Ilmus Ubuntu 11.10 esimene beetaversioon. Kasutusel on kernel 3.0.3 ja toimunud on üleminek Gnome 3 komponentidele. Vaikimisi kasutajaliides on Unity 4.10.2, kuid võimalik on kasutada ka Gnome Shelii või Classical Gnome. Täiustatud Unity ja Software Center eristavad Ubuntut kõigist teistest distrodest.
Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 11.10 Oneiric Oscelot, mida täiendatakse pidevalt.

Kas kellelgi pole pähe tulnud Estobuntut ka distrowatch.com "watch- list"- is ära regada. Vähemalt nepaallastega saaks esialgu rinda pista vast küll?
http://www.nepalinux.org/ ca 7 H.P.D. (322 koht, ehk viimane praegu selles listis)

E: Regamisest: http://distrowatch.com/dwres.php?resource=submit

Väikse hilinemisega jõuab see uudis siia, kuid eile sai Linuxi kernel 20 aastaseks. Nimelt 20 aastat tagas 25 augustil andis Linus Torvalds teada avalikult, et töötab uue operatsioonisüsteemi kallal. Linuse sõnul on tegu vaid hobiga ja tegu pole millegi nii suure ja mastaapse projektiga nagu GNU.
Linuse esimest teadet uuest operatsioonisüsteemist võite lugeda siit.
Hiljem sai aga uus operatsioonisüsteem tuntuks kui Linux.
Linuxi ajaloo arengust võite lugeda H-online artiklist Linuxi ajaloo kohta.

Firefox ja Thunderbird on 16.08.2011 teatanud uue, v6.0 valmimisest. Lisainfot leiab Firefox 6.0 ja Thunderbird 6.0 väljalasketeadetest. Ei ole veel jõudnud neid põhjalikumalt testida kuid igasugune tagasiside nt ID-kaardi tarkvara vms töötamisest on teretulnud.

Floss4science pajatab GNU Octave-i õppematerjalidest:
* kasutusjuhend
* õpetused kompaktselt koos PDF-failis (Reference card)
* üldine õpetus PDF-failina (56 lk)
* Wikibooks õpetused
* kasutusjuhend
* huvilised võivad Amazonist osta ka alustaja raamatu
* õppevideod
* Linuxlinks.com materjalid

Programmi klooni pakutakse ka Androidile nime addi all.

KDE arendaja Aaron J. Seigo annab 07.08.2011 oma ajaveebis teada uue KDE 5.0 arendusplaanidest. Uudisest pajatab ka Phoronix.
Nokia lubab QT5 välja lasta järgmisel aastal ja sellel ka uus KDE 5.0 baseerub.
Jätkatakse senise KDE 4.x pooleaastase arendustsükliga kuid paralleelselt pannakse siis ka KDE 5.x arendus käima.
Uus KDE 5.x saab olema rohkem sisu poolest erinev ja välimust niipalju ei muudeta kui see oli KDE 3.x -> 4.x puhul. Muuhulgas pannakse rõhku KDE sobitamisele mobiilsetele seadmetele.

Samuti plaanitakse kasutusele võtta KWalleti asemel Saladuste Teenus (Secret Service), mis peaks ühtlustama kasutaja saladuste (salasõnad, ligipääsud vms) haldamise nii KDE-s kui Gnome-is.

Otsing http://www.google.ee/search?q=%2Bmicros ... +%2Bsource

Tulemused
* http://www.microsoft.com/openness/
* [aegunud viide]
* http://port25.technet.com/ - Microsofti avatud lähtekoodi kogukond
* http://www.zdnet.com/blog/microsoft/mic ... words/1142
* arutelu, miks Windows võiks olla avatud lähtekoodiga - http://www.informationweek.com/news/sof ... /212903501
* Microsoft "armastab" avatud lähtekoodiga tarkvara - [aegunud viide]
* Microsoft Public Licence - http://www.opensource.org/licenses/MS-PL
* kommentaar: Microsofti avatud lähtekoodi poliitika on segi - http://martin.iturbide.com/?page_id=114
* http://blogs.technet.com/b/openness/arc ... linux.aspx

Levinud eksiarvamused
* Linux, LibreOffice vms vabatarkvara läheb nagunii tasuliseks kui rohkem kasutama hakatakse, mistõttu ei ole mõtet energiat kulutada sellele üleminemiseks - alguses antakse tasuta, pärast kui oled üle läinud ja ära harjunud siis hakatakse raha küsima
* Microsoft võib ka oma tarkvara vabaks lasta, mistõttu ei ole mõtet energiat kulutada Linuxile, LibreOffice-ile vms vabatarkvarale üleminemiseks
* Microsoft võib Linuxi jt vabatarkvara projektid ära osta ning need tasuliseks teha (või üldse kinni panna & ära kaotada) ja siis maksame ikka Microsoftile, mistõttu ei ole mõtet energiat kulutada vabatarkvarale üleminemiseks
* ma läheksin vabatarkvarale üle küll kui see oleks riigi üldine poliitika (oodatakse käsku kuskilt kõrgemalt...) ehk siis kõik läheksid (kui naaber läheb siis mina ka...). Praegu ei saa keegi minu tehtud faile lahti...

Üleskutse
Olge head ja pakkuge omad veenvad (argumenteeritud) seletused, vastuväited neile eksiarvamustele Kui on mahti ning pikem/asjalikum jutt siis võib ka Vikisse kirjutada ja siia lingi(d) panna.

[aegunud viide]

Selgub siis, et:
1. Debian
2. Ubuntu
3. Fedora

[Pilt ei ole enam saadaval]