| Autor |
Sõnum |
nemo
Pingviini aktivist
Vanus: 46
Liitunud: 16.02.2009
Postitused: 105
Asukoht: Lääne-Virumaa
|
|
| rents kirjutas: | |
Windowsi kasutaja ütleb muidugi selle peale, et kasutan kord kuus defragmenti ja ccleanerit. |
See viimane asjapulk on eriti tore vidin võhiklikumale windowsi kasutajale. Üks sugulane on suutnud kaks korda ccleaneri abil wifi kaardi driverid maha lasta 
|
|
|
|
|
|
|
   |
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| imre kirjutas: | | Edmund oli liiga võbiseva häälega ja puudus tema hääles enesekindlus (mingi nohin oli samuti pidevalt kuulda).
Võib-olla esimene otse-eeter tema jaoks ja see oleks ka mõistetav sellisel juhul. |
Keegi ei ole minu häält selliselt kommenteerinud enne. Üldiselt ei ole minu hääl kohvijoomisest, tubakasuitsust ja alkoholist "täiendatud" ja tundub seetõttu natuke teistmoodi - ei ole selline "räme". Seetõttu peetakse mind palju nooremaks ja ei kutsuta kooli kokkutulekutele kuna ma ei tarvita alkoholi ega muid mõnuaineid. Mis teha - ma saan ka karjast aru - eks see ole nende viis olla. See ei ole aga minu viis, mistõttu ma erinengi karjast ja olen leppinud teatava karjast eraldumisega seetõttu. Kuid siin foorumis neid erinevusi õnneks ette ei heideta ega võeta aluseks ja on võimalik suhelda ja üksteist aidata-toetada ja ka andeks anda kui vaja.
Praktika näitab, et tagantjärgi teadus on tippteadus. Vaat kui mina oleks seal stuudios olnud - küll siis oleks pannud nii ja nii. Mul endal tekkis väga palju mõtteid ja neid tekib siiani. Kuulan seda salvestust, koostan uue kava ja suhtlen saatejuhi ning Veiko Tammega. Koostöös sünnib uus ja parem saade!
See ei olnud minu eesmärk kellegagi sõdima minna ERR-i stuudiosse ja see ei ole ka saate eesmärk. Näiteks ETV saade "Foorum" kipub sageli minema sõnasõjaks, "Huvitaja" saade ei ole ilmselt sellist sorti saade.
Raadioeetris ei ole varem olnud, korra olen ETV otse-eetris olnud ja ka natuke Linuxist rääkinud. Ebameeldiv oli see kuidas Veiko Tamm (VT) ründama asus ja ei osanud sellist asja oodata kuna eelnev vestlus ei olnud kaugeltki sellises toonis. Kuid eks ma saan temast aru - ta üritas seda kirge, mis muidu foorumites ja IRC-s on, ka eetrisse tuua ja seeläbi pakkuda maksimaalselt põnevust kuulajale. Lihtsalt mina ei olnud selleks valmis - minu viga ja püüan järgmiseks korraks valmis olla. Ega Veiko mõelnudki seda nii (rünnakuna) - lihtsalt mina ei olnud valmis.
Krooniline nohu teeb oma töö, mis sunnib aeg-ajalt nuuskama. Oma osa oli ka külmal ilmal, mis pani nina "jooksma" kuigi olin ca 20 min enne saadet soojas ruumis olnud ja eelnevalt korduvalt nuusanud. Eesti meditsiin ei ole suutnud mind aastakümnete jooksul aidata - pean õppima sellega lihtsalt elama. Kuid ma usun ja loodan, et see ei ole peamine, mida kuulaja kuuleb saatest. Eks Veiko Tamm köhatas ka õige mitu korda ning suht mikrofoni lähedal ja mulle öeldi ka, et köhanuppu alla vajutada tohib vaid siis kui keegi ei räägi kuna see tekitab kogu eetri vaikuse. Sellist olukorda paraku ei tekkinud ja nii tuli otse eetrisse "nohistada" - nii vaikselt (kaugemal mikrofonist) kui seda oli võimalik teha 
| imre kirjutas: | | Mida Edmund oleks pidanud ümberõppe puhul kindlasti (kasvõi vahele) ütlema, et ka Windowsi kasutamiseks on ju ikkagi õpet tarvis. |
Täpselt nii! Loomulikult on vaja mistahes OS-i kasutamist õppida. Selle unustavadki inimesed ära, et tegelikult on nad Windowsi õppinud aastaid ja kui nüüd Linux ette pannakse siis loodavad kohe kõike osata ehk siis ootavad, et Linuxis on asjad samamoodi kui Windowsis. Kusjuures Windowsi õpinguid on toimunud koolis, kus inimene on noorem ja omandab kergemini asju. Täiskasvanuna on õppimine aeglasem ehk siis teadmiste kinnistumine ja vilumuste tekkimine pikemaaajalisem. Töötades koolis, kogen seda iga päev ja tegelen nende küsimustega.
Kasutajaliides on Linuxitel võrreldes Windowsitega pisut teistsugune ja sellega on vaja pisut kohaneda. See aga ei tähenda põhimõtete ümberõppimist kuna põhimõtted on ju samad - tegemist on ikoonidega ning menüüdega ja neil tuleb klõpsata vastavalt olukorrale siis kas 1 või 2 korda. Ka asukohad ehk siis kasutajaliidese disain on samadel põhimõtetel - on töölaud, peamenüü (Windowsi kasutajad teavad seda ka kui Start-menüü) ja kiirmenüü.
Lisaks siis konkreetsete rakenduste menüüd ja tööriistaribad. Välimus ehk siis värvilahendus ja paigutus on pisut teistmoodi - sellega on vaja pisut kohaneda. Samas OS-i tehes ei leiutata ju jalgratast ja seetõttu ei ole see kohanemine (mida mõned nimetavad ka ümberõppeks) nii traagiline kui seda püütakse mõista anda.
Justkui oleks laulatatud kord õpitud teadmiste külge ja midagi muud ei ole võimalik õppida ja kasutada. Lõppude-lõpuks on ju võimalik ka Linuxile anda Windowsi välimus kui see nii suur probleem on, et selle süsteemi kasutamist takistab. Samas ma usun, et funktsionaalsus, töökindlus, stabiilsus, kasutajamugavus on need näitajad, mis on sama tähtsad kui välimus. Näiteks Estobuntuga kaasapakutav graafiline töökeskkond on ju väga kena disainiga ja ei jää millegi poolest alla viimaste Windowsite omale, kuid eks ilu ole vaataja silmades.
"Uut tüüpi jalgratas" on tulemas Phantom nimelise OS-i näol, mis erineb põhimõtteliselt praegustest - reaalajas kõige kohene salvestamine. See eeldab juba uut moodi lähenemist ja on ilmselt kasutajatele ja ka itimeestele alguses võõras.
Eks ma järgmine saade üritan nahaalsem olla ja vahele rääkida. Üldiselt ma küsisin ka enne saadet, et mismoodi selle vahelerääkimisega on - üldine viisakus ju ütleb, et tuleks lasta teisel lõpuni rääkida - nagu näiteks on ETV saates "Foorum" kuigi ka seal läheb teinekord "andmiseks". Siis öeldi mulle, et tõsta käsi püsti kui tahad vahele öelda. Aga sellest oli vähe abi. Eks järgmine kord olen siis "targem". Kuigi ma ei pea seda tarkuseks vahele segada - mõttejärg läheb käest ja see segab esinemist - tahtsin lasta Veikol lõpuni rääkida, et tal mõte ei katkeks minu vahelesegamise tõttu.
Samas on teada, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata (targem annab järele) ja ei tahaks ERR-i eetris hakata vaidlema ja kaklema sõnadega ehk siis nö "andma torust kuis tuleb". See ei ole saate eesmärk. Eesmärk oli ju informatiivne: selgitada ja vaagida plusse ning miinuseid - sellise sõnumiga mind ka saatesse kutsuti. Ei olnud sellist juttu, et läheb muda loopimiseks. Seda muda loobitakse niigi ja asjalikku ning kainet arutelu on vähe. Seetõttu ei hakanud vahele rääkima vaid lasin Veiko Tammel rääkida. See on minu esimene kogemus koos Veikoga esineda - eks ma õpin ka teda tasapisi tundma.
Ma räägin sel teemal saatejuhiga ja püüame järgmise saate paremini üles ehitada, et kuulajal ka huvitavam ja informatiivsem oleks, mis ju saate tegelik eesmärk on.
| imre kirjutas: | | Inimesed ei ole sünnist saati windowsi loogikaga/ülesehituse/kasutamisega kursis.
Olgem ausad - Windows kui selline ei ole programm mida vaja õppida tegelikult. Patsiga poisid teevad ära hoolduse/uuendused, kasutaja kasutab ainult enda tööks vajalike rakendusi (kui firmadest rääkida).
Start menüü ja vali programm välja ainult |
Nii ta on! Kuid miskipärast "poetakse" selle taha, et Linux nii hirmus keeruline õppida jne. Tegelikult võib mistahes GUI-d kasutava OS-i kohta selliselt öelda - itimehed panevad asjad paika ja kasutajal tuleb vaid töölaual olevat ikooni klõpsata või peamenüüst (mida Windowsi kasutajad tunnevad ka kui Start-menüü) valida soovitud programmi nimi. Siinkohal peab lihtsalt teadma, mida miski programm teeb ehk milleks mõeldud on.
Seda just tulebki kuulajatele mõista anda, et Linux ei ole miski käsurea-häkkerite pärusmaa vaid täiesti samasugune lihtne ja mugav kui Windows! Tegelikult mugavamgi kui teatud funktsionaalsusega ära harjuda. Eks inimene ole oma harjumuse ohver kuid parem harjuda igavesti tasuta programmidega kui tasuliste ehk siis kommertsprogrammidega.
See on üsna libe tee hakata selgitama kuulajatele tegelikke tagamaid, miks Microsoft vms kommertstarkvara nii jõuliselt koolides, firmades jne sees on. Ma võin selle tõe välja öelda ent see teeb ilmselt paljudele haiget ja ma olen seetõttu hoidunud sellest. Ma ei räägi spetsiifilistest programmidest, millele vabasid analooge ei ole. Minu üks eesmärke oli lühidalt ja "oikumeeniliselt" selgitada erinevaid võimalusi ja valikuvabadusi OS-ide tasandil. Üritan seda järgmise saatega selgemalt esile tuua, et lihtinimene ka aru saaks.
Kuna saateaeg on piiratud siis selline spontaanne vestlus kipub seda aega raiskama. Püüan jõulisemalt olulise info läbi suruda ent siiski tahan selles osas saatejuhiga kui ka Veikoga tihedat koostööd teha.
| imre kirjutas: | | Eraisikud on siinkohal hooletusse jäetud enamasti. |
Ei ole nad midagi - kui nad on ausad Microsofti vms tasulist tarkvara müüva firma kliendid siis saavad oma toetuse nemadki. Paraku aga ei olda seda alati ja vaat need on küll hooletusse jäetud ehk siis eraisikud oma valikuga hakata kasutama piraattarkvara, on ise ennast hooletusse jätnud. Kuid eks www.mug.ee peal on näiteks ka sõbralik rahvas ja aitab kui vaja. Sama on ka teiste kogukondadega, millest ei jõudnud rääkida (EMUG, BSD vms). Mul oli tegelikult ca 4 lk teksti ette valmistatud - eks järgnevates saadetes räägib. Nüüd on seda vaja pisut kohendada ja rohkem jõulisem olla nagu selgub.
| imre kirjutas: | | Linuxi puhul ja eraisikute arvutites on seda hooldust ju kordades vähem, foorumite näol abi olemas, uss ei ründa ja tarkvara ennast ise ei paigalda. Et võõrast/tundmatut softi paigaldada, selleks peab ikka vaeva ka nägema ja teadmisi omama.
Nimelt suvalise tarkvarahoidlast tarkvara paigaldamiseks või tundmatust kohast pärit lähtekoodi kompileerimiseks.
Kui on aga teadmised kompileerimiseks, siis on ka aimu mida kurja see teha võib. |
See (linux keeruline, vaja kompileerida vms) ei ole see sõnum, mida ilmselt vaba tarkvara kogukond tahaks eetris rääkida See toidab seda arvamust, et linux on miski keeruline süsteem kus käsurida peab tundma. Kompileerimised jm asjad on ennekõike ikka itimeeste ehk siis vastava valdkonna spetsialistide pärusmaa. Jah, ma tegelen sellega ka ise kuna olen ju itimees ent see ei ole see sõnum, mida tavakasutajani viia, kes ilmselt enamuse kuulajatest moodustavad. Tegemist ei ole ju IT-spetsialistide erialasaatega!
Samuti tekib küsimus, et miks peaks tahtma võõrast/tundmatut softi paigaldada? Paigaldada tuleks ikka seda, mida tead ja tunned ning mida vaja on. Seda ka GPG ju pakub ehk siis tarkvarapakettide digiallkirjastamine. Kasutab ju Microsoftki WHQL-i näiteks.
Samas kui soovid õppida tundma tarkvara ja sellel eesmärgil paigaldad siis on teine asi. Seda võiks pigem virtuaalmasinas teha - on palju ohutum kui oma põhitöökeskkonna peal katsetada. Sellest ei jõudnud ka rääkida.
Tegelikult on Linuxis ju palju mugavam tarkvara paigaldada - graafiline pakihaldus olemas, mis kõik kasutaja eest ära teeb.
| imre kirjutas: | Aga ei, ma ei kritiseeri Edmundit üldse. Ta kindlasti andis endast parima ning tubli esitus siiski! |
Vau - oleks pidanud seda kõigepealt ütlema ja mina lugema Tänan tunnustuse eest! Tänan ka konstruktiivse kriitika eest - püüan ennast parendada! Selleks teengi nüüd koostööd saatejuhiga ja Veiko Tammega, et asja paremini üles ehitada.
|
|
|
|
Viimati muutis zeroconf 22.01.2010, 13:31; muudetud 1 kord
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
| imre kirjutas: | ma ei kritiseeri Edmundit üldse. Ta kindlasti andis endast parima ning tubli esitus siiski! |
Tundmata kumbagi esinejat toetan seda Imre seisukohta. Saatest jäi mulje, et Linuxit esindas spetsialist, windowsi müügimees.
Kordan veelkord, et ma ei tunne kumbagi esinejat, kommenteerin ainult kuuldud saate põhjal.
|
|
|
|
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
| zeroconf kirjutas: | | See ei olnud minu eesmärk kellegagi sõdima minna ERR-i stuudiosse ja see ei ole ka saate eesmärk. |
Pigem ikka jätka samas vaimus. Selline tasakaalukas lähenemine oli minu arust väga hää. Esimene kord on ikka keeruline võõras keskkonnas tegutseda.
|
|
|
|
_________________
Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| akbgf kirjutas: | | imre kirjutas: | ma ei kritiseeri Edmundit üldse. Ta kindlasti andis endast parima ning tubli esitus siiski! |
Tundmata kumbagi esinejat toetan seda Imre seisukohta. Saatest jäi mulje, et Linuxit esindas spetsialist, windowsi müügimees.
Kordan veelkord, et ma ei tunne kumbagi esinejat, kommenteerin ainult kuuldud saate põhjal. |
Tänan! Tegelikult ei peakski see olema miski isikliku tundmise baasil vaid ikka selle baasil, millest ja kuidas räägitakse
Minu sõnum on, et iga töö jaoks oma tööriist! See tuli ka saate algusest välja kus ma selgitasin, miks Linuxi valisin. See ei olnud kellegi müügiinimese osava töö tulemus vaid minu enda tõdemus ja kogemus.
Kui on vaja Windowsi kasutada siis tuleb seda teha. Ent kahes paadis korraga olla on keeruline. Näiteks e-posti ei kasutata kahes OS-is samaaegselt. Neid igapäevaseid tegevusi on teisigi, mida teha vaja - selleks vaja valida see üks OS, mida siis kasutada. See ei tähenda, et kui mul vaja miski ülesande lahendamiseks kasutada mingit Windowsi programmi, et siis peaksingi igapäevaselt Windowsiga omi asju ajama.
Seda tahaks ka kuulajale mõista anda, et ta oleks vabam oma valikutes ja otsustes ning ei tunneks ennast kuidagi ahistatuna, et näe - see hea programm on paraku teises OS-is, mida mina kasutada ei saa....
Seetõttu ongi ellu kutsutud virtualiseerimine ja dualboot süsteemid ja on olemas vaba tarkvara, mida kõigil võrdsed võimalused kasutusele võtta - kui nad vaid teaksid selle olemasolust.
Sama dilemma on ka kuulajal. Millist OS-i valida? Saade võiks sellele vastuse anda. Muidugi ei ole see saade kui "aamen kirikus", et selle põhjal keegi peaks otsuseid vastu võtma. Kuid loodetavasti on ta (kuulaja) informeeritum ja teab ühe või teise OS-i eeliseid ja miinuseid. Samas peab siin saatejuhiga ka nõu pidama, et kuivõrd tal on kavas seda teemat üldse kajastada. Pigem on tegemist rohkem populaarteadusliku jutuga ehk siis lihtinimene sooviks temale olulistes valdkondades (igapäevane arvutikasutamine) saada vastust.
"AM"-i veergudel on mõned aastad tagasi ilmunud ligi aasta vältel ka artiklite seeria "Operatsioonisüsteemi valik", mis kajastabki seda olukorda, et kui tavainimene püüaks lähtuda erinevate OS-ide funktsionaalsusest, mida need nö "karbist võttes" pakuvad. Mõned OS-id on veebist alla laaditavad ja karpi satuvad harva - seetõttu need jutumärgid. Kuid mõte selles, et vahetult peale värske OS-i paigaldamist - milline on funktsionaalsus, millega tavakasutaja arvestada saab - see on üks näitaja.
Mul on need artiklid alles - ehk leian aega, et need ka täismahus avaldada kuskil veebis - vaja vaid sobiv koht leida. Seal on ka palju pilte kaasas - needki tuleks avaldada, et saada ülevaade. TTÜ-s sai omal ajal tehtud vastav uurimus, mis siis lühendatuna ka "AM"-i veergudel ilmus.
OS-ide loojad mõtlevad küll, et tavainimene paigaldab ja mõnikord seda tehaksegi kuid siiski enamasti on see itimeeste pärusmaa. Seda just siis kui ei ole nn puhas masin ehk kui on vaja näiteks andmeid päästa eelnevalt või teha dualboot süsteem või veel miski muu keerulisem olukord. Puhtale masinale next-next stiilis OS-i peale laskmine ilmselt on jõukohane pea kõigile. Kui on puhas kõvaketas siis probleeme ei ole. Tavakasutaja üldjuhul muidugi ei teagi, mis asi see kõvaketas on ehk siis kuhu see tarkvara läheb. Kuid peaasi, et läheb ja arvuti töötab.
Hiljem on interneti vms vahendusel võimalik OS-i tundmatuseni täiustada, mis aga igaühe kättesaadavuses ei ole - kas on puudu teadmistest, vahenditest või ajast, mida sellele kulutada on võimalik.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| illukas kirjutas: | | aga äkki saadaks kellegi meie meeskonnast sellisesse jutusaatesse, kes räägiks asja objektiivselt ja ei kallutaks seda juttu kummalegi poole? |
Huvitav oleks teada, kes see "meie" meeskond on ja milliste kriteeriumite alusel see on kokku pandud?
Ma üritangi asja võimalikult neutraalselt rääkida ehk siis oikumeeniliselt nagu varem öeldud. See tähendab sallivust ja lugupidamist kõikidest OS-idest. Olles TTÜ-s erinevaid OS-e uurinud, on teada nende plussid ja miinused ja püüan neid järgmises või järgnevates saadetes ka mainida.
Samas peab siiski kuulama saatejuhti, mida tema soovib. Saate eesmärk ei ole piinliku täpsusega ülevaadet anda - seda suudab anda vaid konkreetse OS-i igapäevane kasutaja. Kuna ma ei kasuta kõiki OS-e nii sügavuti siis ei ole ka teada nende OS-ide peensused ja ilmselt need peensused ei huvita ka kuulajat.
Kuulaja lähenemine on palju üldisem - vaja arvutit ja mis OS-i siis valida. Kuna arvutid ja sealolev tarkvara on tunginud igapäevaellu siis räägib sellest ka praktilise suunitlusega saade "Huvitaja".
|
|
|
|
|
|
|
|
medieval
Pingviini aktivist
Vanus: 35
Liitunud: 16.11.2008
Postitused: 175
Asukoht: Saaremaa/Tartu
Distributsioon: Ubuntu 10.10
|
|
Kas saatejuht ise ikunagi üldsegi linuxit näinud/proovinud on? Kui ei, siis võiks ju saatejuhile näidata/paar päeva proovida lasta, kujuneb talgi mingi arvamus.
Mulle muidu saade meeldis, hea selline tasakaalus ülevaade.
|
|
|
|
|
|
|
|
zaxon
Vana Pingviin
Vanus: 47
Liitunud: 10.04.2006
Postitused: 478
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Gentoo
|
|
| oleks ikka tulnud natuke ette valmistada intervjuud. teemaks olid täiesti klassikalised linux vs. win küsimused, mida oleks võinud märksõnade abil endale kasvõi kondikavana ette kirjutada, et jutt paistaks usutav ja seoses. praegu jäi paraku siiski mulje, et linux on mingite veidrike süsteem, kes isiklikust vimmast tulenevalt, ei soovi wini kasutada. täiesti labaste vastulausetega loputati argumente wini kasuks, millele oleks vaid paari ilmeka näitega saanud vee peale tõmmata. seega ma ei oskagi, mida niiväga kiita peale selle, et linux oli teemana üles võetud.
|
|
|
|
|
|
|
|
muhv
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 03.03.2009
Postitused: 248
Asukoht: Pärnu
Distributsioon: Debian+
|
|
minu arust tehti alustuseks oli vaga hea.
kõige tähtsam on et inimestele teadvustada, et on mitu eri varianti.
selle lühikese ajaga võimas. ja eks iga asi hakkab seemnest
|
|
|
|
|
|
|
|
Catfish
Pingviini aktivist
Vanus: 46
Liitunud: 05.10.2007
Postitused: 298
Asukoht: Läänemaa
Distributsioon: Newnigma2 / openSuSE - 12.2
|
|
Mnjaa, Linux on suur ja hirmuäratav koll MS-i jaoks... piisab vaid väiksest sädemest, et see plahvataks ja neelaks ära arvestatava turuosa.
Eks ole ka põhjust kartmiseks: MS-i eelmine vaimusünnitis Vista oli pehmelt öeldes läbikukkumine, kuigi väljalaske aeg sattus majanduse kõrgseisu.
Seevastu praegune Win 7 peab kuidagi hakkama saama tunduvalt halvemates majanduslikes oludes ja kerge ei saa see mitte olema...
Praegu kasutab väga suur hulk MS-i kliente üleeelmist versiooni XP, kuid nii ei saa see lõputult kesta ja mis siis saab?? Kui inimestel ei ole piisavalt raha et osta uut riistvara mis suudaks jooksutada Win 7-t, hakkavad nad paratamatult alternatiive otsima!! Ja see on väga ohtlik MS-i jaoks, sest arvatavasti ei pöördu need inimesed, kes on juba mõnda aega Linuxit kasutanud ja sellega harjunud, enam MS-i produktide juurde tagasi isegi siis, kui nad majandusliku olukorra paranedes uut riistvara peaksid soetama...
Seepärast peaksime ka mõistma Huvitaja saates Windowsit kaitsnud töötaja meeleheitlikke ponnistusi mis kohati muutusid karjumiseks ja valetamiseks... kui ikka Win 7-t piisaval arvul ei suudeta müüa, hakkavad promo eest vastutavad töötajad lihtsalt öeldes kinga saama ja seda mitte ainult USA-s vaid ka siin, meie kallil kodumaal.
|
|
|
|
_________________
Ära varasta muusikat!! http://www.jamendo.com/en/albums
|
|
|
 |
veeall
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 27.09.2006
Postitused: 264
Distributsioon: Slackware64 14.2
|
|
| Saate koosseisuga võibolla taotletigi väikest intriigi, kuigi vaidlustes teatavasti tõde ei sünni, küll aga show.
|
|
|
|
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
* ei maksa hakata tuliselt vaidlema ja jämedalt vahele segama, minu arvates nätiab see inimese madalalaubalisust ja tekib selline tunne, et inimene ei ole proffessionaalne.
* võta paber ja pastakas ning kui Veiko jutust tekib mõte siis KIRJUTA see ülesse ja kui sinu kord on rääkida siis saad rahulikult vastu rääkida, NING sul on olnud aega hetk mõelda selle mõtte peale, mis annab sulle eelise. Siinkohal tuleb muidugi vaadata kui nahaalne on oponent ja kui korda armastav on saatejuht ja kui oponent lähebki liiga nahhaalseks siis seda ka viisakalt öelda, et palun lase lõpuni rääkida. Natuke harjutamist ja kui juba piisavalt harjutatud siis on see väga võimas relv...
* See on nüüd natuke mudaga loopimise soovitus, kuid tsiteeri vastast vastavalt oma vajadusele- see ajab tavaliselt oponendi natuke närviliseks ning jätab tema pea kohale õhku sellise "kirve"
* Kui AM vastu ei ole siis saaks need artikklid ju meie wikissegi panna- teha eraldi alateema ja ma arvan, et kõik oleks rahul
* Meie meeskonna all mõtlesin siinset kogukonda
* Ma ei ole veel saadet kuulanud, on mul siin töölaual- ootan rahulikku aega, et süveneda aga ma mainin ära siiski: Meil on siin foorumis kaks toredat teemat: linuxi head küljed ja linuxi vead- ehk saad sealtki häid mõtteid juurde ning rõhutada linuxi häid külgi, samas neid halbu külgi mitte salgama...
* Enamus vikerraadio kuulajaid on võhikud, seega peaks neile lähenema kui, vabandage väljenduse pärast- lollile. Ei tohiks minna väga spetsiifiliseks a'la kompileerimise jutu peale. Tavakasutaja ei puutugi kompileerimise kui sellisega kokku, heal juhul paigaldab ta kusagilt netist leitud paketi... Kompileerimine hirmutab algajaid kasutajaid.
* Mina olin suht vaimustuses sellest, et keegi läheb raadiosse rääkima ja et tal see veel hästi välja tuleb...
* Jätka samas(suuremas) vaimus ja hoiame kõik sulle pöialt
PS tekkis mõte, tekitada selline eraldi leht või mis iganes kujul see asi ka oleks. Success story-is- nagu on ltsp lehel.- google kollab pingviini lehel ja see rändaks laiali... Eesti firmade baasil mõtlen siis
http://sourceforge.net/apps/mediawiki/ltsp/index.php?title=Ltsp_SuccessStories
|
|
|
|
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
| zeroconf kirjutas: | | Mul oli tegelikult ca 4 lk teksti ette valmistatud - eks järgnevates saadetes räägib. Nüüd on seda vaja pisut kohendada ja rohkem jõulisem olla nagu selgub. |
Vaatasin seda nelja lehekülge. Veiko Tamm räägib liinuskist !
Niisuguse ülbiku käest võiks ehk eetris küsida, miks MS ei ole viieteist aasta jooksul suutnud
midagi tõsist ette võtta oma OS-i viiruste eest kaitsmiseks.
(Ega ma seda tõsiselt ei mõtle. Vastuseks tuleb veerand tundi
müügimehe juttu kui hea ja maailma parim on windows, VT stiilis - vindoosa.)
Aga mõned mõtted siin kirja panduga seoses. Vaevalt neis midagi uut on,
aga ehk on veidi toeks järgmise saate jaoks mõtteid kogudes.
Kindlasti tuleks tagasi tulla TCO juurde ja VT lausvale ümber lükata.
MS keskkonnas kontoritöö ei tähenda ainult 2kEEK-i MSW-d, lisandub, nagu juba
ütlesin, MSO, viirusetõrje, versioonivahetustega seotud ümberõpe ja
probleemide lahendamine - mitteühilduvus MSO versioonide vahel pole teps mitte
väiksem kui MSO ja OO vahel.
Eesti riigiasutused kulutavad aastas orienteeruvalt 35 miljonit krooni
Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele.
(http://www.riso.ee/wiki/Vaba-tarkvara)
Üks näide TCO kohta Shlashdotist, 2008-11-01 10:20:
ruphus13 writes "Here's another example of 'German Engineering' — The Foreign
Ministry in Germany is migrating all of its 11,000 desktops to GNU/Linux and
other open source applications. According to the article, 'this has
drastically reduced maintenance costs in comparison with other ministries.
"The Foreign Ministry is running desktops in many far away and some very
difficult locations. Yet we spend only one thousand euro per desktop per year.
That is far lower than other ministries, that on average spend more than 3000
euro per desktop per year ... Open Source desktops are far cheaper to maintain
than proprietary desktop configurations," says Rolf Schuster, a diplomat at
the German Embassy in Madrid and the former head of IT at the Foreign Ministry
... "The embassies in Japan and Korea have completely switched over, the
embassy in Madrid has been exclusively using GNU/Linux since October last
year", Schuster added, calling the migration a success.' The Guardian has
additional coverage of the move."
MSW, Linux ja pahavara:
turvariskid on kõigis OS-ides, viirused on ainult MS tarkvaras.
Viirusekahjud on maailmas olnud koletud. Põhjus ei ole MSW kasutajate
suures hulgas, põhjus on windowsi ja Unixi OS-i ülesehituse erinevustes.
DELFI kommentaaridestki kuuleme windowsikasutajate õpetusi, et windowsi
kasutades on tooli ja klaveri vahele vaja mingit erilist tihendit. Unixeis pole
seda vaja. (Kasutaja jaoks on Linux samasugune Unix nagu "tõelised"
kommerts-Unixid.)
> Kasutajaliides on Linuxitel võrreldes Windowsitega pisut teistsugune ja
> sellega on vaja pisut kohaneda. See aga ei tähenda põhimõtete ümberõppimist
> kuna põhimõtted on ju samad - tegemist on ikoonidega ning menüüdega
Linuxis on lisaks graafilisele keskkonnale kasutada ka võimas
käsurida ja abifailide (man) süsteem. Igasugused konfiguratsioonifailid on
tavalised tekstifailid, mida saab lugeda ning kes oskab, saab neid vajadust
mööda muuta.
> funktsionaalsus, töökindlus, stabiilsus, kasutajamugavus on need näitajad,
> mis on sama tähtsad kui välimus.
Tööarvutis ikka tähtsamad kui välimus. Ikka ja jälle tahaks korrata, et
windows on mängimiseks, Linux ja teised unixilised töö tegemiseks.
> miskipärast "poetakse" selle taha, et Linux nii hirmus keeruline õppida
Minu kaks poega alustasid Linuxi/Unixiga varases põhikoolis.
Saavad nüüd windowsiga ka hakkama (paremini kui mina), kuigi see on
keerulisem ja ebaloogilisem kui Unix.
> Minu üks eesmärke oli lühidalt ja "oikumeeniliselt" selgitada erinevaid
> võimalusi ja valikuvabadusi OS-ide tasandil.
Kallis tarkvarahiiu Office ei saa hakkama ODF-iga, OO loeb ja kirjutab MS-i
formaate. ODF on ISO standard juba aastast 2006, dokumendivormingutest
on saanud ISO täieliku tunnustuse ainult ODF.
Eesti riigiasutustest on täielikult vabale kontoritarkvarale üle läinud
Keskkonnaministeerium. Vastava projektiga alustati 2001 aastal ning
kokkuvõtvalt võib öelda, et vastavalt Keskkonnaministeeriumi kogemusele pole
OOo ja MSO erinevustest tekkivad probleemid suuremad kui MSO eri versioonide
ühilduvusest. (http://www.riso.ee/et/files/VabavaraSoovitused_final_v10.odt).
> Kompileerimised jm asjad on ennekõike ikka itimeeste ehk siis vastava
> valdkonna spetsialistide pärusmaa.
Nii jah, aga avatud tarkvara maailmas on see kättesaadav kõigile soovijaile.
> Samuti tekib küsimus, et miks peaks tahtma võõrast/tundmatut softi
> paigaldada? Paigaldada tuleks ikka seda, mida tead ja tunned ning mida vaja
> on. Seda ka GPG ju pakub ehk siis tarkvarapakettide digiallkirjastamine.
> Kasutab ju Microsoftki WHQL-i näiteks.
>
> Samas kui soovid õppida tundma tarkvara ja sellel eesmärgil paigaldad siis
> on teine asi. Seda võiks pigem virtuaalmasinas teha - on palju ohutum kui
> oma põhitöökeskkonna peal katsetada.
Just siin on Linuxil ja vabal tarkvaral tohutu eelis. Paljude tegevuste jaoks
on õige mitu erinevat vahendit. Windowsil saad proovida pärast ära ostmist,
mõnda asja ka piraaditsedes. Vaba tarkvara proovid ja kui leiad, et teine
vahend sobib paremini, siis võtad selle.
|
|
|
|
Viimati muutis akbgf 23.01.2010, 20:04; muudetud 1 kord
|
|
|
|
poiss
Pingviini külastaja
Liitunud: 26.12.2009
Postitused: 29
|
|
Läheb juba windows vs. linux power hit''i peale.
FreeBSD on üle kõige- Mis siis, et mitte kõige popim.
|
|
|
|
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
Sai siis see üllitis ka läbi kuulatud ja minupoolsed kommentaarid:
* Üldmulje jäi minule enamvähem
* Jäi mulje, et Veiko selline peale suruja tüüp ja Edmund selline rahulik ja vaikne tüüp, võibolla natuke liiga vaikne:)
* ei ole oluline kumb on nr1 või kumb on viimane. Mõlemal on oma turu segment ja that's it!
* Mis vajadusi ta sul kattis?, mis SINUL puudu jäi- võimalikult tavakasutaja seisukohalt lähtudes
* Häkker ei ole hea, meile õpetati koolis et häkkerid on head ja kräkkerid on halvad, kuidagi vastuoluline tundus see jutt, et häkkerid on tegelt head...
* Koodekite jama on windowsi all paras porno. Sellest Veiko kavalast käänakust tuli Edmund väga hästi välja...
* TCO koha pealt Veiko jutt on ... paras naerukoht, Kuid aega??? emulaatorid??? WTF? Suurtes kohtades on niikuinii kohalik admin, kes saab palka olenenemata sellest kas on linux või windows... TCO ON üks linuxi tugevusi ja siinkohal peaks selle tõsiselt ülesse võtma, eriti praegusel ajal, kus raha on vähe ja iga kopkas tähtis...
Kunagi tulin hea lause peale selle TCO juures, et linuxile kehtib lause:
"Set it and forget it"
* Ümberõpe ei ole keeruline, MIDA on seal nii meeletult ümber õppida, et Veiko Tamme sõnul võtab kuid aega?
* Viirusetõrjega hakkab Veiko propageerima pettust ja valskust, kas selline käitumine on windowsi kasutajatele sünniga kaasa antud?
* Kondoomi võrdlus oli väga hea, isegi liiga hea. Mängude koha pealt on tõsi mis tõsi.
* Emulaatori jutt- osade mängudega on tõestatud, et töötavad linuxis emulaatoris isegi kiiremini...
* Toe jutt on samas õige, KUID meil on firmasid mis pakuvad linuxi tuge
* Linuxite lai valik on HEA. Samas võtke ette palju on windowsi versioone...
|
|
|
|
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 559
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
Saade oli kokkuvõttes hea.
Üks asi saate lõpus oli aga tõelise küsitava väärtusega. Mis osas on ID kaart turvaline asi, täielikult müsteerium? Nii kaua on antud kaart tõepoolest turvaline, kuniks pole arvuti kaardipesasse lükatud. Ma pigem ütleksin et tegemist on ülikõrge riskifaktoriga detailiga, mille abil on võimalik ülikergesti pääseda ligi muidu raskesti ligi pääsetavatele isikuandmetele. Täna on ikkagi aasta 2010, mitte enam 2000 või äärmisel juhul 2005! ETV-s olnud saade oli ikkagi suhteliselt asjakohane antud küsimises. Meil siin on asjade tõsidusest enam-vähem aru saanud ainult Nordea pank, kelle koodikaardid on ühekordsed, ehk antud raadiosaadet kommenteerides ,,preservatiivid". That`s All.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 559
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
Hr sander 85.
Id kaart, sisaldab endas andmeid isiku kohta tunduvalt rohkem kui pangakaart millega poest ostmas käia.
ID kaardil on reeglina vaid kaks pin koodi, mis küll tõsi miski aja tagant aeguvad.
Uuemad viirused on emamus jaolt andmepüügi filtrid. Nad salvestavad kaardiinfo (olgu selleks mälukaart, ID kaart või mõni muu sisestatud kaarditüüp) hetkega ning sinna juurde kasutatud pin koodid kaasa arvatud ja saadavad need võimaluste piires oma ,,teenuse pakkujale". Kuna ID kaardi pinn on sama kogu aeg, siis millisest turvalisusest me rääkida saame? Siin võidakse kohe öelda et mul on Linux ja mis sest, mind see ei puuduta. Linux pole ussviiruste vastu siiski miski üli-erand. Andmepüügi ussviirus võib olla ka kusagil interneti vaheserveris ja mitte sugugi sootuks koduarvutis. Soovitan huvi korral lugeda rohkem asjakohaseid ingliskeelseid foorumeid.
|
|
|
|
_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| erku kirjutas: | | Hr sander 85.
Id kaart, sisaldab endas andmeid isiku kohta tunduvalt rohkem kui pangakaart millega poest ostmas käia.
ID kaardil on reeglina vaid kaks pin koodi, mis küll tõsi miski aja tagant aeguvad.
Uuemad viirused on emamus jaolt andmepüügi filtrid. Nad salvestavad kaardiinfo (olgu selleks mälukaart, ID kaart või mõni muu sisestatud kaarditüüp) hetkega ning sinna juurde kasutatud pin koodid kaasa arvatud ja saadavad need võimaluste piires oma ,,teenuse pakkujale". Kuna ID kaardi pinn on sama kogu aeg, siis millisest turvalisusest me rääkida saame? Siin võidakse kohe öelda et mul on Linux ja mis sest, mind see ei puuduta. Linux pole ussviiruste vastu siiski miski üli-erand. Andmepüügi ussviirus võib olla ka kusagil interneti vaheserveris ja mitte sugugi sootuks koduarvutis. Soovitan huvi korral lugeda rohkem asjakohaseid ingliskeelseid foorumeid. |
1. Keegi ei keela sul ID-kaardi PINe teatud aja takka vahetada.
2. Samad isikuandmed annab ka vajadusel siis välja õngitseda, kui oled paroolikaardiga logitud, lihtsalt peab piisavalt tahtmist olema.
3. Kuskil "interneti vaheserveris olev" ussviirus ei saa nii naljalt su ID-kaardi andmeid lugema.
4. Selle kaardil oleva infoga pole paroolide ja kaardita suurt miskit peale hakata.
5. PIN koodid õpid ikka pähe ja paberil oleva koopia paned kindlasse kohta luku taha. Kasutades õiget kaardilugejat ei võta naljalt keegi sinu PINi välja.
6. Ussviirusele linuxis pead sa ise käivitusõigused andma. Kui sa nii rumal oled, siis ei aita sind ei ussi- ega püssirohi.
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
|
kiirtee
Pingviini aktivist
Vanus: 40
Liitunud: 25.04.2007
Postitused: 382
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu 8.09
|
|
| Täna taas võimalik kuulata jätku.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
