Linuxi kerneli arendajad on välja lasknud taas kaks parandusversiooni - 2.6.27.38 ja 2.6.31.5. 2.6.27 puhul on peamiselt parandatud SCSI ja USB seadmetega esile kerkinud probleeme. 2.6.31 puhul on aga parandatud kõikjal kerneli puus erinevaid väiksemaid vigu. Ühestki olulisest turvaveast antud juhul teatatud pole.

Allikas LWN.net

Ubuntu arendajad on välja lasknud Ubuntu 9.10, koodnimega Karmic Koala esimese eelväljalaske.
See tähendab, et Ubuntu 9.10 loetakse juba piisavalt stabiilseks iga kasutaja jaoks ja nüüd on aeg otsida veel mõned viimased peitunud vead üles, et siis järgmine nädal ametlikult uus versioon välja lasta.
Arenajate sõnul toob uus Ubuntu 9.10 endaga kaasa palju kiirema buutimise ja ka muidu peaks süsteem kiirem olema.
Ubuntu 9.10 Server Edition sisaldab endas nüüd ka Ubuntu Enterprise Cloud seadistuse võimalust paigaldusel ja täiustatud AppArmorit.
Nagu ikka, nii lasti välja ka Kubuntu, Xubuntu, Edubuntu, Ubuntu
Studio ja Mythbuntu 9.10 eelväljalasked. Ühe uue uuendusena on aga kindlasti Kubuntu Netbook versiooni lisandumine.

Lähemalt võite uue eelväljalaske kohta lugeda Ubuntu Look lehelt.

Ilmunud on Fedora 12 Beta, mis on viimane tähtis arenduspunkt enne lõppversiooni.

Eelväljalase ilmub plaanikohaselt 4. ning lõppversioon 17. novembril.

Beta on kättesaadav siit:
[aegunud viide]

Väljavõte Fedora 12 uuendustest:

* Kõik 32-bitised paketid on nüüd kompileeritud i686 süsteemi jaoks ning on kohandatud muuhulgas paremaks koostööks Intel Atom protsessoritega.
* yum-presto plugin on nüüd installitud vaikimisi, mis võimaldab tunduvalt vähendada uuenduste tõmbamise aega.
* Täiustatud NetworkManager.
* Toetab Theora 1.1 video formaati.
* Täiustatud graafika(kaartide) toetus.
* Tunduvalt täiustatud virtualiseerimise toetus.
* Kokkujooksmistest ning SELinuxi probleemidest on nüüd palju lihtsam teada anda. Protsess on suuresti automatiseeritud.
* Palju kiirem süsteemi alglaadimine Dragut abil.
* Uued PackageKit pluginad, mis võimaldavad installida pakette internetist ning installida paketti, mis sisaldab puuduvat käsku, mida kasutaja üritab jooksutada.
* Sinihammast kasutatakse vaid nõudmisel.
* Moblin graafiline liides netbookidele.
* Palju PulseAudio täiustusi.
* Paljude failide ja süsteemi kataloogide õigusi ning süsteemi protsesside privileege on turvalisuse kaalutlusel alandatud, kasutades libcap-ng'i.
* SELinux liivakast - Nüüd on võimalik rakenduste süsteemile ligipääsetavust piirata ning jooksutada neid turvalises liivakastis.
* Open Broadcom firmware on nüüd vaikimisi lisatud.
* Parem veebikaamerate toetus.
* Fedora isosid on võimalik nüüd otse dd'd või sarnast vahendit kasutades USB pulgale panna.
* Võimalik on installida GNOME Shell'i varajase versiooni, mis tuleb kasutusele GNOME 3's.
* GNOME 2.28.
* KDE 4.3.

Lisaks sisaldab Fedora 12 mitmeid muid uuendusi. Täpsemalt võite uuest Fedorast lugeda inglise keeles siit.

Eilset päeva, 20 oktoobrit, võib pidada väikseks sünnipäevaks Ubuntu ja Canonicali jaoks. Nimelt 20 oktoobril 2004 aastal lasti välja kõigi aegade esimene Ubuntu - Ubuntu 4.10, koodnimega Warty Warthog. Tegu oli siis Canonicali ja Ubuntu kommuuni esimese väljalaskega, millest alates on Ubuntu jõudnud praegu üheks kõige populaarsemaks Linuxi distributsiooniks. Toome siinkohal ka välja vahepeal ilmunud versioonide nimistu:
· Ubuntu 4.10 (Warty Warthog)
· Ubuntu 5.04 (Hoary Hedgehog)
· Ubuntu 5.10 (Breezy Badger)
· Ubuntu 6.06 LTS (Dapper Drake)
· Ubuntu 6.10 (Edgy Eft)
· Ubuntu 7.04 (Feisty Fawn)
· Ubuntu 7.10 (Gutsy Gibbon)
· Ubuntu 8.04 LTS (Hardy Heron)
· Ubuntu 8.10 (Intrepid Ibex)
· Ubuntu 9.04 (Jaunty Jackalope)
· Ubuntu 9.10 (Karmic Koala)

Softpedia on kokku pannud ka iga versiooni kuvatõmmise näite. Läbi aegade on Ubuntu ikka pruun olnud, kuid toonid on järjest muutunud - seda hea just nendelt kuvapiltidelt vaadata.

Softpedia ülevaate leiate

siit lingilt.

Palju õnne Ubuntule ka Pingviini poolt.

Vabandan ette juba kõigi ees, kes viimasel ajal uudiseid Pingviinist oodanud. Seoses põhitööl olevate väga kiirete aegadega ja ka teiste muredega on uudiste kirjutamine natuke takerdunud. Kuid püüame siiski edasi minna.

Pühapäeval andis Theo de Raadt teada uue OpenBSD 4.6 versiooni valmimisest ja avalikuse ette saatmisest. Tegu on järjekorras juba 27 väljalaskega, mis toob taas uusi uuendusi OpenBSD-le. Muudatusi on sisse viidud pea igale poole, et täiendada OpenBSD tuge erinevatel platvormidel ja andmaks kasutajatele enam võimalusi, säilitades siiski korraliku turvalisuse, mis on OpenBSD üks firmamärke. Nimelt on ajaloo jooksul avastatud ainult mõned vaikimisi paigaldusega olnud turvavead. Tegu on väga hea tulemusega ühe operatsioonisüsteemi jaoks. Samas jõuavad tänu sellele paljud uuendused OpenBSD-sse suure hilinemisega, sest läbivad eelnevalt väga põhjaliku kontrolli.

Lähemalt uuest OpenBSD-st saate lugeda

OpenBSD 4.6 versiooni märkmetest. Väljatuleku teade on aga siin.

Asjatundjamad vaatavad juba ammu DVB-T -d.
Kas Ubuntu 9.10 lihtsustab asja?

Saabunud on Estobuntu 9.10 beeta.
Beetaversion märgib lõppversiooni lähenemist ning peaks julgematele (näiteks Estobuntu arendajatele) juba olema sobiv ka igapäevaseks kasutuseks. Lõppversioon peaks plaani järgi välja tulema 29. oktoobril, umbes 2 nädala pärast.

Oluliseks muudatuseks võrreldes alpha2-ga on uus Estobuntu oma kujundus. Samuti oleme vastavalt kasutajate soovidele DVD variandile lisanud kasulikke programme, näiteks Kdenlive videoredaktor, Kamoso veebikaamera utiliit ning Gimp pildiredaktor. Uuendusi on ka Estobuntu pakettides.

Plaaditõmmised on saadaval siin:
CD versioon (689 mb) - http://maailm.zzz.ee/estobuntu-9.10-beta.iso
DVD/USB versioon (942 mb) - http://maailm.zzz.ee/estobuntu-9.10-dvd-beta.iso

Leitud vigadest saad teada anda, kasutades meie arenduskeskkonda: http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu

Ilmavalgust nägi peatse Mandriva Linux 2010 teine eelväljalase, mis usutavasti jääb ka viimaseks - vähemalt planeeritult peaks 2010 ilmuma kahe nädala pärast ja jõudma avalikkuse ette veel kaks nädalat hiljem. Niisiis, peamised uuendused võrreldes esimese eelväljalaskega:

* Üks silmaga nähtavaid uuendusi on paigaldusprogrammi partitsioneerimise osa visuaalne ümbertegemine: kui varem olid seal lihtsalt üles loetud eri võimalused (kogu ketta kasutamine, vaba osa kasutamine jne), siis nüüd on lisatud ketta partitsioonide visuaalne esitus, mis vahest annab veidi parema arusaama, milline asi on enne ja pärast paigaldamist. Näidispilti võib näha siin.

* Veidi vähem nähtav on vahest see, et nüüdsest on uute loodavate partitsioonide vaikimisi failisüsteemiks ext4 varasema ext3 asemel. Nii palju kui ma tean, suuremat vahet neil ei ole: ext4-l on mõned eelised ja mõned võimalikud miinused, aga põhimõtteliselt on tegemist siiski lihtsalt ext3 edasiarendusega.

* Teine asi, mis on ilmselt hästi ka silmaga nähtav, aga millest ma suurt midagi paraku ei tea, on "külalise" (guest) konto võimalus. Nii palju kui ma aru saan, on see ajutine konto, mis lubab anda kellelegi teisele võimaluse oma süsteemi kasutada. Ma ei ole päris kindel, milleks see hea on, aga ju seda siis vaja läheb, ilmselt on see rohkem Live CD teema.

* Nüüdsest on n-ö teemahaldurina kasutusel lõplikult Plymouth, varasem Splashy on täielikult eemaldatud. Nagu juba varem mainitud, ei tohiks see üldiselt kasutajale kuigivõrd näha olla: alglaadimise taust ja muud asjad on ikka üldiselt samasugused. Sügisväljalaske teema ei ole veel lõpuni viimistletud, nii et põhjalikumalt saab sellega ilmselt tutvuda hiljem.

* Esmakasutaja nõustajas on nüüd Firefoxi asemel kasutusel WebKit. Ka see ei tohiks üldiselt olla kasutajale kuigivõrd märgatav; muudatuse taga oli väidetavalt (nagu ka eelneva punkti puhul) asjaolu, et see pakub arendajatele rohkem võimalusi ja lihtsustab nende tegevust.

* Mandriva pakub lisaks varasematele uut töökeskkonda, millel nimeks Moblin ja mis on eelkõige mõeldud pisisülearvutitele (netbook'id).

* Eelnevaga haakub nn Poulsbo draiverite parem toetamine ka Live CD-l. Nii palju kui ma aru saan, on ka see seotud eelkõige pisisülearvutitega, kus neid vaja läheb.

* Mõningaid pisimuudatusi on teisteski Mandriva tööriistades, kuid peamiselt on neis tegeldud vigade parandamisega ning töökindluse suurendamisega. Mainida võib vahest üht asja, mis mind üsna masendusse ajas: tarkvarahalduriga mitut paketti paigaldades näitas edenemisdialoog allalaadimise ajal ainult esimese paketi nime, kuigi edenemisriba ise samal ajal jooksis kenasti edasi-tagasi vastavalt pakettide allalaadimisele. Nüüd on sellega taas kõik korras.

* *Üks asi, mida ma omalt poolt võin öelda, on see, et nüüd peaks olema ära tõlgitud üsna suur osa tarkvarapakettide kirjeldustest (vähemalt neist, millega usutavasti enamik kokku puutub) - need lühikesed tutvustavad sõnad, mida näeb näiteks tarkvarahalduris paketinime all või kõrval. Ma ei ole päris kindel, kas see töö RC2-s juba kajastub - pelgan, et mitte. Küll peaks see kajastuma lõppväljalaskes. See ei ole vahest suur asi, sest pakettide sisulisemad ja pikemad kirjeldused ei ole paraku tõlgitavad, aga võib-olla siiski mõningat abi eriti vähemate kogemustega kasutajatele on ka neist lühikestest fraasidest.

* Pakutavas tarkvaras väga suuri uuendusi pole, ära mainida võib vahest Amarok 2.2 lõppversiooni, GNOME 2.28 lõppversiooni ja VirtualBox 3.0.8.


Mandriva Linux 2010 RC2 on saadaval mitmes variandis ISO-failidena:

Free DVD eraldi nii 32- kui ka 64-bitistele masinatele
Dual CD mõlema arhitektuuriga masinatele, millel on kasutusel väiksem töökeskkond LXDE

Alates esmaspäevast peaks olema kättesaadavad ka One'i ehk Live CD, samuti VirtualBoxi tõmmise failid.
ISO-failidega samas kataloogis leiab ka mandriva-seed'i skripti, mis võimaldab hõlpsalt ISO mälupulgale salvestada.


Uudise allikad: kirje Mandriva wikis ja ametlikus blogis.