kõik tööd saavad tehtud. MSW on ainult ühe riistaga kaasa tulnud sülearvutis nende aparaatide juhtimiseks, millele valmistajafirma paneb kaasa ainult MSW-s töötavad juhtprogrammid. Seal ilma Ctrl+Alt+Del-ita läbi ei saa, vahel ei aita see ka, siis tuleb toitenupust abi otsida.
|
|
|
|
|
|
|
 |
tris
Troll - ära toida!
Liitunud: 23.08.2014
Postitused: 713
Distributsioon: Debian
|
|
|
_________________
ricochet:yckka6zlbxv767lz
|
|
|
|
Kruusia
Pingviini aktivist
Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 280
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
|
|
| windows on raskem pähkel, mängude tõttu. Kuni linuxis norm mänge mängida ei saa, pole ka midagi tahta. Küll aga MS office võiks olla asendatav...
|
|
|
|
_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
|
|
|
|
tris
Troll - ära toida!
Liitunud: 23.08.2014
Postitused: 713
Distributsioon: Debian
|
|
|
_________________
ricochet:yckka6zlbxv767lz
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
'hannes', mul on MS Office kontoripaketi võimutsemise näide reaalelust täiesti olemas. Nimelt meie peretuttav õppis kusagil 3-aastat tagasi ühes Tallinna riiklikus ülikoolis (hetkel nime ei nimeta) diplomiõppes. Õppejõud andis neile koduseks ülesandeks teha uurimuslik töö ja korralikult see vormistada.
Nüüd tuleb üllatuslik moment! Õppejõud ütles et kõik tema e-postile saadetud tööd peavad olema tehtud ja vormistatud MS Office'ga ning faili lõpulaiend peab olema *.DOC. Õppejõud hoiatas kõiki üliõpilasi et kui keegi saadab talle e-postiga tekstifaili mis pole laiendiga *.doc ning mis ei ühildu tema arvutis oleva MS Office'ga siis neid töid ta ei arvesta ja arvestus jääb üliõpilasel saamata.
Meie tuttavast üliõpilane oli sellest infost šokeeritud. Kuna tal oli suur tahe ülikoolis edasi õppida siis leidis ta võimaluse et ära teha oma uurimuslik töö nõutava MSO tarkvara ja formaadiga.
NB! Eesti kutsekoolides, tehnikumides ja ülikoolides on õppuritel kirjalike tööde vormistamise reeglid. 99% on need reeglid üles ehitatud lähtudes MS Office kontoripaketist. Kas teate mis on nõutav font ja selle suurus kirjalikele töödele? Selleks nõutavaks fondiks on 'Times New Roman' ja algne fondisuurus peab olema 12. Tekstis viitamised on juba teine lugu ja meistriklass.
LibreOffice's saab default kasutada seda fonti ja suurust (font tuleb installida) ja setingutes käsitsi üle konfigureerida. Algselt on LibreOffice's hoopis teine font ja suurus. See font ja suurus ei sobi Eesti haridussüsteemile.
Just hiljuti hõigati meedias välja et Eesti pakub maailma parimat haridust. Meie 15-aastased õppurid on PISA 2015 statistika järgi maailmas lausa 3-kohal. Kuid unustati ütlemata ja märkimata järgnev asjaolu. Nimelt et PISA 2015 testide järgi oleme 3-kohal Teadus testis (Lindude ränne, Jooksmine kuuma ilmaga, Nõlvade uurimine, Meteoorkehad ja kraatrid ning Säästev kalakasvatus). Mainimata aga jäeti et Lugemis testis oleme maailmas 6-kohal ja Matemaatika testis oleme 9-kohal. Iseenesest on Eesti õppuritel faktipõhiste teadmiste tasandil head näitajad. Eestis on Gümnaasium tasemel kuid sealt edasi kutsekoolid ja kõrgemad õppeasutused koos oma erialadega võivad tekitada vastandlike küsimusi.
Statistikaga aga paraku käib kaasas selline ebameeldiv asi nagu iseenda paremaks tegemine, üldistamine ja reaalsusest eemaldumine.
|
|
|
|
_________________
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| Kruusia kirjutas: | |
2.Kas selliseid dokumente pole mitte tehtud ennegi? |
Kui keegi leiab dokumente, mis selgitaks kuidas Eesti haridusasutus vabatarkvara kasutusele saab võtta siis palun siia viidata. Ei mõtle dokumente, mis õpetavad Linuxit jm sinna juurde kuuluvat paigaldama. Oluline on reaalselt toimiv dokument ehk siis mille taga ka tegijad on ehk siis reaalsed inimesed kes asja tasu eest ära teevad. Oluline seejuures on haridusasutuse eripäradega arvestamine, et saaks kõik tark- ja riistvara tööle. Lisaks leiaks lahendused neile, mida kohe tööle ei saa.
| Kruusia kirjutas: | |
3.Kas keegi meist siin tunneb, et on vabavarast rääkides kui kala vees, on sõnaosav, oskab maalähedaselt seletada, on meediaga suhelnud, omab ehk ka tuttavaid mõnes lehes, ajakirjas ja... |
... seda kõike olen teinud. Kuid selliseid inimesi on rohkem vaja leida kes kasvõi mõneski mainitud osas kogemust omab.
| Kruusia kirjutas: | | saaks tekitada kokkuleppe, et sõbralik ajakirjanik teeks ühe artikli A4, kus räägiks teemast populaarteaduslikult või rahvalikult, miks see kõik hea on ja miks seda peaks tegema? |
Kui uskuda, et meedial on võimu muuta inimeste arusaamu siis oleks ehk sellel tegevusel jumet. Kuid siinkohal peaks analüüsima, et millised on viisid otsustajate otsuste muutmiseks. Mulle näiteks öeldi ühe poliitiku poolt, et Eesti suurim KOV on otsustanud omandvara kasutada ja ei plaani otsust muuta. Samas eks rahva harimine meedia vahendusel on tänuväärt tegevus - ilmselt ei tee paha ka need artiklid ühte kohta veebi kokku koguda. Siinkohal küsimus suurele ringile - kas ja kes on valmis kaasa lööma artiklite kirjutamises, poliitikutega kohtumises jne?
| Kruusia kirjutas: | | (Remark: estobuntu kui nähtuse võiks heaga kõrvale jätta). |
Vaikselt on edenemas Ubuntu Estonian Remix - 2017 jaanuari 1.nädalal peab valmis olema. Lisainfo: artikkel, GitHub
| Kruusia kirjutas: | | Äkki sedasi tilgutades siit ja sealt õnnestub mõne riigikogulase/ministriga suhelda pisut arusaavamas õhkkonnas, sõnum jõuab paremale pinnasele... |
Mõte on hea - kui õnnestuks leida ka inimesi kes on valmis selle nimel ka tegutsema siis oleks tänulik. Olen ka ise käinud Riigikogus kohtumas korra ühe poliitikuga, korra ka ühe EU poliitikuga. Kuid enne kui sinna minna, tuleb pisut läbi mõelda asjad. Mitte vaid see, mida rääkima minnakse vaid suurem pilt. Põhimõtteliselt oldi nõus infoseminari korraldamisega Riigikogus ent Vaba Tarkvara Päeva korraldamise kogemusest võin öelda, et muidugi võib rääkida kui tore vabatarkvara on ent pigem oodatakse valmis lahendusi koos inimestega kes neid asju reaalselt teevad.
|
|
|
|
|
|
|
|
Sander
Vana Pingviin
Liitunud: 14.10.2007
Postitused: 615
|
|
| Probleem ei ole ainult Linuxis või Windowsis. Viimastel aastatel toimub järsk arvutikasutamise vähenemine ja sellega koos ka oskuste vähenemine. Eelistatakse Androidi. Juba mõni aeg tagasi, kui tundi arvutiklassis pidasin, palusid osad õpilased, et kas nad võivad oma tunnitöö telefonis või tahvlis teha, nii olevat mugavam. Tööks oli mõistekaardi koostamine ühe veebipõhise rakendusega, selle salvestamine pildiks ja siis minu google draivi üleslaadimine Ma ei saanud aru, kuidas see peaks väikesel ekraanil mugavam olema, aga ju see on vanainimese kehva nägemise ja tõntside näppude eripära.
|
|
|
|
|
|
|
|
muidumees1234
Pingviini külastaja
Liitunud: 06.05.2014
Postitused: 23
Distributsioon: mint 18.1 mate
|
|
| Põhimõtteliselt olemegi läinud kergema vastupanu teed. Ertserts, sinu tekst on samas ka natuke ühepoolne. Õppejõud, kes majandas kunagi paberkujul eksamite vastuvõtuga, jamab mingi doc formaadiga. Mingi nooruk tunneb puudutatuna, et tema käsitlus virtuaalmailmast on ainuõige? Jah õppejõud võiks ajaga kaasas käia ja arendada selles valllas, aga me keskendume ainult mingile virtuaalmailmale ja ei taipa, misüks inimene mõtleb ja tunneb. Seal võib mingi lihtne seletus olla ja võibolla tudeng ja õppejõud ei suhtle omavahel ja imelikul elatakse kõik virtuaalmaailmas välja. Kui oma mõtteid me ei oska väljendada reaalelus ja ainult virtuaalelu on aktsepteeritav enamusele, siis on see naljakas. Siin on veel punkte, mis ei lähe üldse loogikaga kokku, aga liiga pikk tekst tuleb. Ja see ei ole üldse seotud teatud distro vai op- süsteemi eelistustega.
|
|
|
|
|
|
|
|
mait
Pingviini aktivist
Liitunud: 14.12.2012
Postitused: 103
Asukoht: Tartu
Distributsioon: OpenSuse 12.2; 13.2, Leap
|
|
| akbgf kirjutas: | |
Koolis ei õpetata liitmist ega lahutamist, ülikooli majandusteaduskonnas ei õpetata bilanssi, deebetit, kreeditit, Riigikogu ei tee eelarvet - nüüd pannakse kõik excelisse. |
Natuke teemaväline, aga parandaks siis mõned tähevead:
"... pannakse kõik ekselisse."
on õigem kirjapilt meil aastal 2016. Mul pole MS-i tabelarvutuse vastu midagi, seal on häid asju, aga milleks tasuta reklaamida üht kindlat toodet tema kaubamärgi järgi? B.G. tuleb tunnistada ka eesti keele uuendajaks, sest see nimetus on vist tulnud, et jääda ... .
|
|
|
|
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
| mait kirjutas: | |
"... pannakse kõik ekselisse."
on õigem kirjapilt meil aastal 2016. |
Ma vana kooli mees, ei suuda kõigi uuendustega kaasas käia. Nüüd siis eesti keeles uued sõnad pleiohv ja eksel. Viimane neist näikse olevat niisama universaalne kui idanaabritel hujovina.
Aga sisust ka. Just eile käisin TÜ-s ühe LOTE osakonna seminaril. Esineja ei teadnud, kas jutt on determinatsioonikoefitsiendist või korrelatsioonikoefitsiendist (üks on teise ruut) - no see seal ekseli menüüs - just nii ta vastas küsijale. Andmehulk ei olnud päevi ega tunde ega minuteid pikk, see oli niimitu tuhat ekseli rida.
Eile esines vana mees, mis ta'st ikka tahta. Aga bakalaureusetöö kaitsmisel oli sama lugu. Füüsikaosakonna tudeng ei teadnud, mida ta arvutas, ta kasutas programmi menüüst seda ja seda valikut.
Mul ei ole ka tabelarvutuse vastu midagi. Kasutan seda nii mõnigi kord, aga ma ei pane pimevoolu, kiirgusvoogu, õhurõhku, mida iganes gnumerikku ega librekalki ega lotusesse ega mõnda neljandasse või viiendasse tabelarvutusprogrammi. Ma analüüsin neid füüsikalisi suurusi, mitte gnumeriku ridu. Aga haridusminister ei räägi hariduse rahastamisest ega HM eelarvest, ta räägib ekseli tabelist. Ta lõpetas keskkooli 1992, siis veel koolis ekselit ei õpetatud. See teadmine on vast pärit eesti tiigrihüppest.
|
|
|
|
|
|
|
|
Kruusia
Pingviini aktivist
Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 280
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
|
|
Lugesin kõik kommid läbi ja tekib üks fundamentaalne küsimus:
mida krt me siis ikkagi tahame?
proovin kuidagi selgitada.
1.kas me oleme tasulise tarkvara vastu? Win ja MSO vrs Linux ja Android?
2.kas me tahame linuxit suruda ja mitte androidi või mõlemat, või pole üldse vahet, mida, peaaesi et oleks tasuta?
3.kas on niiväga vahet, mis laiend on dokumendi lõpus (xls, doc vm) kui saab seadistada LO sellesse salvestama? Jah ma saan aru, et see on MS oma, kuid kui kõik kasutavad LO-d näiteks ja salvestavad seejuures doc-i, siis on ikkagi suur samm tehtud, kõige suuremgi ehk...
4. või vastupidi: kõik kasutavad MSO-d kuid failid on odt laiendiga...
Ehk siis, nagu ZC mainis, suur pilt on vaja selgeks saada. Minu sõnastuses siis: mida me tegelikult tahame.
|
|
|
|
_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
|
|
|
|
vooler3
Vana Pingviin
Liitunud: 21.12.2015
Postitused: 479
|
|
| Kruusia kirjutas: | | Lugesin kõik kommid läbi ja tekib üks fundamentaalne küsimus:
mida krt me siis ikkagi tahame?
proovin kuidagi selgitada.
1.kas me oleme tasulise tarkvara vastu? Win ja MSO vrs Linux ja Android?
2.kas me tahame linuxit suruda ja mitte androidi või mõlemat, või pole üldse vahet, mida, peaaesi et oleks tasuta?
3.kas on niiväga vahet, mis laiend on dokumendi lõpus (xls, doc vm) kui saab seadistada LO sellesse salvestama? Jah ma saan aru, et see on MS oma, kuid kui kõik kasutavad LO-d näiteks ja salvestavad seejuures doc-i, siis on ikkagi suur samm tehtud, kõige suuremgi ehk...
4. või vastupidi: kõik kasutavad MSO-d kuid failid on odt laiendiga...
Ehk siis, nagu ZC mainis, suur pilt on vaja selgeks saada. Minu sõnastuses siis: mida me tegelikult tahame. |
1. Valmis tuleb olla hoopis selleks, et:
Microsoft ja Canonical mängivad kahekesi väga suurt mängu ja olles omavahel sõbrad ning koostööpartnerid.
Pean siis silmas seda, et kahekesi koos arendatakse usinasti uut UEFI-t, ehk siis UEFI2-e ja kui see teoks saab, siis saab Linuxi installi teha ainult see kes on Microsoftile ning Canonicale maksnud.
Kes ajalugu mäletab, siis UEFI esmase väljatuleku ajal nii mõnedki Distrode tootjad juba maksid Microsoftile UEFI kasutuse eest, et nende Distrod töötaks ka UEFi-ga arvutitel. Tollal siis kui tuli välja Windows 8.
-------------
Tegelikult on Linuxi maailmas ka ammu raha küsimine tuntud nähtus - kasvõi RedHat või siis kasvõi RoboLinux kes samuti ükk aega raha sisse kasseeris ning alles nüüd hiljem tasuta Distro tekitas.
----------------
2. Mis aga igasugu dokumentidesse puutub, siis Linuxi maailmas ei eksisteeri enam ainsatena OO ja LO., nende kõrval tekitab "laineid" juba tükimat aega - ja järjest populaarsemaks muutuv WPS Office.
On täiesti ametlik Windows Office kloon ja ka tema Default seadeteks on MS-i Office laiendid. Seega, kõik dokumendid salvestuvad koheselt MS-i dokumendi formaadis.
Lisaks veel see, et on olemas ka juba Distrod kus polegi enam OO-d ega LO-d vaid ongi juba WPS Office hoopiski.
|
|
|
|
|
|
|
|
tris
Troll - ära toida!
Liitunud: 23.08.2014
Postitused: 713
Distributsioon: Debian
|
|
Win10 kasutajaid trahvitakse koheselt kui nad jagavad filme ja muusikaid .jne
Ja juba eestis on see nii. nende järgi nuhitakse.
Parem on kui kasutatakse 100% vaba tarkvara ja audio-video vaba koodekit ja vabu litsentse teoste väljaandmisel.
Koolide direktorid ja õpetajad on kitsekari, keda jahib suur hunt - microshit!
|
|
|
|
_________________
ricochet:yckka6zlbxv767lz
|
|
|
|
|
|
|
