Debiani arendajad on välja lasknud neljanda hooldusversiooni Debian 6.0 koodnimega "squeeze" versioonile. Antud uuendus lisab peamiselt erinevaid turvauuendusi Debianiga kaasas olevatele pakettidele.
Arendajad rõhutavad, et Debian 6.0 eelmise versiooni plaate pole tarvis ära visata, vaid peale paigaldamist tuleks lihtsalt teha korraline uuendus.
Ka praegused Debiani kasutajad - kui teil on regulaarselt uuendused teostatud, siis midagi muud te tegema ei pea.

Allikas Debian.org

Paari päeva eest lasti välja uus KDE 4.8. Uus versioon toob suuri uuendusi Plasma töölaudadele, samuti arendus vahenditesse ja rakendustele.
Näiteks on Plasmas täiustatud vooluhaldust, failihaldus peaks nüüd palju kiirem olema ja uute võimalustega ja palju teisi suuremaid ja väiksemaid uuendusi.
Lähemalt saate uue KDE kohta lugeda ametlikust väljatuleku teatest.

Reedel algusega kl 10.05 räägivad Vikerraadio "Huvitajas" Estobuntust Laur Mõtus, Märt Põder ja Valdur Kana. Jutuks tulevad umbkaudu järgnevad teemad:

- Estobuntu - millega täpsemalt tegu on?
- Kogu Linuxi distributsioonide loomine käib tavaliselt kogukonna baasil ja enamasti tasuta - kuidas need inimesed kokku saadakse, kes hakkavad oma vabast ajast uut distributsiooni looma?
- Ubuntut ennast reklaamitakse kui Linuxit tavainimesele - mis oli põhjus, et te just Ubuntu baasilt Estobuntut tegema hakkasite?
- Linuxiga mitte kokku puutunud inimesele võib olla jäänud eelarvamus, et seda kasutades tuleb ise kõik käsitsi teha ja käsureale sisse toksida - tänapäeval see enam nii tegelikult ju pole?
- Mis on Estobuntu peamised eelised/tugevused teiste Linuxi distrote ees?
- Aga eelised näiteks Windowsi ja Mac OS ees?
- Millised on Estobuntu nõrkused, mida olete täheldanud?
- Kellele ta eelkõige kasutamiseks sobib?
- Kui palju ümberõppimist see ühelt tavakasutajalt nõuab?
- Kuidas on lood failide ületõstmisega (ehk kas mp3, doc jt ikka avanevad?)
- Kui palju Estobuntut alla laetakse ja kui palju võiks hetkel olla kasutajaid?
- Kas on teada kohti ehk asutusi, kus Estobuntu on laialdaselt kasutusel?
- Milline on olnud kasutajatelt tulnud tagasiside?
- Kuidas on lood kasutajatoega, kust abi saab kui ise enam ei oska?
- Kui keeruline oleks näiteks teised op-süsteemid nagu Windows ja Mac OS X eesti keelde panna ja miks seda pole veel tehtud?

Kui kellelgi on ideid, millest peaks kindlasti veel rääkima või mida nende punktide kohta tuleks kindlasti mainida, siis andke operatiivselt teada.

http://www.addictivetips.com/ubuntu-lin ... tors-pick/

Leidsin paar rakendust millega võiks lähemalt tegeleda.
Sarnased listid on tehtud ka windowsi ja mac-i rakenduste jaoks.

Ametlik teade siin.

Tegemist veaparandusväljalaskega. Isiklikult märkan, et programm käivitub kiiremini ja on erksam (vähemalt Linuxi all).

Allalaadimine siin - http://www.libreoffice.org/download/

Eesti peegelserver - http://libreoffice.ut.ee/

Juba eelmisel nädala võisid FBSD huvilised rõõmustada, nüüd on aga ametlikult tulnud teade, et FreeBSD 9.0 on väljas. Mida head siis sellest versioonist leida võib? Uuendatud seadistusprogrammi, HAST-i raamistiku, ZFS v28, AHCI toe kettaseadmetele, NFSv4 toe, HPN-SSH, Playstation 3 arhitektuuri ning Gnome 2.23.1/KDE 4.7.3 aknahaldurid. Platvormidest on toetatud nagu alati amd64, i386, ia64, powerpc, powerpc64 ja sparc64.

Sikutada saab näiteks siit: http://torrents.freebsd.org:8080/

Nüüd ka laisematele võimalus kiiresti FreeBSD oma desktopile peale lasta- välja tuli PC-BSD 9!

http://blog.pcbsd.org/2012/01/pc-bsd-9-0-released/

Uudise allikaks: http://www.minut.ee/article.pl?sid=12/01/14/0018237

Allikas: http://wiki.documentfoundation.org/Mark ... orLocation

2012 ja 2013 aasta LibreOffice-i konverentside toimumispaigad ootavad pakkumisi:
2012 aasta konverentsikoha pakkumise tähtaeg 22.01.2012 kell 23.59 UTC
2013 aasta konverentsikoha pakkumise tähtaeg augustis 2012

Kas võiks midagi sellist ka Eestis korraldada? Sobiv toimumisaeg on septembrist novembrini, eelistatakse oktoobrit.

[right]http://petitsioon.ee/logo/0/2/542_t.jpg[/right]Kuna ACTA teemad on jõudmas Eesti Vabariigi asutuste tasemele, siis on hea anda märku, mida asjast huvituvad kodanikud asjast arvavad. Allkirja ACTA vastu saab anda [aegunud viide] ja need edastatakse ACTA arutamise ajaks vastavatele instantsidele (valitsus, Riigikogu, eurosaadikud).

ACTA-st endast on siin juttu olnud küllaga, kõik vist üldiselt teavad, mis sellega on. See tekitaks legaalse võimaluse kohtu loata jälitustegevuseks Internetis, raskendaks informatsiooni taaskasutust (vabatarkvara, geneerilised tooted, sh ravimid jms), tõkestaks innovatsiooni, kriminaliseeriks kodanikke tühiste rikkumiste eest jne jne. Ühesõnaga on tegemist sellise lepinguga, mis ühelegi Linuxi kasutajale ei saa meelt mööda olla. Emakeelseid materjale ACTA kohta leiab:

* EDRi voldik: http://kogukond.org/acta/acta-voldik-2.pdf
* Netikogukonna kirjad: [aegunud viide]
* Vikerraadio saade: [aegunud viide]
* La Quadrature du Net video subtiitritega: http://www.youtube.com/watch?v=zM-BLxOg33E
* Eurosaadik Tarandi blogi: http://www.tarand.ee/2010/09/acta-3/

Ilmselt tuleb kajastust veelgi, tasub silmad lahti hoida. Kuna asi on tõesti oluline, siis võiksite ka oma sõpradele-tuttavatele hingele panna, et nad asjale tähelepanu pööraks. Kindlasti pole tegu asjaga, mis meid mõjutamata jätaks.