Fedora Core 5 peeglitesse jõudis uus 2.6.16-1.2080_FC5 kernel, mida uue Fedora väljalaskmisest saati paljud kasutajad pikalt oodanud on. Nimelt Fedora Core 5 originaalkernel ei toetanud mitte-GPL mooduleid ning seetõttu ei olnud võimalik näiteks installida populaarseid Livna ntfs, ati ja nvidia draivereid.

John Breckmani tööandja poolt hallatav suur sisuhalduse süsteem sai huvitava ilmingu osaliseks - googlebot kustutas terve veebilehe sisu. Dailywtf artikli andmetel soovis üks täpsustamata riigiamet töö lihtsustamiseks kasutusele võtta avalikus võrgus oleva sisushalduse süsteemi ning tõstis vanalt veebisaidilt kõikvõimaliku vajaliku info uude ümber. Mõne kuu jooksul sai see tehtud ning avati juurdepääs avalikust võrgust. Kõik oli toimiv, kuni kuuendal päeval läksi asi kummaliseks - kogu sisu oli kadunud ning lehtedelt vaatas vastu vaikimisi kuvatav "Muuda sisu" leht. Kohale kutsuti Josh ning ta avastas, et logides kustutamist teostanud ainult üks ip aadress. Peale mõningast logide ja varundatud koopia uurimist leidis ta ka probleemi, miks taoline asi oli juhtunud. Kasutajad kopeerisid sisu ühelt lehelt teisele, milles oli muuseas ka "Muuda" link lehe muutmiseks. Tavalisel juhul pole see probleemiks, kuna väljaspoolt tulevatelt kasutajatelt nõutakse nime ja parooli, kuid veebihaldustarkvara kasutaja tuvastamise süsteem polnud arvesse võtnud google spideri oskusi. Lugege edasi minut.ee lehelt.

Alles lasti välja uus Kernel versiooninumbriga 2.6.16. Nüüd on aga kiiruga taas välja lastud uus Linuxi Kernel, mis kannab numbrit 2.6.16.1. Põhjus uue Kerneli nii kiireks väljalaskeks on eelmises versioonis avastatud paar olulist viga, mis sundisid arendajaid kiiremini uut versiooni välja laskma. Nimelt avastati tarkvara turvaprobleemidega tegeleva firma Secunia poolt "Linux Kernel IP ID Value Increment Weakness". Kuigi avastatud viga loeti mitte eriti ohtlikuks lasti Kerneli arendajate poolt siiski kiiresti välja parandatud versioon. Tavakasutajad ei pea muretsema oma Kernelite pärast, sest vähesed distributsioonid kasutavad viimast versiooni Kernelist. Keda aga huvitab, siis uue Kerneli saate alla laadida www.kernel.org lehelt.

Välja on lastud peale kahte eelväljalaset lõpuks uus Damn Small Linux 2.3. Lisatud on mitmeid uusi võimalusi nagu näiteks mõningad uued teemad, parem riistvara toetus, uuendatud dokumentatsioon jne. Kogu uuenduste nimekirja leiate DSL-i kodulehelt. Paljusid uuendusi oskavad hinnata ainult DSL-i kasutajad. DSL on omapärane oma väikse suuruse poolest, kus kogu töötav süsteem on mahutatud alla 50M plaadile. Samuti on teda võimalik buutida ka näiteks USB mälupulgalt. Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Debian uuendas flex (buffer overflow), netpbm-free (remote execution of arbitrary code).
SUSE uuendas freeradius (authentication bypass).

Red Hat avaldas oma 28 veebruaril lõppenud majandusaasta neljanda kvartali tulemused. Tulemused võib kokku võtta ühe sõnaga - suurepärane. Kasv on taas märgatav võrreldes eelmise aastaga. Kvartali käive oli 78,7 miljonit USD, mis on 37% kõrgem, kui eelmise aasta neljas kvartal ja 8% kõrgem kui kolmandas kvartalis. Sellest 66,7 miljonit Red Hat Linuxi registreerimisest tulevad rahad. Seega liigub Red Hat tõsiselt tõusvas joones, sest ka tulud on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 75%. Lähemalt Red Hati majandustulemustest võite lugeda eWeeki vahendusel.

Välja on lastud uus versioon DesktopBSD-st. Tegu on siis ühe tähtsama väljalaskega DesktopBSD ajaloos, kuna tegu on esimese stabiilse väljalaskega. DesktopBSD baseerub FreeBSD 5-l ja on mõeldud just desktop arvutitele. Märksõnad, mis uut DesktopBSD-d iseloomustavad:
* KDE 3.5.1
* FreeBSD 5.5
* kasutajasõbralik paketihaldur
* parandatud printimissüsteemi
* parandatud riistvara tuge
* lisaks muud väikesed parandused
Lähemalt võite lugeda veel DesktopBSD 1.0 muudatuste teatest. Uut DesktopBSD-d võite alla laadida erinevatest peeglitest. Otselink i386 DVD versiooni alla laadmiseks on siin. Faili suurus on 1281MB ja MD5 fail on ka olemas.
Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.

Euroopa on taas ohus:
Ehkki Euroopa Parlament on teinud selgesõnalise ettepaneku mitte rakendada tarkvarapatente, on Komisjon ja Nõukogu parlamendi ettepanekut eiranud ning ennistanud 18. mail 2004 kompromissitult patente pooldava teksti, kasutades viimasel hetkel pettemanöövrit, mille niiditõmbajateks olid Euroopa Komisjon ja Saksa valitsus. Mitme riigi parlamendi korduvad taotlused selle otsuse taasläbirääkimiseks on viinud pika viivituseni, kuid nõukogu keeldus uut hääletamist korraldamast ning kuulutas 7. märtsil 2005 selle otsuse vastuvõetuks. Nädal varem oli (ce:Komisjon) tagasi lükanud menetluse taasalustamise taotluse, mille Euroopa Parlament üksmeelselt esitas.

Tõenäoliselt alustab Euroopa Parlament aprillis selle direktiivi teist lugemist, lähtudes õiguslikult küsitava väärtusega "ühisseisukohast". Eeldatavasti kaitseb määratud ettekandja, endine Prantsuse peaminister Michel Rocard parlamendi 2003. aasta septembris võetud seisukohtade (s.o. avaldamise ja koostalitluse vabadus, patenditavuse piirdumine füüsiliste esemetega) ennistamist. Hääletamine toimub eeldatavasti juulis. Nõuded häälteenamuse suhtes on nüüd rangemad kui 2003. aastal: puuduvad parlamendiliikmed loetakse hääletanuks nõukogu poolt. Kui Rocardil õnnestub kõik 2003. aastal tehtud põhilised muudatused teisel lugemisel läbi suruda, on tal hea positsioon läbirääkimisteks järgnevas lepitusmenetluses. Siiski saab soovitava direktiivi saavutada üksnes siis, kui õnnestub lõdvendada ministeeriumi patendiametnike (Euroopa Patendiametit juhtiv rühm) monopoli Nõukogu otsuste tegemise suhtes. Seega on infoühiskonna põhivabadused ja Euroopa Liidu demokratiseerimine omavahel tihedalt põimunud.

Samalaadne draama leiab praegu aset Indias. Patendiametnikud on ootamatult kasutanud TRIPs-i kohandamist ettekäändena, et ühepoolse haldusaktiga seadustada tarkvarapatendid, ning see otsus ootab 2005. aasta esimese poole jooksul parlamendi heakskiitu. India ametnikud on näidanud end oma Euroopa ametikaaslaste musterõpilastena ja sealne meediakriitika on olnud veelgi nõrgem kui Euroopas.

Selline tekst siis üleval FFII.org lehel. Ehk taas on tarvis aktiivsete kasutajate abi, et Microsoft ja tema sabarakud oma tahtmist ei saaks.