GShared on uus tarkvara Gnomele, mis võimaldab Gnome kasutajatel omavahel faile vahetada. Sisuliselt on tegu pisikese FTP serveriga, mis Gnome sisevõrgus automaatselt külge liidetakse Avahi abil. Samuti on võimalik ka Windowsi kasutajatel Bonjouri abil vastavalt jagatud kataloogidele ligi pääseda. Tegu paistab olevat Linuxi vastega Windowsi shared folderitele. Kuidas hetkel ka teiste töölaudade kasutajad GShared-i saavad kasutada pole teada. Lähemat infot saate veel projekti kodulehelt http://yimports.com/~cpinto/projects/gnome/gshare

Uudis ise on aga pärit GnomeDESKTOP.org lehelt.

Välja on lastud uus GParted LiveCD 0.2.4-3. Peamisteks uuuendusteks on kindlasti Kerneli uendamine versioonini 2.6.16.11, uuendati busybox 1.1.2, udev 091, gtkmm 2.8.5, glib 2.10.2, glibmm 2.10.1, pango 1.12.2, mdadm 1.12.0. Uute lisadena lisati Xvesa 4.5.0, xres2, depth2 ja X serveri skript /bin kataloogi Xvesa jaoks. Lisaks lisati parem X konfiguratsioni skript /etc/rc.d-sse. Ja palju muud. Samuti peaks nüüd korralikult töötama ka eject käsk, millel oli probleeme mitme CD/DVD-ga arvutitel.
GParted LiveCD on ideaalne väike LiveCD kasutajatele, kellel vaja seadistada oma partitsioone. Alla võite selle väikese LiveCD laadida siit, või siis valida mõne sobivama peegli (MD5).

Lisaks võite lähemalt lugeda DistroWatchi lehelt.

Välja on lastud uus OpenBSD 3.9. Tegu on üleüldse 19 ametliku OpenBSD versiooniga (18 FTP versioon). OpenBSD kaheksa aasta jooksul on leitud sellest ainult üks vaikimisi paigaldusega kaasa tulnud oliline turvaviga. Tegu on vaieldamatult ühe turvalisema operatsioonisüsteemiga, mis eriti sobilik erinevatesse tulemüüridesse. OpenBSD 3.9 toob kaasa mitmeid uusi võimalusi pea igal alal, lisaks on parandatud ka riistvara tuge. Lähemat informatsiooni saab OpenBSD 3.9 ametlikust teatest. Lisaks võite külastada OpenBSD 3.9 kodulehte. Nagu tavaliselt on OpenBSD-d võimalik paigaldada kas üle võrgu või siis osta ametlikust poest endale CD-d.
Lähemat infot hankimise kohta saate uudise algallikast DistroWatchi lehelt.

Linuxi maailmas on kaks konkureerivat töölauda. Üks nendest on KDE ja teine Gnome. Vastasseis nende vahel on juba pikka aega olnud. Eriti kasutajate seas, kes kord kasutavad ühte kord teist.
Hetkel võib Gnomet siiski tõesti võitjaks lugeda, sest just tema on peamine töölaud suurdistributsioonides. Asi algas Red Hati ja Sun-iga, kes Gnomes omale meelepärast töölauda nägid. Nüüd on sellele lisanudnu ka Novell. Kuigi Suse oli kunagi KDE-le keskendunud, minnakse nüüd samuti üle hoopis Gnomele. Sellega võib sisuliselt võtta, et maailma suurimad Linuxi distribuutorid keskenduvad nüüd Gnomele. Kõiki põhjuseid selles protsessis loomulikult keegi ei tea. Mõnede arvates võib asi olla ka Gnome litsentsis, mis pole mitte GPL vaid LGPL, mis on rohkem ärisõbralikum. Mõnes mõttes on tegu hea tulemusega. See tähendab, et suurfirmad, kellel on rohkem raha püüavad edasi arendada Gnomet selles suunas, et ta ei tunduks enam hirmuäratav kodukasutajatele ja tavakasutajatele. See tähendab suuremat hulka Linuxi kasutajaid ja see omakorda tähendab paremat riistvara tuge. Sest ka riistvara tootjad peavad silmas oma klientide huve ja Linuxi üldise kasutamise kasvuga lisanudb ka vastava toega tooteid. KDE jääb ajapikku kõrvale ja muutub poweruserite mängumaaks, kes teda kasutavad ja katsetavad - nagu ka praegu on teiste töölaudadega.

Milles on aga siis probleem? Miks Linux võib hoopis kaotada? Aga sellepärast, et jätkamiseks vajavad ka suurfirmad tugevat kommuuni tuge. Praegu on aga paljud Linuxi arendajad ja kasutajad veendunud, et KDE on just see õige valik. Paratamatult tekib konflikte, sest keegi peab nüüd oma ego alla suruma. Töölaudade ühtlustumise asemel võime jõuda hoopis uuele tasemele killustumises. Ja see ongi suurim oht.

Loomulikult on tegu ainult hüpoteesiga ja milliseks tulevik muutub, seda ei tea keegi. Kuid vähemalt sellise sisuga arvamus on kirjutatud Linux Box Admin lehele.

Mozilla poolt korraldatud üritus Firefox Flicksi võitjad on selgunud. Tegu oli siis Mozilla üritusega, milles kasutajatel oli võimalus luua amatöör lühivideosid Firefoxi teemal. Võitjaks osutus Daredevil. Teiste auhindade saajad olid veel Wheee!, Fox Fever, This is Hot ja Give Me the Soap. Lisaks sellele võite vaadata veel erinevaid loodud videosid Firefox Flicks lehelt.
Uudis on aga pärit mozillaZine lehelt.

Kaua oodatud PC-BSD esimene lõppversioon on lõpuks valmis. Tegu on ühe esimestest FreeBSD-dest, mis keskendunud tavakasutajatele ja desktop arvutitele. Paigaldamine on tehtud piisavalt lihtsaks igale kasutajale. PC-BSD 1.0-st on hetkel saadaval x86 platvormile versioon. Baseerub uus PC-BSD FreeBSD 6.0-l, millele on lisatud KDE 3.5.2. Nagu arendajad ise ütlevad - BSD stabiilsus ja KDE lihtsus on kokku pandud. Kui esialgu oli PC-BSD arendamine keskendunud peamiselt desktopile, siis nüüd on hakanud lisanuduma ka esimesed serveri tarkvara paketid neile. Kuid põhisuund on edasi siiski desktop arvutid, kus lihtsalt antakse kasutajatele võimalus jooksutada ka oma tarbeks mõningaid servereid. Lähemat infot saate veel PC-BSD pressiteatest, lisaks võite lugeda ka DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue PC-BSD alla laadimiseks.

Intec Automation on valmis saanud arvatavasti maailma väikseima Linuxiga arvuti, mis omab ka võrguühendust. Tegu on siis nn üheplaadilise arvutiga, kus protsessor, mälu ja muu vajaminev asetsevad kõik ühel plaadil. Plaadi ehk siis arvuti suurus on aga 49x44mm. Tegu on natukene suurema arvutiga, kui tavaline mälukaart. Pilti sellest võrdlusest võite näha siit lingilt. Kui selliseid väikseid arvuteid on loodud ennegi, siis Intec Automationi poolt loodud arvutil on ka võrguühendus olemas.
Mõeldud on see uus miniarvuti erinevatesse kohtadesse, kus vaja väikest aju. Nagu näiteks erinevad robotid, autod, lennukid jne. Võimalusi on palju. Keda asi rohkem huvitab, siis võib täpsemalt lugeda LinuxDevices.com lehelt.

Välja on lastud uue SUSE Linuxi 10.1 kolmas eelväljalase (RC3). SUSE Linux 10.1 koodnimeks on pandud Agama Lizard ja uues RC3-s on parandatud kõik peamised vead ja ebakõlad, mis avastati RC2-s. Juhul, kui nüüd sellest RC3-st enam suuri vigu ei avastata, siis jääb see ka viimaseks eelväljalaskeks. Plaanide kohaselt peaks igatahes uue SUSE lõppversioon varsti välja lastama. Sest juba 16 juunil on ette nähtud SUSE 10.2 esimese alfa väljalase.
Lähemat infot aga 10.1 RC3 kohta saate ametlikust teatest. Lisaks sellele võite lugeda veel ka DistroWatchi lehelt. Sealt leiate ka juhendid, kuidas katsetada RC3-e, sest SUSE ise ISO faile RC-de kohta välja ei lase. Kasutama peab RC1 ISO faile ja nendele külge monteerima delta ISO-d.