Saksa riik on hinnanud oma kõrgeima ordeniga (Bundesverdienstkreuz) KDE loojat Matthias Ettrich'it (slashdoti diskussioon, nupp kde lehel).

See on ilus tunnustus riigi poolt. Sarnast asja ootan juba paar aastat ka Eesti Vabariigilt - meil on mitmeid tarkvara eestindajaid, tänu kelle vabast tahtest tehtavatele pingutustele saavad paljud tasuta kasutada omakeelset tarkvara. Ma arvan, et on aeg veidi uurida, kuidas kandidaate riikliku tunnutuse saamise kaalumiseks esitada. Ja eks siis omakeskis mõtelda, kes võiks(id) olla kõige enam panustanud.

minut kirjutab järgmist:

Olavi kirjutab: "Tundub, et https autentimises on avastatud gigantne man-in-the-middle turvaauk, mis avaldub eriti hästi ID kaardi puhul. Patchi ja workaroundi minu arusaamisel ei eksisteeri. Viited:

Another Protocol Bites The Dust

Renegotiating TLS

MITM attack on delayed TLS-client auth through renegotiation

Nonii kus mu pin-kalkulaator oligi?"

Minuti lühikokkuvõte oleks siis selline: On avastatud väga oluline turvaauk, mis eksisteerib SSL ja TLS protokollides. Üks oluline kõrgema taseme protokoll, mis sellest ohtu sattub on HTTPS, mida kasutavad kõik ennast turvalisena reklaamivad veebisaidid. Sealhulgas netipangad, e-hääletus, i-valimised, kõik ID kaardi rakendused ja mis iganes veel.

Välja on lastud uus Firefox 3.5.5. Tegu on järjekordse plaanilise hooldusväljalaskega. Kõigil Firefoxi kasutajatel soovitatakse esimesel võimalusel ette võtta uuendamine. Kuigi, lugedes versiooni märkmeid, siis peamiseks uuenduseks on erinevate stabiilsusprobleemide lahendamine ja ohtlikest turvavigadest teavitatud pole. Lähemalt saate uue versiooni kohta lugeda http://www.mozilla.com/en-US/firefox/3.5.5/releasenotes/

Allikas FreeSoftNews

[highlight=red]Mandriva Linux 2010 väljas[/highlight]
Ettenähtud ajal nägi ilmavalgust Mandriva Linux 2010, mida hellitavalt nimetatakse ka Adelie'ks. Järgnevalt võtan kokku väljalaske tähtsamad uuendused võrreldes eelmise kevadväljalaskega 2009.1.

[highlight=red][glow=red]Välimus[/glow][/highlight]
Kõige silmatorkavam on arvatavasti, nagu ikka, uus kujundus. See ei erine väga radikaalselt senisest, pigem on selle edasiarendus. Lisan ka näite teksti lõppu. Kuid peale Mandriva enda kunstnike anti sel korral võimalus oma panus taustapiltide rohkendamisse teha ka teistele, milleks kuulutati välja avalik konkurss. Võitjate tööd leiab paketist mandriva-theme-extra. Hea meel on tõdeda, et võitjate sekka mahtus ka eestlane Tauno Erik, kelle taustapilti võib samuti näha teksti lõpus.

[highlight=red][glow=red]Paigaldamine[/glow][/highlight]
Paigaldamisprogrammis on mõningaid silmaga nähtavaid uuendusi, mille seast tasub ära mainida visuaalselt parandatud partitsioneerimise osa ja määratud parooli tugevuse (või teisti öeldes lahtimurtavuse) kontrollimist, samuti seda, et vaikimisi on loodavate partitsioonide failisüsteemiks nüüd ext4.
Veel üks uuendus on külaliskonto (guest) loomine, mis võimaldab lasta näiteks sõbral veenduda Mandriva headuses ilma enda andmeid ohtu seadmata või sobib ka näiteks lastele kasutada anda. Külaline saab kasutada kõiki masina pakutavaid võimalusi, aga et ta ise tegutseb vaid ajutiseks kasutamiseks mõeldud spetsiaalses süsteemis (tmpfs), kaovad nii tema kodukataloog kui ka igasugused andmed selle kohta, mida ta on ette võtnud, pärast väljalogimist, nii et süsteemile sisulist kahju ta tekitada ei saa (kuigi pole muidugi välistatud, et osavnäpud sellega ehk ka toime tulevad, aga pole ju tungivat vajadust tunnustatud küberkurjameid füüsiliselt oma masina kallale lasta... ).

[highlight=red][glow=red]Uuendamine[/glow][/highlight]
Uuendamine ühelt väljalaskelt teisele on, nagu ikka, mõnevõrra riskantne ettevõtmine, mistõttu soovitatav on vähemalt oluliselt andmed enne seda varundada.
* Kui kellelgi juhtus 2009.1 (või ka mõne varasema väljalaske) ajal veel kasutusel olema KDE3, siis nüüdsest on KDE3-st täielikult loobutud ning süsteemi uuendamisel käivitub automaatne migreerumisabiline, mis peaks kõik KDE3 failid, kirjad, seadistused ja muu sellise ümber kantima KDE4 all kasutatavaks.
* Lisaks on arvestades väljalaske uuendamisega kaasnevat suurt mahtu nüüd võimalik sisse lülitada valik, mille puhul kõigepealt laaditakse kõik uuendused alla ja alles siis need paigaldatakse. See peaks vähendama ohtu, et ühenduse kadumisel või muudel uuendamisprotsessi katkestavatel põhjustel tekib kasutuskõlbmatu süsteem.
* Veel ühe uuendusena hoiatab süsteemisalves istuv uuendusaplett nüüd, kui kasutusel oleva väljalaske toetusperiood (s.t periood, mille kestel tuleb väljalaskele uuendusi) lõpeb, ning pakub võimalust uuendada süsteem toetatud väljalaske peale.
* Samuti käivitatakse uuendamise lõpul automaatselt X'i serveri seadistamise tööriist XFdrake, mis kontrollib, kas süsteemis kasutusel olev graafikakaart on ikka endiselt draiverite poolt toetatud - nimelt on vahepeal mõnedki kaarditootjad lõpetanud teatavate kaartide toetamise - ja kui ei ole, seadistab süsteemi ümber kommertsdraiveri kasutamise pealt avatud lähtekoodiga draiveri kasutamise peale.

[highlight=red][glow=red]Süsteem[/glow][/highlight]
Kogu süsteemi puudutavatest uuendustest on põhjust ära märkida järgmisi:
* graafilise alglaadimiskeskkonnana on nüüd kasutusel Plymouth, mis küll tavakasutaja seisukohalt ei too kaasa mingit silmaga nähtavat vahet varasemaga, kuid võimaldab loodetavasti arendajatel paremini tegutseda selle kohandamisel.
* Kasutusel on kernel 2.6.31, mis, nagu ikka, tähendab rohkemate seadmete paremat toetust ja kõike muud head.
* Kasutusel on X.org 7.5 ja X server 1.6.5, mis peaks tähendama varasemast palju paremat Inteli graafikakaartide toetust.
* Toetatud on Poulsbo draiverid, mida läheb vaja eelkõige väikesülearvutite kasutajatel.
* Huvi võivad pakkuda veel järgmiste asjade uued versioonid: VirtualBox 3, bash 4.0, gcc 4.4.1, glibc 2.10.1.

[highlight=red][glow=red]Mandriva tööriistad[/glow][/highlight]
* X'i serveri seadistamise tööriist võimaldab nüüd valida, kas serveri lähtestamiseks mõeldud kiirklahv Ctrl+Alt+Backspace on kasutatav või mitte. Taustaks: X.org-i arendajad leidsid, et seda võimalust ei tohiks vaikimisi pakkuda, nii et sellise valiku pakkumine on vastutulek kasutajatele, kes soovivad saada ise võimalust otsustada.
* Uue tööriistana on lisatud varasemat AppArmorit asendava turberaamistiku Tomoyo seadistamistööriist.
* Põhjalikult kirjutati ümber võrguprofiilide haldamine. Nüüd on senisest palju lihtsam panna paika erinevad profiilid (kodus, tööl, metsas) ja seostada neid vastavate teenustega (näiteks et metsas kasutataks alati ühendust üle mobiiltelefoni ja nii edasi).
* Tunduvalt töötati ümber ka võrgu jälgimise tööriist, mis lisaks on nüüd ka eraldi paigaldatav. See eraldamine oli tingitud eelkõige sellest, et ka töökeskkonnad pakuvad oma võrgu jälgimise vahendeid ning nüüd on kasutajal võimalik valida, millist kasutada. Paraku tundub, et selle eraldamise käigus juhtus midagi tõlgetega - vähemalt mul endal ja veel mõnel on monitori tekstid ingliskeelsed, ehkki tegelikkuses on nad tõlgitud; nähtavasti on kuidagi ununenud tõlkefailid ümber tõstmata.
* Tarkvara paigaldamise/eemaldamise tööriist Rpmdrake pakub nüüd võimalust otsida ka pakettide täielikus nimes, see tähendab näiteks ka versioonide järgi ja nii edasi. Samuti on võimalik otsingus kasutada regulaaravaldisi. Lisaks on minu arvamuse kohaselt omajagu kasvanud tööriista kiirus käivitumisel ehk siis pakettide andmebaasi sisselugemine ja analüüsimine.
* Uuendamisaplett mdkonline võimaldab nüüd määrata, kui sageli uuenduste olemasolu kontrollitakse. Teine uuendamisega seotud asjaolu puudutab kerneleid: kui varem paigaldati uus kernel alati n-ö eraldi, ilma vanemaid kerneleid vähimalgi määral puutumata, mis intensiivsema kerneli uuendamise puhul tekitas vajaduse ruumi kokkuhoiu nimel vanemaid käsitsi eemaldama hakata, siis nüüd vanemad kernelid eemaldatakse automaatselt, jättes alles ainult kaks viimast (selle mõte on see, et kui uus kernel mingil põhjusel ei peaks töötama, oleks alles ka see kernel, mis ju kindlasti töötas).

[highlight=red][glow=red]Töökeskkonnad[/glow][/highlight]
* KDE versioon on nüüd 4.3.2. Seda pole põhjust hakata siinkohal lähemalt tutvustama, mainin ära vaid mõned asjad. Nagu mainitud, on lisatud tööriist, mis automaatselt migreerib varasema KDE3 pealt KDE4 peale. Mandriva tubli lisandusena on jõuliselt sisse toodud niinimetatud semantiline töölaud Nepomuk, muu hulgas ka asi nimetusega Tasktop, mis peaks võimaldama töölauda korralda ülesannetepõhiselt. Aga see on veel väga uus asi, sestap ei oska ma selle tegelike kasutamisvõimaluste kohta väga palju lähemat öelda. KDE-ga seotud tarkvarast võib ära mainida järgmised uued versioonid: Amarok 2.2, digiKam 1.0 beta5, KMess 2.0.0, KOffice 2.0.82. KMyMoney osutus veel liiga ebastabiilseks, mistõttu selle asemel on lisatud üldiselt enam-vähem samu, kuid siiski vähemaid võimalusi pakkuv Skrooge.
* GNOME versioon on nüüd 2.28.1
* Täiesti uue töökeskkonnana on sisse toodud Moblin. See on eelkõige mõeldud väikesülearvutitele

[highlight=red][glow=red]Rakendused[/glow][/highlight]
Rakendused on suuremalt osalt kõik sellise seisu ja versiooniga, nagu neil oli umbes paari-kolme nädala eest, see tähendab maksimaalselt uued. Nimetame siin mõned uued versioonid:
* Mozilla Firefox 3.5
* OpenOffice.org 3.1.1
* Moovida, mis varem kandis nimetust Elisa ja kujutab endast multimeediakeskust
* SageMath 4.1 matemaatikatarkvara süsteem
* Wine 1.1.32
* Trükkimissüsteem CUPS 1.4
* apache 2.2.12
* php 5.3.0
* Python 3 - siiski vaid lisatarkvarana; üleminekuajal ühilduvuse tagamiseks on põhitarkvarana kasutusel endiselt 2.6

[highlight=red][glow=red]Teadaolevad vead[/glow][/highlight]
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka teadaolevatele vigadele, mille nimekirja leiab siit. Vahest kõige silmatorkavam võib olla suutmatus USB-seadmeid automaatselt ühendada, millel on praegu teadaolevalt kaks lahendust: kas keelata käivitamisel kiirendamine (kernelile lisavõti speedboot=no) või anda administraatori õigustes käsk service -f haldaemon.

[highlight=red]Mandriva vaikimisi välimus:[/highlight]

[Pilt ei ole enam saadaval]

[highlight=red]Tauno Eriku võitjate hulka pääsenud taustapilt.[/highlight]



[highlight=red]Uudise tegelik autor on Qilaq.[/highlight]

Nagu kirjutab Olivier Fauraux, kes Mandriva kasutajatele on vahest isegi kuuldud nimi, sai ta muretsemise peale, miks Skype ei paku oma uues versioonis Mandriva pakki, teada, et Skype'i Linuxi versioon saab "lähimas tulevikus" olema avatud lähtekoodiga. Täpsemalt kõneleb ta sellest oma ajaveebis.

Minut Kirjutab järgmist:

New York Times võtab luubi alla militaarkasutuses olevas riistvaras ja tarkvaras peituvad tagauksed, mis võimaldavad "teadlikumal" poolel neid ära kasutada enda huvides. 2 aastat tagasi viis Iisrael läbi õhurünnaku väidetava Süüria tuumareaktori kompleksi vastu - küsimuseks jäi õhku rippuma see, miks Süüria õhujõud ei suutnud rünnakut registreerida ja peatada. Mõned tõendid vihjasid radarisegajale, millesarnaseid varem kunagi kasutatud polnud. Nüüd on aga välja tulnud avaldused erinevatest allikatest, et Süüria radarid lülitati "tagaukse" kaudu lihtsalt välja ning teavet Iisraeli luurele süsteemide kohta jagasid ameeriklased.

Seega, kui on soov sõjakorral end kaitsta, tuleks kõik kaitsetehnikas kasutatavad arvutid valmistada ise, kasutades oma väljatöötatud kiipe.

On 29. Hea õpetaja kuu päev 2009. aastal, selle tasaselt tumehalli taeva all on parkides parasjagu võluvalt värvileheline, sügiseselt soe, kodukolletes kekslevad kollased kratid ehk siis kell 18.00 avaldas Estobuntu meeskond selle hea keskele oma uusima tööviljana Estobuntu 9.10

9.10 on Estobuntu viies stabiilne väljalase, teine stabiilne KDE4 väljalase, võimekas töölauasüsteem, mis pakub ka graafilist silmailu. Tuntud headuses on kaasas multimeediakoodekid, Flash, laetud Java moodulid ID-kaardi kasutamiseks- kõik mida normaalseks tööks Linuxiga vaja on. See on ühtlasi esimene Estobuntu versioon, millest on kaks paigalduskomplekti. Selleks et kasutajal oleks juba kohe alguses arvutis võimalikult suur valik häid programme, on nüüd eelistatud paigaldamise variant Estobuntu DVD/USB tõmmis, mille suurus on rihitud nii, et ta mahuks 1GB mälupulgale. Kui aga millegipärast mälupulga ega DVD pealt paigaldada ei saa, päästab hädast välja CD tõmmis, kus on lihtsalt natuke vähem multimeediaprogramme ja silmailu. Pärast paigaldust saate neid ka CD pealt paigaldatud süsteemi lisada.

Esimene asi, mida uut süsteemi paigaldades märkate: paigaldusprogrammil on uus välimus ja parem toimimine. KDE 4 alussambad näitavad oma tugevust esimeste sotsiaalse töölaua rakendustega, nagu näiteks OpenDesktop vidin oma Vaba Tarkvara
kasutavate naabritega suhtelmiseks , Twitteri ja identi.ca toega mikroblogimise vidin, Google kalendri ja Facebooki vidinad. Eksperimentaalsena on kaasatud Kopete Facebooki plugin, et saaksid oma Facebooki kontaktidega lobiseda läbi rakenduse, mis toetab ka muid kiirsuhtlusteenuseid. Digikamil ja Gwenviewl on nüüd olemas pluginad Flickri ja teiste fotosaitide teenuste kasutamiseks. Kui aga soovid kasutada paljude võimalustega mikroblogimise rakendust, saad paigaldada Choqok'i.

Vaikimisi töölaual on kataloogivaate, märkmete ja ilmateate vidinad. Ilmateate pakkujaks on Eesti Meteroloogia ja Hürdoloogia Instituut. Vaikimisi näidatakse Tallinna ilma, aga igaüks võib sealt endale lähima jälgitava asukoha valida. Märkmetes saad nüüd kasutada rohkem tekstivalikuid ning kataloogivaade oskab näidata failide ja kataloogide eelvaateid.

Lõbusa ja kasulikuna saad töölaua taustaks panna interaktiivse Marble gloobuse, mis ka reaalajas päikesevalguse langemist näitab, lihtsalt värvi, "viiruse", Mandelbrot'i fraktaali, mõne mustri, vastavalt ilmateatele muutuva tausta, tavalise taustapildi või slaidiseansi. Igale töölauale saab nüüd määrata oma tegevuse, vidinad ja tausta.

Muusikat mängib geniaalne rokkar Amarok 2.2. Võrku haldab stabiilseim tööversioon uuest KDE võrguhaldurist. Kubuntu arendajad on näinud parasjagu vaeva, et OpenOffice.org paremini töölauda sulanduks. Ayatana projekt aga näitab esimesi vilju FreeDesktop.org standardit kasutavate märguannete ja teadete süsteemiga, kasutajatele tähendab see KDE ja Gnome'i rakenduste paremat koostoimimist. QtCurve aga aitab GTK+ rakendustel ennast KDE keskkonnas kodusemalt tunda

Link juhendile http://juhend.estobuntu.org/9.10/index.html

Veahaldus http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu

Ja nüüd allalaadima!
http://estobuntu.org/allalaadimine

Kubuntu on ehitatud uusima KDE 4.3.2 töölaua peale, kernel on uusim 2.6.31, mis toetab uusimat riistvara, ning töölaua kiirus peaks olema suurem. Uus Kubuntu on senisest stabiilsem ja parim KDE 4 seeriast. Kaasas on suur valik tööriistu ja rakendusi, mida saab kasutada juba Live CD -lt. Tarkvara on kohe käeulatuselt saadaval vaid mõne hiireklõpsu kauguselt.
Tuumas on veel Kernel Mode Settings vaikimis sisse lülitatud Inteli graafika korral, kiirendusmeetod on asendatud UXA -ga.

CD: http://www.kubuntu.org/getkubuntu
Kes USB -lt soovivad paigaldada, siis:
[aegunud viide]