Kui Microsoft pole suuteline oma loodud Officile Open Document Formaadi tuge pakkuda, siis peavad appi tulema taas vabatahtlikud Ja nagu alati - edukamalt, kui Microsoft ise. Nimelt on valmis saamas plugin MS Office 97 ja uuematele, mis võimaldab luua ja lugeda Open Document Formaadis standardeid. Praegu on plugin juba testimisel ja lähiajal peaks see kasutajateni jõudma. Igatahes on tegu suure sammuga edasi ODF-i lõplikuks standardiks kujunemisel. On ainult aja küsimus, kui ODF ka lõplikult erinevates kohtades standarditeks kuulutatakse ja ka riigiasutustes dokumente nendes formaatides nõutakse. Lähemalt võite veel lugeda eWeeki vahendusel.

Sun plaanib muuta Java rohkem Linuxi sõbralikumaks. Seda selleks, et Java Runtime Environmenti oleks lihtsam levitada koos Linuxi distributsiooniga. Muudatused plaanitakse sisse viia juba selle kuu jooksul. Lisaks on oodata veel muudatusi Java litsentsitingimustes, kuid seda pole veel teavitatud. Arvatavasti tehakse otsused teatavaks JavaOne konverentsil sellel kuul või peale seda. Lähemalt võite lugeda veel cNet News.com lehelt.

Välja on lastud uus Linuxi stabiilne Kernel, mis kannab nüüd tähist 2.6.16.14. Tegu on taas järjekordse ühe vea parandusega. Nimelt parandati viga smbfs chrootimisel. Lähemalt sisse viidud muudatusest võite lugeda Kerneli muudatuste teatest. Uue Kerneli võite aga ikka alla laadida www.kernel.org lehelt või mõnest tema peeglist.

Teine beeta versioon uuest SimplyMEPIS 6.0-st on välja lastud. Tegu on esimese MEPIS-ega, mis baseerub Ubuntu Linuxil. Beta kahes on uuendatud Kernelit versioonile 2.6.15.6, mis baseerub Ubuntu Kernelil 2.6.15. Lisaks sellele annab MEPIS-e asutaja Warren Woodford teada, et selle väljalaskega omab MEPIS erinevaid Kerneleid 386, 686 ja k7 platvormidele (varem oli ainult i386 platvormile). Samuti on parandatud eelmises versioonis avastatud probleemid CUPS-iga. Kogu süsteem on testitud ja katsetatud ka Oracle 10g Express Editioni andmebaasiga. Viimaste asjadena uuendati ka Firefoxi, OpenOffice.org-i, KDE-d, X.orgi ja ka HP printerite tuge. Lähemalt võite lugeda DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingid uue beeta alla laadimiseks.

Fedora kasutajate seas kindlasti väga populaarne leht Unofficial Fedora FAQ on uuendanud oma sisu nüüd uusimale Fedora Core 5-le. Tegu on suure sammuga edasi, sest uuendati pea iga sektsiooni, paljud juhendid ei toiminud enam Fedora Core 5 peal. Lisaks on lisatud ka mõned uued küsimused ja vastused. Kes Fedora Coret kasutab, siis neil on kindlasti soovituslik antud lehte külastada. Uudis ise on aga pärit LWN.net lehelt.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Debian uuendas thunderbird (multiple vulnerabilities)
Fedora Core 4 uuendas epiphany (multiple vulnerabilities), mozilla (multiple vulnerabilities), thunderbird (multiple vulnerabilities), devhelp (multiple vulnerabilities), yelp (multiple vulnerabilities) ja kernel (multiple vulnerabilities).
Fedora Core 5 uuendas mozilla (multiple vulnerabilities), thunderbird (multiple vulnerabilities), epiphany (multiple vulnerabilities), devhelp (multiple vulnerabilities), yelp (multiple vulnerabilities) ja kernel (multiple vulnerabilities).
Mandriva uuendas libtiff (denial of service).
Red Hat Enterprise Linux uuendas xorg (buffer overflow).
Slackware uuendas firefox (arbitrary code execution) ja xorg (buffer overflow).
Ubuntu uuendas xorg (buffer overflow) ja kernel (multiple vulnerabilities).

Kindlasti on paljudel kasutajatel tekkinud mõtted, et miks ikka kasutada vabavara ja just avatud lähtekoodiga tarkvara. The Fine Manual lehel on kirjutatud huvitav artikkel avatud lähtekoodiga vabavara poolt. Mõningad pidepunktid:
* kasutades suletud lähtekoodiga tarkvara pole kasutajatel tegelikult mingit ülevaadet oma andmete säilimise üle. Kui midagi juhtub, siis tarkvara müünud firma mingit vastutust ei oma. Mis aga kõige hullem - puudub ka võimalus kasutada enamasti kolmandat osapoolt, et see prooviks leida põhjused ja kriitilised andmed äkki päästa.
* kõiksugu tarkvara aktiveerimised ja muud piirangud, mis tootjad on pannud piraatluse levimise takistamiseks. Täiesti arusaadav nendest - nemad tahavad ju raha saada. Kuid probleemid tekivad, kui kasutaja tahab teha näiteks turvakoopiaid või kui midagi juhtub vana arvutiga. Kõige hullem variant ongi see, kui peale platvormi vahetust enam oma vanu ostetud tarkvarasid tööle ei saa. Taas puudub võimalus lihtsalt asi ümber kompileerida.
* Kuigi paljud mõtlevad, et vaba tarkvara programmeeriad lähtuvad põhimõtest, et ka nende kasutajad on programeerimise oskustega, see nii siiski pole. Enamus tarkvarast on siiski loodud kasutajatele, kes ei pea omama mingeid teadmisi programeerimisest.

Põhjuseid on kindlasti veel, kuid need oleksid vast tähtsamad. Keda asi rohkem siiski huvitab, siis kasutage eelpool antud linki ja lugege lisa.

OpenSuSE täieline ja ametlik peegel asub nüüd aadressil:
ftp://ftp.estpak.ee/pub/suse/opensuse
(vt. ka http://en.opensuse.org/Mirrors_Released_Version#Estonia )
Peegel sisaldab stabiilset versiooni, viimast arendusversiooni ja nn.
factory't (midagi sarnast, nagu redhädal rawhide oli või on), seda
kõikidele platvormidele, mida toetatakse.

Teised SuSE peeglid (SuSE-i386 ja apt-i386) jäävad ftp.linux.ee-sse, kuna
ruumipuudusel ikkagi ei ole võimalik muude platvormide kui i386
peegeldamine. Uurin natuke, kui palju ruumi x86_64 võtab, äkki saab ikkagi
selle ka linux.ee-sse ära mahutada, kuna 64 on uutel arvutitel juba vägagi
päevakorral.

Ain Vagula
----------------------
Uudis pärit ee.arvutid.unix.linux.vestlus

uudise saatis kasutaja toomasy