Mõni aeg tagasi kuulutas Mozilla välja konkursi erinevate väikeklippide tegemiseks Firefoxi tutvustamiseks. Nüüd on võimalik esimesi klippe ka näha. Neid saab vaadata lehelt: www.firefoxflicks.com/. Mis aga tähelepanu äratab - tundub, et lehekülje töö Firefoxiga on jäetud natuke poolikuks. Videode formaadid on sellised, et Firefox neid osadel kasutajatel korralikult ei mängi. Pigem oleks võinud olla lehele loodud ka vastav Firefoxi liides, et oleks lihtsam ja mugavam neid klippe vaadata. Kasvõi valida kohe, millega neid mängida. Kuid selllegipoolest soovitaks kasutajatel lehele pilk peale visata ja vaadata, mida Firefoxi fännid kokku on teinud. Uudise allikas on aga LWN.net leht.

OpenOffice kõrval on üks populaarsemaid kontoritarkvarasid veel KOffice, mille arendamine käib aktiivselt KDE kõrval. Nüüd on KOffice meeskond välja lasknud uue versiooni oma kontoritarkvarast. Ehk siis väljas on uus KOffice 1.5. Peamised uuendused on kindlasti vaikimisi formaat OpenDocument kasutusele võtmine. Tänu sellele võite KOffices kirjutatud dokumendid rahulikult OpenOffices lahti teha ja muudatusi sisse viia. Lisaks on lisatud ka uus projektitöö osa, mille nimeks KPlato. Täiendatud on Kritat ja lisatud ka kaua oodatud Kexi 1.0. Hetkel on binaarpaketid saadaval juba Kubuntule ja Susele. Lähemat infot aga uue KOffice kohta saate loomulikult pressiteatest. Lisaks võite lugeda veel ka uudise algallikast KDE.news lehelt.

Välja on lastud uus versioon CentOS-ist, mis kannab nüüd numbrit 3.7. CentOS on siis Red Hat Enterprise Linuxil (RHEL) baseeruv operatsioonisüsteem, mis mõeldud peamiselt nendele, kes tahavad stabiilset ja pika toega äriklassi distributsiooni nagu RHEL, kuid pole võimalik või vajadust maksta sealse kalli tugiteenuse eest.
Peamisteks uuendusteks uues CentOS-is on kindlasti Intelligent Platform Management Interface (IPMI) lisamine. Rohkem infot uue CentOS-is sisse viidud muudatuste kohta leiate CentOS 3.7 väljatuleku teatest. Nagu ikka saavad CentOS 3.x seeria kasutajad endale uusima versiooni lihtsalt yum-i või up2date abil. Täieliku ISO faili võite aga alla laadida näiteks mõnest peeglist.

Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Mandriva uuendas openvpn (arbitrary code execution), sash (zlib buffer overflows).
SUSE uuendas clamav (remote code execution).
Ubuntu uuendas xscreensaver (possible password exposure).

Vahel tulevad Linuxi Kernelid väga väikese vahega välja. Kuid täna on nad seda eriti kiiresti tulnud. Hommikul lasti välja uus stabiilne Linuxi Kernel 2.6.16.3. Nimelt avastati eelmises versioonis oluline viga, mis nõudis kiiret regaeerimist. Kuid möödus paar tundi ja välja lasti veel uuem Kernel 2.6.16.4, mille abil parandati veel üks avastatud viga. Kui mõni Linuxi kriitik võib hakata virisema, et vaadake milline vilets asi, et kui palju vigasid. Kuid teise poolusena - vaatame pigem, kui kiiresti need parandati. Mõni firma kõigepealt ei usu, et tal midagi viga on, siis eitab seda, siis kui viiruste poolt asi juba ohtlik on, lastakse välja mingi paik, mis aga mitu teist auku kohe tekitab.

Lähemalt uutest Kernelitest võite aga lugeda 2.6.16.3 ja 2.6.16.4 lehtedelt LWN.net vahendusel. Lisaks muidugi ka [aegunud viide] lehelt.

Hiina Linuxi turg jätkub tõusuteed. Tegu on tõsiselt magusa turuga, kus pangad ja suurfirmad vahetavad välja oma UNIX-eid. Võrreldes eelmise aastaga on Hiina Linuxi turg kasvanud üle 27%. Palju on erinevaid Linuxeid kasutusele võtnud ka Hiina interneti kohvikud. Ka Hiina valitsus eelistab kasutusele võtta rohkem Linuxit, kui suletud lähtekoodiga Microsofti tooted. Lisaks sellele on Linux ka odavam. Lähemalt võite veel lugeda MadPenguini lehelt.

Novell on üks tuntumaid Open Source lahenduste arendajaid. Loomulikult eeldatakse seoses sellega, et ka Novelli tarkvara firmas on suuremalt jaolt nende oma toodang. Kahjuks on nüüd aga selgunud, et ainult Linux on Novellis ainult umbes 2000 töötajal. Kokku on töötajaid aga ligi 5000. Seega ülejäänutel on masinates kõrvuti Linuxiga ka Windows. Samas on Novell lubanud, et järgmise aasta jooksul peaks olema suurem osa töötajaid ainult Linuxi peal. Lähemalt võite veel lugeda OSNewsi lehelt.

MirOS on välja lasknud oma esimese beeta uuest LiveCD/InstallCD-st, kus kasutajatel on siis võimalik buutimisel valida, kas nad soovivad paigaldada süsteemi oma arvutisse või buutida üles LiveCD-na. Kuna tegu on esimese sellise projektiga MirOS-il, siis on loomulikult üleval ka hoiatused, et tegu on alles beetaga. Mõningaid vigasid on juba praegu leitud ja jõudu mööda on need ka parandatud.

Kui keegi ei tea, mis on MirOS, siis tegu on veel ühe vähetuntud BSD projektiga. Lähemalt selle kohta võite lugeda nende kodulehelt: MirOS/MirPorts. Uudis ise on aga pärit BSD Newsi vahendusel.