Uus Debian koodnimega "etch" peaks välja tulema selle aasta detsembris. Samas toob see kaasa mitmeid olulisi uuendusi maailma kõige populaarseimale distributsioonile (vaidlejatele - Ubuntulised põhinevad kõik Debianil, lisaks paljud muud distributsioonid, mis kõik kokku teebki Debianist maailma enimkasutatava distributsiooni). Kõige tähtsamaks uuenduseks on kindlasti graafilise installeri lisamine lisamine lõpuks. Esialgu pole ta veel vaikimisi installer, kuid ta on lõpuks siiski ametlikult Debianis endas olemas. Lisaks sellele on nüüd teada antud ka Debiani LiveCD-st, kuigi tegu mitteametliku Debiani LiveCD-ga. Nende uuendustega seoses on kindlasti paljudel kohe küsimus, miks need nii kaua veninud on. Knoppix ja temasarnaseid LiveCD-sid on sadu ja sadu. Lisaks sellele on ka graafilised installerid enamusel olemas. Kuid sellegi poolest pole Debianil endal neid veel olnud. Lähemalt võite lugeda veel DistroWatchi lehelt.

Uus, FreeBSD 6.1-l baseeruv PC-BSD 1.1 on välja lastud. Lisaks lasti välja PBI fail PC-BSD 1.0 kasutajatele, et lihtsalt oma versiooni uuendada. Peamine uuendus ongi baasiks oleva FreeBSD uuendamine viimasele stabiilsele versioonile. Sellega kaasneb parem draiverite tugi Kernelis, parem kiirus ja mitmeid uusi omadusi. Samuti on uuendatud mitmeid võrgunudusega seotud, parandatud seal leitud vigu jne. Rohkema info saamiseks on kõige õigem lugeda ametlikust teatest või siis versiooni märkmetest. Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.

Kui paljud teist teavad Linuxi Kernelit "Lordi Rules"? Kas keegi kasutab ka näiteks "Affluent Albatross" nimelist Kernelit? Palju mõtlevad, et mis jama see nüüd on. Kuid tegelikult antakse tõesti igale väljalastud Linuxi Kernelile ka oma koodnimi. Seda tavakasutaja ei näe kusagil, kuid see on siiski makefiles olemas.

Nii näiteks on mõndade viimaste Kernelite "koodnimesid": 2.6.17 nimetatakse "Lordi Rules", 2.6.16 nimetati "Sliding Snow Leopard", 2.6.14 nimetati "Affluent Albatross" ja 2.6.13 nimetati "Woozy Numbat". Kusjuures 2.6.17 tekitas mõnes inimeses arvamust, et see nimi pandi Linuse poolt soome eurolaulu esitaja Lordi auks

Miks neid nimesid pannakse - see veel minule arusaamatu. Igatahes pole suurt plaani Kerneleid kõvasti välja hüüdma hakata nende nimede järgi. Ikka jääb versiooni number selleks iseloomulikuks omaduseks. Kuid huvitav on see siiski. Kui kedagi nüüd huvitab, kust see koodnimi siis üles leida - tõmmake näiteks www.kernel.org serverist mõni Linuxi Kernel (eelnevalt antud link viib kohe 2.6 seeria kataloogi). Laadige mõni Kernel alla ja pakkige lahti. Seal on kohe fail Makefile ja selle päises ongi kohe rida NAME.

Keda asi rohkem huvitab, võib ise Kerneleid uurida ja lugeda ka lähemalt KernelTrap.org lehelt, kus väljas ka meilivahetus Linusega Lordi asjus.

Eile lasti vastavalt tähtajale välja uue Mozilla Firefox 2.0, koodnimega Bon Echo, kolmas alfa väljalase. Uues alfas on lisatud uute võimalustena anti-phishing omadused, samuti lisati client-side sessioni toetus. Lisaks veel mitmed uued planeeritud võimalused, mis kindlasti peaksid olemas olema lõplikus Firefox 2.0-s. Keda asi rohkem huvitab, võib lugeda Bon Echo alfa 3 ametlikust teatest. Lisaks saab rohkesti infot ka Bon Echo alfa 3 märkmetest.
Firefox 2.0 enda täpsem väljatulekuplaan on Mozilla Wikis üleval ja sealt võib näha, et kolmanda alfaga on lõpetatud uute omaduste lisamine. Edasi tulevad juba beetad ja lõplik uus Firefox 2.0 peaks ilmuma selle aasta augustis. Keda asi huvitab, võib juba praegu anda oma panuse ja katsetada uut Firefoxi. Saadaval on failid nii Linuxile, Mac OS X-le, kui ka Windowsile.
Uudis ise on aga pärit mozillaZine lehelt.

SimplyMEPIS 6.0 on välja lasknud juba neljanda beeta. Uues beetas on uuendatud mitmeid SimplyMEPIS-ega kaasasolevaid tarkvarasid nagu näiteks amaroK 1.4, XaraLX 0.5 ja ksudoku. Lisaks sellele on lisatud digiKam pluginad, et muuta digiKAm ja showFoto tunduvalt võimsamaks. Selleks, et teha ruumi XaraLX-le, tuli LiveCD-lt eemaldada aga tvtime ja GIMP. Kuid need on endiselt paigaldatavad Synaptic-u ja apt-get-i abil. Lähemat infot saate veel ametlikust pressiteatest. Lisaks võite veel luged ka DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Mepise alla laadimiseks, juhul kui soovite seda testida ja proovida.

Maailmas üsna populaarne ajakiri PCWorld valib iga aasta välja nende arvates kõige paremated arvuti ja IT maastiku tooted. Nüüd otsustati valida ka PCWorldi algusaegadest alates maailma halvimad IT toooted. Valiti välja 25 PCWorldi arvates kõige suurimat läbikukkujat IT maastikul. Nimekiri on kirju - seal leidub otse loomulikult Microsofti tooteid, kui ka väikeste firmade "ülikuumi" leiutisi. Mõned asjad nimekirjast on tuttavad, mõned mitte. Nimekiri ise on siin:
1. America Online (1989-2006)
2. RealNetworks RealPlayer (1999)
3. Syncronys SoftRAM (1995)
4. Microsoft Windows Millennium (2000)
5. Sony BMG Music CDs (2005)
6. Disney The Lion King CD-ROM (1994)
7. Microsoft Bob (1995)
8. Microsoft Internet Explorer 6 (2001)
9. Pressplay and Musicnet (2002)
10. dBASE IV (1988)
11. Priceline Groceries and Gas (2000)
12. PointCast (1996)
13. IBM PCjr. (1984)
14. Gateway 2000 10th Anniversary PC (1995)
15. Iomega Zip Drive (1998)
16. Comet Cursor (1997)
17. Apple Macintosh Portable (1989)
18. IBM Deskstar 75GXP (2000)
19. OQO Model 1 (2004)
20. CueCat (2000)
21. Eyetop Wearable DVD Player (2004)
22. Apple Pippin @World (1996)
23. Free PCs (1999)
24. DigiScents iSmell (2001)
25. Sharp RD3D Notebook (2004)
Keda täpsemalt huvitab, miks keegi sinna nimekirja kanti või mille poolest siis see toode nii halb oli - seda saate ise lugeda PCWorldi vahendusel.

Selleks, et edendada mobiiltelefonidega interneti kasutust, otsustas Nokia välja lasta oma mobiiltelefonidel kasutatava S60 WebKit brauseri lähtekoodi. Ja seda mitte mingi keerulise ja kasutamist piirava litsentsi all, vaid hoopis ülisõbraliku BSD litsentsi all. Üheks põhjuseks lähtekoodi avaldamisele oli ka Nokia seisukoht, et milleks leiutada jalgratast. On palju erinevaid Open Source lahendusi mobiiltelefonidele ja nende areng on tunduvalt kiirem, kui mitmete firmade suletud lähtekoodiga rakendused. Avades nüüd lähtekoodi saab Nokia rohkem keskenduda mobiiltelefonide arendamisele, mitte tarkvara arendamisele. Lähemalt võite lugeda LinuxInsideri lehelt.

Red Hat on taas laiendanud oma haaret, ostes ära Lõuna Ameerika väikse Linuxi distribuutori LatinSource Technology. Tegu on 32 töötajaga firmaga, mille juhist saab nüüd Red Hat South America divisjoni juht. Lõuna Ameerikas pakutakse lisaks tehnilisele toele edaspidi ka koolitust Red Hati toodetele. Lisaks loomulikult ka Red Hati toodete müük. Sellega on Red Hat jälle kinnitanud oma üleolekut, olles hetkel maailma suurim Linuxi distribuutor. Lähemalt võite lugeda LinuxInsideri vahendusel.