| Autor |
Sõnum |
J
Pingviini kasutaja
Vanus: 115
Liitunud: 09.07.2006
Postitused: 60
Distributsioon: Gentoo Linux
|
|
Teisipäeval, 16. detsembril tuleb Eesti Vabariigi Riigikogus esimesele lugemisele fraktsiooni Erakond Eestimaa Rohelised eelnõu pealkirjaga ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS.
Eelnõu käsitleb eelkõige suletud lähtekoodiga ja tasulise tarkvara kasutamise vähendamist valitsusasutustes ja valitsuse hallatavates riigiasutustes, võttes võimalusel kasutusele vaba tarkvara. Loodetava tulemusena on eelnõus toodud rahalise kokkuhoiu ja parima ühilduvuse saavutamine. Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et ainuüksi Microsoft Office tarkvaralitsentside arvelt hoiaks Eesti riik kokku orienteeruvalt 30-40 miljonit krooni aastas. Olulise punktina on eelnõus eraldi ära toodud standardiseeritud ja tarkvarast sõltumatute failivormingute kasutuselevõtt nii vastavate asutuste sisemises infovahetuses kui ka avalikus suhtluses; eelnõu seletuskirjas on vastavalt kirjeldatud ODF ja PDF formaate.
UUENDUS:
Eelnõu lükati tagasi avalikul hääletusel. Hääletustulemused olid lühidalt järgmised:
- Poolt: 7
- Vastu: 42
- Erapooletuid: 0
Kohal viibinud 88st riigikogu liikmest võttis hääletusest osa 49.
|
|
|
|
Viimati muutis J 16.12.2008, 18:23; muudetud 1 kord
|
|
|
  |
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
PDF ei ole küll avatud lähtekoodiga ja GNU FDL litsentsi mõistes veel päris heaks kiidetud. Kuid muidu on PDF tõesti hea selles osas, et teda on lihtne luua ja igal pool näeb ta välja ühesugune.
Peaks hakkama rohelisi toetama  Kuigi mõned nende mõtted on mulle endiselt vastukäivad.
|
|
|
|
_________________
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
 |
Reevel
Pingviini kasutaja
Liitunud: 10.11.2007
Postitused: 99
Distributsioon: Red Hat, Ubuntu
|
|
Mul on isiklikult väga hea meel nii selle seaduseelnõu, kui ka selle üle, et eelnõu seletuskirja juures on saadud kasutada minu Avatud dokumendiformaadid blogis avaldatud materjale. 
|
|
|
|
|
|
|
|
tommi
Pingviini aktivist
Liitunud: 30.11.2006
Postitused: 201
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu 10.04
|
|
| oleks võinud siis ilusa alguse teha ja Riigikodu kodulehele ka n. odf formaadis eelnõu algteksti vms.
|
|
|
|
|
|
|
|
Reevel
Pingviini kasutaja
Liitunud: 10.11.2007
Postitused: 99
Distributsioon: Red Hat, Ubuntu
|
|
| tommi kirjutas: | oleks võinud siis ilusa alguse teha ja Riigikodu kodulehele ka n. odf formaadis eelnõu algteksti vms. |
Seda jah  - Vähemalt RTF oleks siis võind olla.
|
|
|
|
|
|
|
|
indrek56
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 30.08.2006
Postitused: 282
Asukoht: Tartu
Distributsioon: opensuse
|
|
| tegu siiski puht retoorilise üllitisega, millel puuduvad sellised olulised momendid nagu mõõdetavad eesmärgid, tulemused ja tähtajad. arvamust oleks saanud rohelised ju ka leheveerel avaldada. mulle jääb selle algatuse mõte arusaamatuks. mitte et ma mõttelaadi maha laidaks.
|
|
|
|
|
|
|
 |
Reevel
Pingviini kasutaja
Liitunud: 10.11.2007
Postitused: 99
Distributsioon: Red Hat, Ubuntu
|
|
| indrek56 kirjutas: | | tegu siiski puht retoorilise üllitisega, millel puuduvad sellised olulised momendid nagu mõõdetavad eesmärgid, tulemused ja tähtajad. arvamust oleks saanud rohelised ju ka leheveerel avaldada. mulle jääb selle algatuse mõte arusaamatuks. mitte et ma mõttelaadi maha laidaks. |
Reform? Kesik? Bezruublika? 
Sulle teadmiseks, et mõõdetavad eesmärgid, tulemused ja tähtajad on RISO jt. juba ammu välja töötanud. Tasuks ehk veidi tutvuda dokumentidega "Riigi IT arhitektuur", "Infoühiskonna Arengukava 2013", "Rakendusplaan 2008-2009" ja "Rakendusplaan 2009-2010 eelnõu", Eesti Informaatikanõukogu soovitustega jm soovituste ja standarditega.
Käesoleva eelnõu vastuvõtmisel (ilmselt siiski täiendatud kujul) oleks lõpuks seadusandlikult ka tagatud eelpooltoodud dokumentides toodud suuniste elluviimine ja pandaks mingilgi määral piir igasugu Microsofti müügiagentide poolt kinnitaotud, ajupestud või lihtsalt asjatundmatute või ignorantsete ametnike sigatsemisele. Eelnõu looks ka legaal-juriidilise baasi teiste seadusaktide ja määruste loomisele ja hõlbustaks näiteks hiljutise Justiitsministri 22. juuli 2008. a määrus nr 40 sarnaste määruste väljaandmist.
|
|
|
|
|
|
|
|
indrek56
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 30.08.2006
Postitused: 282
Asukoht: Tartu
Distributsioon: opensuse
|
|
olen sinu viidatud dokumentidega vägagi kursis. olen nendele siinsamas foorumis erinevatel asjaoludel isegi mitmel korral viidanud. veel enam, olen ka enne selle avaldamist selle heakskiitmises osalenud. erinevalt sellest rohelist avaldusest on need tõepoolest tunduvalt konkreetsemad asjad.
tahtsin mitte mõtet maha laita, vaid et kui juba kangi juures ollakse, siis võiks sellega tulemuslikumalt ja selgemalt ringi käia kui lihtsalt arvamust avaldada.
Näiteks kui võtta siia kõrvale asjaolu, et järgmise aasta eelarve on mõni päev tagasi vastu võetud - ehk mööda on lastud juba ajastusega. ülejärgmise aasta eelarve koostamisel ei mäleta roheliste mõtteavaldust enam keegi.
P.S. olen parteitu
|
|
|
|
Viimati muutis indrek56 13.12.2008, 14:10; muudetud 1 kord
|
|
|
|
Reevel
Pingviini kasutaja
Liitunud: 10.11.2007
Postitused: 99
Distributsioon: Red Hat, Ubuntu
|
|
| indrek56 kirjutas: | | tahtsin mitte mõtet maha laita, vaid et kui juba kangi juures ollakse, siis võiks sellega tulemuslikumalt ja selgemalt ringi käia kui lihtsalt arvamust avaldada.
P.S. olen parteitu |
Nalja teed või? Poliitikud ainult oskavadki arvamust avaldada ja on hea, kui see arvamus langeb kokku minu (või antud juhul julgeks väita, et Meie) omaga  Kõik vähegi teadmisi ja oskusi nõudvad dokumendid ja Riigikogu eelnõud valmistatakse pikkade igavate tööpäevade jooksul ette usinate noorem- ja keskastme ametnike poolt ministeeriumites, ametites ja riigifirmades. Rohelistel, kui opositsiooniparteil, puudub sisuliselt igasugune juurdepääs sellele tööjõuressursile, mis tingib ka nende esitatud eelnõude vormi ja sisu. Antud eelnõu juures aga ei ole see eriliseks probleemiks, sest justnimelt üldist suunist andvat seadust ongi vaja - detailidega hakkavad tegelema juba teised dokumendid.
Muide, vastupidiselt laialtlevinud arvamusele enamikelt juhtudel ei otsustata tõeliselt tähtsate seadusmuudatuste ja eelnõude vastuvõtmist teps mitte Riigikogus (Riigikogu on formaalsus). Nendest tõeliselt tähtsatest asjadest 99,9% juhul ei kirjuta ka ajakirjandus ega tea üldsus (enne kui on asi vastu võetud). Kõik otsustatakse ära ministeeriumites või äärmisel juhul valitsuses. Ajakirjandus aga ei ole seda kõike võimeline vähemalgi määral kajastama, sest neil puudub igasugune arusaam või teadmised meie EV bürokraatlike süsteemide toimimisest ja sisulisest infovahetusest ja kontaktidest eri ametite, ministeerumi ametnike ja riigiettevõtete vahel. Väga palju huvitavaid seadusmuudatusi muide valmistatakse ette just nimelt riigifirmades...
P.S. kuna on tegu roheliste eelnõuga siis läheks see Riigikogus läbi ainult siis, kui kõik riigikogulased oleks mingite asjaolude kokkusattumisel maani lakku täis, mis omakorda tingiks hääletusnuppudele vajutamisel juhuslikkude arvude generaatori taolise efekti tekke. Ma olen ka kuulnud jutte, et reformarite orav on kujundatud Microsoft Paint või Wordi graafikavahenditega...
|
|
|
|
|
|
|
|
Johu2
Pingviini kasutaja
Vanus: 35
Liitunud: 31.10.2006
Postitused: 61
Asukoht: Zürich
Distributsioon: Arch/Ubuntu
|
|
| Tsitaat: | | Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et ainuüksi Microsoft Office tarkvaralitsentside arvelt hoiaks Eesti riik kokku orienteeruvalt 30-40 miljonit krooni aastas. |
Ma loodan, et nad oskavad ka arvestada mõningase juurutuskuluga ja teenindus/toetuse kulude kasvuga.
|
|
|
|
|
|
|
|
cbr
Pingviini aktivist
Vanus: 36
Liitunud: 31.08.2005
Postitused: 283
Asukoht: Tallinn/Rakvere
Distributsioon: Kubuntu GNU/Linux
|
|
| Johu2 kirjutas: | | Tsitaat: | | Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et ainuüksi Microsoft Office tarkvaralitsentside arvelt hoiaks Eesti riik kokku orienteeruvalt 30-40 miljonit krooni aastas. |
Ma loodan, et nad oskavad ka arvestada mõningase juurutuskuluga ja teenindus/toetuse kulude kasvuga. |
Raha, mis läheks Eesti majandusse, mitte väliskorporatsiooni taskusse.
Ning PDF on ju ISO standard.
| Tsitaat: | | PDF is an open standard that was officially published on July 1, 2008 by the ISO as ISO 32000-1:2008. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Reevel
Pingviini kasutaja
Liitunud: 10.11.2007
Postitused: 99
Distributsioon: Red Hat, Ubuntu
|
|
Toon ära väljavõtte Riigikogu Majanduskomisjoni istungi protokollist nr. 102. Sellel istungil arutati eelnõud "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“. Tasub vaadata ka komisjoni liikmete nimekirja ja nende hariduslikku tausta. Üpris õõvastav...
Majanduskomisjoni istungi protokoll nr 102: Võtsid osa: Kalev Kallo, Margus Lepik, Olga Sõtnik, Marek Strandberg, Hannes Astok Toomas Tõniste, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Liivia Soone (nõunik- sekretariaadijuhataja), Sirje Viitmaa (nõunik), Piia Schults (nõunik), Marin Daniel (nõunik).
2. Komisjoni esimees juhatas sisse Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) arutelu lugemisele saatmiseks. Eelnõu algataja esindaja Riigikogu liige Aleksei Lotman esitas ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Otsuse eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek asuda 2009. aastast valitusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning alustada avalikult dokumenteeritud failiformaatide kasutuselevõttu. Valdav enamik Eesti riigiasutustest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara, mille litsentside soetamisele kulutavad riigiasutused kokku ca 30-40 miljonit krooni aastas. Microsoft Office tarkvarale on olemas avatud koodidel põhinevad alternatiivid, mis on tasuta kättesaadavad (OpenOffice). Otsuse eelnõu eesmärgiks on MS Windowsi versioonide uuendamisest loobumine koos järk-järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel vaba lähtekoodiga süsteemide kasutamine serverirakenduste ja serveripõhiste andmebaaside ülesehitamisel.
Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok selgitas, et eelnõu menetlusse võtmisel määras Riigikogu juhatus eelnõule muudatusettepanekute tähtaja (6.11.2008 kell 18.00) vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §–le 154. Ettenähtud tähtajaks ei esitatud juhtivkomisjonile ühtegi ettepanekut. MKM-lt on saadetud kiri, milles teatatakse, et Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud otsuse eelnõu. 374 OE kohta on omaalgatuslikult esitanud seisukohad ka Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). ITL toetab otsuse eelnõus toodud vabavara kasutamise ideed, kuid keerulisemate süsteemide puhul peaks valikukriteeriumides lähtuma toote hinnast kogu tema eluea jooksul (kogukulu). Samuti on eelnõu vastuolus riigihangete seaduses sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga, kahjustades seeläbi vaba konkurentsi.
Komisjoni istungile kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Otsuse eelnõu vastab üldjoontes Eesti ja Euroopa koosvõime raamistiku põhimõtetele, kuid koosvõime raamistik jätab igale asutusele suurema otsustamisvabaduse. Avatud dokumendiformaadi kasutamist nõutakse omavahelisel suhtlemisel, samuti suhtlemisel avalikuusega ja veebilehtedes publitseeritud dokumentides. Asutusesisesele dokumendivahetusele ei seata piiranguid. Samu põhimõtteid soovitakse rakendada kogu avalikus sektoris. Võrreldes koosvõime raamistikuga on käesolev eelnõu resoluutsem. Paljudes ministeeriumides kehtivad kommertstarkvara kasutamisel ca 3-aastased lepingud, millede kiiremas korras lõpetamine ei saa olla majanduslikult kasulik. Eelnõus toodud punktide rakendamine eeldab ka järelevalvet, koordineerimistegevust, õiguslikku regulatsiooni, jne ning nende rakendamiseks vajalikke riigieelarvelisi vahendeid.
Täiendavaid küsimusi esitati avatud lähtekoodi ja tasuta tarkvara mõistetega seonduvalt.
Laekus kaks ettepanekut:
1) Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok tegi ettepaneku saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ning eelnõu tagasi lükata.
2) Komisjoni liige Marek Strandberg esitas ettepaneku saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ning eelnõu vastu võtta.
Hääletus viidi läbi vastavalt ettepanekute laekumise järjekorrale ning komisjon toetas Hannes Astoki esitatud ettepanekut (P4, V1, E2).
OTSUSTATI:
1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2.1
Saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele (P7, V0, E1).
2.2
Teha täiskogule ettepanek 374 OE tagasi lükata (P4, V1, E2).
Ka meie armsad IT ettevõtted Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) näol võitlevad tulihingeliselt M$ kola edasimüümisest saadavate kasumite nimel. Eks see ole ka arusaadav - kes see ikka viitsib mingi Linuxi toega mässata. Ja OpenOffice.org eest on nagu üldse keeruline kliendilt raha küsida, eks ole... 
Igatahes, minu vahepeal allapoole liikunud arvamusbaromeeter Strandbergist ja tema rohelisest kambast on nüüd igatahes järsult tõusuteel.
|
|
|
|
Viimati muutis Reevel 13.12.2008, 18:56; muudetud 3 korda
|
|
|
|
mihkel
Vana Pingviin
Liitunud: 16.04.2006
Postitused: 1284
Distributsioon: Fedora/Centos
|
|
|
|
aarek
Uus kasutaja
Vanus: 44
Liitunud: 07.08.2007
Postitused: 8
Asukoht: Rakvere
Distributsioon: Ubuntu Feisty
|
|
Tegin 2008.a kevadel ühe esseelaadse üllitise samal teemal. Vastukajana sain teada, et Eesti akadeemiline ringkond (TÜ riigiteaduste isakesed) ei leia, et tegemist oleks üldse mingi probleemiga - arvuti ju töötab.... milleks surkida...
Panen siia üles ka oma üllitise, kui keegi viitsib, siis võib sirvida.
|
|
|
|
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL)
mis sealt muud ikka oodata on
|
|
|
|
_________________
https://www.inlink.ee
|
|
|
|
aldo
Uus kasutaja
Vanus: 55
Liitunud: 13.09.2008
Postitused: 7
Asukoht: Eesti
Distributsioon: Ubuntu, Fedora
|
|
| Aitäh, aarek! Päris huvitav uurimistöö.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| aarek kirjutas: | | Panen siia üles ka oma üllitise, kui keegi viitsib, siis võib sirvida. |
Tänud üllitise eest. Tegin sellest ka iPaberi versiooni - kenasti autorile ja allikale ka viidatud.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
Helistas mulle kirikuõpetaja ja kurtis, et .odt ei avane EELK Konsistooriumi arvutis. Mõtles, et salvestab .rtf-i aga paigutus sassis ja korda ka teha ei oska või on see tülikas (aeganõudev). Arvata on - ega RTF ei ole just eriti hea failivorming. Ma siis pakkusin, et ma aitan Konsistooriumi rahvast - mul olemas kaughalduse lahendus - las kutsuvad mind üle võrgu appi ja ma panen asjad käima. See kaughalduse lahendus on Windowsi puhul üks alla 200 kB .exe fail, mida saab internetist minu etteantud kohast alla laadida, käima panna ja siis mind appi kutsuda, mis käivitab VNC seansi.
Muidugi oleks võinud ka PDF-iks teha ent seal oli ilmselt redigeeritavat versiooni vaja.
Sellepeale kirikuõpetaja vihastas ja viskas toru hargile. Niipalju siis ODF-ist. Oleks, et ma ei pakkunud lahendust ja oleks ta jätnud oma probleemiga üksi - pakkusin lahendust, mis ennekõike arvestab RISO koosvõime raamistikku ja ohverdasin või oleksin ohverdanud seejuures enda tööaega ja kiriku jaoks ei ole seda kahju aeg-ajalt teha - vastupidi teen seda rõõmuga ja eriti siis kui see aitab vaba tarkvara ja/või avatud andmevormingute levikule kaasa.
Aga seda ei peetud piisavaks ehk siis teiste sõnadega ei osatud hinnata. See väljendab seda, et arvatakse endiselt, et: "salvestame ikka .doc-i ja siis ei ole mingeid probleeme... Et ajad siin oma vastikut ODF-i kõigile peale, mis palju probleeme ja pahandust põhjustab". Seda muidugi mulle otse ei öelda ent seda võib ridade vahelt välja lugeda. Kuigi räägitakse ju ka Piiblis, et "Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust." (Galaatlaste 6:2).
Ma olin valmis seda koormat kandma ja aitama vajadusel kõik vajalikud arvutid seal Konsistooriumis ODF-i suutlikuks teha ent seda ei peetud vääriliseks. Kusjuures saaksin seda teha mitmekümne või ka -saja kilomeetri kauguselt üle võrgu (interneti) ilma õhku rikkumata ehk siis kohale minemata kaughalduse abil. Ma saan aru, et Konsistooriumi itimees/-naine ei viitsi/taha seda teha - kasvõi portatiivse versiooni oleks pannud, mida alati saab eemaldada ja mis "Windowsi ei risusta" kuigi OpenOffice.org ja MS Office saavad ju ka koos edukalt ühes arvutis ja veel ühes operatsioonisüsteemis eksisteerida, mida muidugi võib võhikule keeruline olla selgitada.
Samas olen selgitanud, et kes lahti ei saa siis nende jaoks PDF-i eksportida, mis vaid ühe nupuvajutuse kaugusel ja alati võib juurde anda lingi kust saab eestikeelset OpenOffice.org-i alla laadida - täpselt samamoodi panevad Eesti telekomi ja ilmselt ka teised firmad oma e-arvetele ju õpetuse juurde, et kirjaga kaasasolevat PDF-faili saate lugeda kui laadite alla ja paigaldate Adobe Reader-i ja seda tuleb seejuures administraatori õigusi omava kasutaja all teha. Seda ei ole keegi mingiks probleemiks pidanud ja peetakse täiesti normaalseks, et kõik laadivatki Adobe Readeri alla kuigi see ei ole muidugi ainus ja seejuures parim programm, mis PDF-i lugeda oskab. Teatavasti on PDF-i võimalik teha väga erinevate programmidega ja on ette tulnud olukordi kus Adobe Reader on jänni jäänud ja mõni teine PDF-vaataja olukorrast auga välja tulnud.
Seega võiks ju samamoodi soovitada ODF-i failivormingute juurde, et laadige alla tasuta OpenOffice.org - siis saate faili lahti. Aga miskipärast peetakse ODF-i faile justkui saatanast pärit asjaks, millest tuleb kauge kaarega eemale hoida. Ometigi peaks vaba ja tasuta tarkvara haakuma hästi ka kiriku kontekstiga, kus räägitakse, et aita ligimest vastutasu ootamata sest "Su Isa kes näeb varjatutki, tasub Sulle!" (Mt 6:4)
Muidugi peab olema ettevaatlik - "Aita ligimest jõudumööda, aga pane tähele, et sa ise sisse ei kukuks!" (Siirak 29:20) ja seda ma ka olen kuna tegelikult oleks tegemist olnud vaid ühe inimese arvutiga, kellel kohe oleks vaja olnud .odt faili avada. Oleks üle võrgu seal ära käinud ja selle portable sinna paika pannud ja see inimene juba ammu loeks ja täiendaks seda faili ja kõik oleksid õnnelikud...
Siis veel üks asi - öeldakse, et kes see ikka seda OpenOffice.org-i peale paneb kustkui ühe programmi pealepanek oleks miski tuumateadus ja vajaks meeletu kvalifikatsiooniga inseneri... Olen alati pakkunud, et vajadusel võin üle võrgu appi tulla ja aidata vajaliku tarkvara paigaldada.
Tekib retooriline küsimus - kes ja "mis ime läbi" siis küll selle MS Office-i sinna arvutile peale pani? Täpselt samamoodi läheb see OpenOffice.org ka ju sinna peale. Seda aga peetakse justkui mingi võõra usu peale surumist, millest tuleb kindlalt eemale hoida. Taas keeldutakse aru saamast asjaolust, et avatus ja vabadus dokumendivormingute osas annab sõltumatuse kommertsfirma(de)st ja sellega aitab kiriku niigi piskut rahakotti säästa. Isegi kui see raha oleks olemas - see ei ole ju kaugeltki ainus argument. Miks siis lähevad jõukate riikide valitsused jm asutused/firmad/riigid üle ODF-ile nagu seda aadressilt http://www.artsturm.ee/odf/ ikka ja jälle lugeda võib? Ilmselt ei ole küsimus mitte ainult rahas vaid milleski proosalisemas - ühilduvuses ja sõltumatuses. Lisaks sellele, et dokumendid on sageli väiksemad võrreldes MS Office-i poolt toodetuga, võib olla kindel, et ka näiteks 10 aasta pärast saab selle dokumendi lahti kuna ODF on ISO poolt standardiseeritud ja alati on võimalik teha programm, mis avab ka vanemas vormingus dokumendi.
Seega võiks pigem küsida, et kas ehk valitsus ja kirik ujuvad vastuvoolu, üritades iga hinna eest USA kommertsfirma nimega Microsoft tooteid ja vorminguid läbi suruda? Kas ehk siin taga on miski kartellikokkulepe suisa kui nii kiivalt sellest USA kommertsfirma toodangust ja failivormingutest kinni hoitakse? Sellist asja ilmselt ehk ei ole kuigi võiks selline mulje jääda kuna nii kiivalt aetakse USA kommertsfirma toodangut ja failivorminguid taga.
Redigeeritavate failivormingute puhul peab aga arvestama sellega, et kui kasutatakse erinevaid programme siis ei ole 100% tagatud paigutuse mitte sassiminek kui ühiselt ei jagata impordi-ekspordi filtreid ja neid peab reverse engineering-u abil leiutama. Aga paraku ei taheta sellestki aru saada.
Juba tükk aega tagasi (umbes aasta või isegi rohkem) oli ODF-i kasutuselevõtu teema arutusel ka EELK vabavara postiloendis. Ka siis jäi see üksikute ODF-i pooldajate hüüdjaks hääleks kõrbes.
Kurioosne on see, et kui keegi kurdab ja ütleb, et ei saa ODF-i vormingutes faile lahti siis ma küsin alati sellepeale, et kas PDF-i saab lahti. Sellepeale hakatakse tavaliselt naerma ja öeldakse läbi naeru, et ikka saab - Adobe Reader ju tasuta internetist saadaval. Seepeale küsin ma, et aga ODF-i avamiseks ja ka muutmiseks on olemas ju samamoodi tasuta tarkvara internetis - kas seda ei saa võtta ja peale panna. Seepeale saabub tavaliselt vaikus...
Mida siit võime siis aru saada - kas inimeste inertsus, ignorantsus, laiskus? Lisaks on MS Windowsile olemas ka kaasaskantav ehk siis portatiivne versioon OpenOffice.org-ist, mis paratamatult on parim tasuta ja vabalt saadaolev ODF-i failivorminguid tundev kontoritarkvara pakett. Neile, kes ei saa mingil põhjusel arvutisse OpenOffice.org-i paigaldada (tööandja ei luba vms) siis võimalik ju seda portatiivset versiooni kasutada ja seda kasvõi mälupulgalt - siis ei "risusta" tööandja vms arvutit.
Aga ei - kuigi seda ei ole kuskil kirjas ent siiski nõutakse kui nõiaväel MS Office-it ja selle failivorminguid. Kuigi jah - see portatiivne versioon on pisut aegunud hetkel - endiselt on seal 2.4.1 saadaval. Loodetavasti tuleb ka 3.0 millalgi. Samas vastav Google otsing leiab nii mõndagi. Leidsin Mac OS X-le kui ka ühe torrenti Windowsi versiooniga. Kuuldavasti neid ka VM Ware ThinApp-i abil tehakse. Proovisin seda - täitsa töötab Paraku see inglisekeelne ja ilmselt ei saa ka eestikeelseks teha. Lisaks on seal ka Java 1.6.0_07 kaasas kuigi 1.6.0_11 juba väljas. Aga asi seegi - parem kui mitte midagi.
Samas OpenOffice.org 3.0 portable on ka tulemas - http://portableapps.com/node/16395
Seega, kes otsib - see leiab ja selle saab peale allalaadimist oma ettevõtte/organisatsiooni sisevõrku vms serverisse panna ja sealt saavad siis kõik teisedki tõmmata.
Püütakse pugeda selle taha, et meil vaja tööd teha ja teeme seda nii nagu teised ette kirjutavad kuigi alati ei saada aru, et sellist asja ei ole ette kirjutatud, et näiteks kirik peab kasutama Microsofti tarkvara ja failivorminguid. Samas kui räägin RISO koosvõime raamistikust siis peetakse mind imelikuks ning keeldutakse mõistmast. Kui rääkisin, et näiteks kodulehele ei sobi MS Office-i vormingus faile üles riputada siis ei saadud sellest aru - "kuidas nii: kõik ju kasutavad seda ja saavad lahti - milleks meile mingi tundmatu tarkvara ja selle failivormingud"....
Olles konverentsil "Õpetajalt õpetajale" siis ühe tuntud Eesti arvutifirma juht ütles, et ei ole ju mõtet vastuvoolu ujuda - igal pool on Microsoft ja see olla õige. See paneb imestama, et isegi nii kõrged tegelased ei saa aru, mis selle taga tegelikult on.
Eestlased on nii ontlikult alandlikud (ehk on mõjutus siin 700-aastasest orjapõlvest?) ja neelavad alla suurte poolt antud söödad endale aru andmata, kas seal ehk konksu taga ei ole. Ja siis neid mõistetakse hukka, kes kõrvalt seletavad ja õpetavad, et tegelikult on sellel väljast näha rammusal söödal konks sees. Kusjuures oleks siis rammus sööt - sageli kipub nii olema, et hoopis vabalt ja tasuta antav on palju rammusam.
Näiteks ei suuda siiani MS Office vaikimisi kaasasolevate vahenditega PDF-i eksportida, mida tegelikult ju kogu maailm usinalt kasutab ja mille avamiseks ju Adobe Reader "vabalt internetist allalaaditav" oli nagu eespool toodud näites e-arvete avamiseks soovitatakse... Kuigi jah - Google andmeil näikse ka MS Office-ile PDF plugin olemas olevat kuid miskipärast ei tea seda ilmselt enamus MS Office-i kummardajaid/kasutajaid ja kasutavad PDF-i tegemiseks igasugu imevahendeid ja väliseid allikaid.
Samas on ju tulemas alates MS Office 2007 SP2-st ODF-i tugi ka MS Office-ile - seega ei tohiks ODF-i vaikimisi failivorminguna avalikus suhtluses ju probleeme olla? Muidugi on küsitav, et kui hästi see plugin töötab ja kuuldavasti saab see olema ODF 1.0 peale kuigi seoses OOo 3.0 tulekuga on juba ODF v1.2 väljas. Jälle häda...
Näiliselt teeb Microsoft žesti, et me toetame ent tegelikkuses ei pruugi see mitte nii olla. Kusjuures ka Microsoft on ju OASIS-e liige, kes ODF-i välja töötab ja arendab. Muidugi Microsoft ei osale ilmselt ODF-i arenduses vaid tema peamine huvi on saada MS Office-ile ODF-i tugi. Samas ei taha Microsoft mitte seda trumpi käest anda, et tema poolt loodud failivormingutes internetis palju dokumente liigub, mis vaid Microsofti tarkvaraga ühinevad ja seetõttu inimesed, kes tahavad neid korrektselt avada, oleksid sunnitud endiselt MS Office-it ostma ja sellega tagab Microsoft ka kenakese sissetuleku selle pealt. Aga kuna rahvas nõuab ju ODF-i siis teeme sellise žesti ka, et oleme OASIS-e liikmed ja teeme näo, et toetame hirmsasti ODF-i. Rahvale läheb see peale ja Microsoft jälle "heade poiste" nimekirjas. Eks neid ODF-i vormingus faile tehakse lahti ka ent endiselt liigub palju ka MS Office-i vormingus dokumente ja endiselt on mõned inimesed sunnitud ka ostma MS Office-it.
Aga endiselt jätkub see saaga RISO koosvõime raamistik versus valitsus. Microsofti jüngrid teevad endiselt lobitööd ja üritavad päästa, mis päästa annab - siis nende jaoks. Endiselt makstakse kümneid miljoneid Eesti maksumaksja raha USA kommertsfirmale kuna meil ilmselt on seda ülearu ja ei ole midagi paremat peale hakata. Endiselt maadeldakse viiruste jm pahavaraga, mis ennast MS Office-i failide külge haakinud.
|
|
|
|
|
|
|
|
veeall
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 27.09.2006
Postitused: 264
Distributsioon: Slackware64 14.2
|
|
| Kas odfi jaoks ei saaks teha internet exploreri pluginat/viewer-it, mida oleks võimalik eraldi installida?
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| veeall kirjutas: | | Kas odfi jaoks ei saaks teha internet exploreri pluginat/viewer-it, mida oleks võimalik eraldi installida? |
Milleks veel miski programm? OpenOffice.org (OOo) on ju vabalt saadaval ja olemas - miks mitte kohe see peale panna?
Adobest võib aru saada, et Acrobat tasuline ja siis on mõistlik tasuta Reader peale panna.
Samas olemas ju Sun-i ODF-i plugin MS Office-ile - eks siis MS Office-i kasutajad saavad seda kasutada kui tõesti OOo paigaldamine/kasutamine ei sobi - http://www.sun.com/software/star/odf_plugin/get.jsp
Ja kui MS Office 2007 SP2 välja tuleb ning kasutajad seda peale panevad siis peaks ka väidetavalt ODF-i tugi MS Office-ile tekkima.
Samas OOo pakub ka ActiveX-i pluginat (OOo paigaldamisel saab valida selle paigaldamist), mis IE-s avab asju ja Firefoxile jt mozillalistele on ka plugin olemas, mida OOo seadetest lubada saab.
Peaks juba piisama sellest kõigest IMHO.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
