Eks ole ka Linuxi kasutajate seas neid, kes soovivad vahest oma aega sisustada mängmisega. Kuigi Windowsile on erinevaid mänge murdu, on seda tegelikult ka Linuxile. Lisaks sellele on ka paljud uued mängud täiesti mängitavad Linuxi all. Nüüd on hea võimalus veendunud Windowsi fännidel selles ise veenduda. Nimelt on valminud spetsiaalselt mängudele orienteeritud PCLinuxOS-i modifitseeritud versioon, mis kannab nime SuperGamer-1. Aluseks on siis võetud PCLinuxOS ja loodud sellest korralik LiveDVD, mis sisaldab endas järgmisi mänge või nende demosid:
america's army, cube, doom 3, enemy territory, legends, nexuiz, privateer, quake 4, soldier of fortune, ufo: alien invasion, ut2004, wesnoth, BzFlag, chromium, 3d pinball, frozen bubble, neverball, neverput, penguin racer, supertux, tuxkart, Pysol, Foobillards - ehk igale maitsele midagi.
Töölauaks on ikka KDE ja ka OpenOffice on kaasa pandud - see kindlasti hea, kui vahepeal vaja midagi kirjutada või vanematele näidata, et tegelete näiteks koolitööga. Lisaks sellele on LiveDVD-l olemas ka kõvakettale paigaldaja, et kui asi meeldib, siis saate selle ilusti ka kõvakettale panna. Kogu süsteem on täiesti PCLinuxOS-iga ühilduv, seega ei teki Teil ka probleeme süsteemi uuendamisega hiljem või lisatarkvara paigaldamisega. Selle eest hoolitseb juba Synaptic. Lähemalt uuest LiveDVD-st võite lugeda TuxMachines.org lehelt, kus ka hulgaliselt kuvapilte süsteemist ja mängudest.

LiveDVD võite aga alla laadida BitTorrenti vahendusel siit.

Välja on lastud uus versioon Fedora Corel põhinevast FoX Linuxist. Tegu peaks siis olema esimese profesionaalse väljalaskega, mis on järg Lite versioonile. Parandatud on kõik Lites leitud vead, lisatud on uusi tehnoloogiaid Fedora Core 5-st, uus dünaamiline protsessori kiiruse haldamine, FoXPowerUP ja Control Centre täiustatud ja parandatud. Lisatud uut tarkvara ja palju muud. FoX Linux on eriti sobilik neile, kes soovivad kasutada Fedora Coret, mis spetsiaalselt KDE-le kohandatud. Lähemalt sisse viidud muudatustest võite lugeda FoX Linuxi kodulehelt. Uudis ise on aga pärit DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingid uue FoX Linux 1.0 Professionali alla laadimiseks.

Debiani arendajatel on taas ülesanne valida oma seast aastaks uus juht Debiani komuunile. Ehk valitakse siis Debian Project Leader (DPL). Praegune DPL Branden Robinson on otsustanud puhata ja sellel korral valimistel ei osale. DPL-i kanditaatideks on hetkel seitse arendajat: Jeroen van Wolffelaar, Ari Pollak, Steve McIntyre, Anthony Towns, Andreas Schuldei, Jonathan (Ted) Walther ja Bill Allombert. Eks ole näha, kes neist uueks juhiks valitakse ja millised muudatused tema juhtimisel Debiani arengus toimuvad. Uus juht peaks ametisse astuma 17 aprillil. Lähemalt võite lugeda veel NewsForge vahendusel.

Välja on lastud uus Linuxi Kernel numbriga 2.6.16.2. Uus kernel sisaldab endas mitmeid erinevaid uuendusi, millest osad on ka turvalisust tõstvad. Lähemalt sisse viidud muudatustest võite lugeda Kerneli changelogist
Uue Kerneli võite endale alla laadida www.kernel.org lehelt või mõnest tema peeglist. Samas erinevate distributsioonide kasutajatel oleks mõistlik ära oodata oma distributsiooni uuendatud Kernel.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
SUSE uuendas kaffeine, mailman and xzgv (erinevad vead ja ohud).
Trustix uuendas clamav, freeradius, kernel and php4 (erinevad vead ja ohud).

Taani FreeBSD arendaja ja NTP serveri käigushoidja Poul-Henning Kamp on tõsises hädas USA ruutereid ja võrguvahendeid tootva firma D-Linkiga. Nimelt hoiab Poul-Henning töös ühte NTP (Network Time Protocol serverit, mis mõeldud siis Taani sisevõrgu ja seal asuvate serverite jaoks. Põhjus lihtne - rahvusvaheline liiklus on piiratud ja nii soovitakse kulusid kokku hoida. Mõne üksiku rahvusvahelise kliendi puhul probleemi ei tehta, kuid kui neid tuleb tuhandeid ja tuhandeid? Kindlasti tuleb kohe esimene küsimus - kust ja miks nad tulevad? Ja tulemus oli jahmatav - nimelt on D-Link oma ruuterite tarkvarasse kirjutanud koodi, mis kontrollib ka aega. Skript vahetab teatud loogika järgi serverit, millele päring esitatakse ja nii kontrollib ruuter iga natukese aja tagant, et ta süsteemi kellaaeg oleks ikka õige. Iseenesest süütu ja lihtne lahendus tundub. Kõik olekski korras, kui ajaserverina kasutataks D-Linki serverit või siis vähemalt võtaks ruuter ühendust D-Linki serveriga, mis siis ise liikluse edasi suunab. Ei midagi keerulist. Kuid D-Linki tarkvarasse on hoopis kohe sisse kirjutatud mitu serverit, mille vahel tehakse valik ja otse aega kontrollitakse. Pole teada, kas mõni neist ka tegelikult D-Linki oma on. Vaevalt. Tulemus on aga, et enamasti riigisiseseks ajaserveriks mõeldud NTP serverid saavad osaliseks suurele hulgale mujalt tulnud päringutele. Ja just sama juhtus ka Poul-Henninguga. Tema välisühendus on pidevalt koormatud ja ta peab suuremate andmemahtude eest rohkem maksma. Otse loomulikult võttis ta peale asja avastamist ühendust D-Linkiga, kuid peale viit kuud pole asjad mingis suunas liikunud. Tänu sellele, et tema serveri aadress on sisestatud kohe ruuterite tarkvarasse on seda ka väga raske sealt eemaldada. Uuendada tuleks ruuterite firmwaret. D-Link endal mingit süüd ega kohustusi ei näe ja suhtuvad asja üldse ükskõikselt. Samas on nad rikkunud Poul-Henningu serveri põhilisi kasutustingimusi, mis on: Kuna D-Link ajab ikka sõrgu vastu ja ei planai midagi muuta, siis ei jäänud Poul-Henningul midagi muud üle, kui kirjutada avalik kiri D-Linkile. Kirja leiate SIIT. Ehk siis tegu järjekordse näitega, kuidas USA firmad rikastuvad teiste arvelt ja poevad libekeelsete advokaatide taha.

Viimased uurimused näitavad, et Mozilla Firefoxi kasutajate protsent märtsis oli 10,05%. Võrreldes veebruari 9,75%. Juhtpositsiooni brauserite turul hoiab endiselt Microsoft Internet Explorer 84,7%-ga. Kuigi erinevad statistikad on avaldanud, et Firefox ületas 10% künnise juba novembris on tegelik olukord endiselt segane. Samas kõik statistikad näitavad ühte - Firefox jätkab vaikselt aga kindlalt tõusmist. Samuti on juba ammu selge, et mida arvutiteadlikum kasutajaskond on, seda suurem on nende seas ka Firefoxi või teiste brauserite kasutamine. Lähemalt võite veel lugeda eWeeki vahendusel.

Algselt suure hooga alustanud Debian Common Core Alliance tegevus paistab paljudele raugenud olevat. Kohe varsti peale asutamist põrkuti omavahelistele vaidlustele ja DCC tegevus aeglustus. Nüüd jäi sarnane mulje ka LinuxWorldi külastajatele, kui ühel hetkel DCC boks suletud oli. Kuid tegelik põhjus oli hoopis muu - mitte DCC ei lõpetanud tegevust vaid suletud uste taga valiti uus juhataja organisatsioonile. DCC uueks juhiks sai Linspire juht Kevin Carmony. Seega loodetavasti suudab Debian Common Core Alliance siiski muuta Debiani maailma. Eesmärgiks oligi ühtlustada Debiani arengut ja temal kasutatavat tarkvara. Et kõik Debianil baseeruvad distributsioonid põhineksid sarnastel alustel. Kuid see üritus saab raske ollema, sest näiteks üks asutajatest MEPIS on hoopis suurel hool Ubuntu poole liikumas. Just probleemide tõttu Debiani arendamisel.

Lähemalt võite veel lugeda Linux Watchi lehelt.