Käesoleva küsitluse eesmärgiks on siis välja selgitada, kui paljud Pingviini Webi kasutajatest on ise Kernelit kompileerinud.

Paljudel on kindlasti vedelemas vanu arvuteid, millega arvatakse, et midagi enam teha pole. Paljud neist tegelikult pole sugugi veel nii vanad, et kohe prügimäele visata. Võrgunudus ja tekstitöötlus töötaks neil ilusti, kuid seda ainult õige tarkvaraga. Microsoft on oma Windows 95, 98 ja 2000 süsteemid ammu arendusest maha võtnud. Kuid nendele süsteemidele mõeldud arvuteid on veel maailmas miljoneid. Üheks päästerõngaks ja uuesti kasutamise võimaluseks nendele arvutitele on Linux, sest tänu oma modulaarsusele on võimalik kokku ehitada just selline stabiilne süsteem nagu tarvis. See omakorda annab võimaluse koostada süsteem vanemale riistvarale. Erinevaid distributsioone selleks otstarbeks on mitmeid. Linux.com ajakirjanik Marcel Gomman otsustas seekord katsetada oma vana Celeron 300, 80MB RAM ja 4GB kõvakettaga arvutil Slackwarel baseeruvat STX Linuxit. STX Linux on välja reklaamitud kui just vanematele arvutitele mõeldud distributsioon. Ja nii paostab see tõesti olevat. Kerge vaevaga saadi kogu süsteem ilusti tööle. Probleeme tekkis küll võrgukaardi ja heliga, kuid need olid lihtsalt lahendatavad. Töölauana kasutatakse STX Linuxis Equinox Desktop Environment (EDE)i, mis jätab kasutajatele W98 või 2000 mulje. Olles ka muidu omadustelt viimastega võrdväärne. Peale starti oli võimalik süsteemi vajalikud seadistused teha STX Control Centri abil. Selle abil on võimalik lisada kasutajaid, printereid jne. Lisaks palju muud tarkvara, mille abil on võimalik oma vana arvuti täiesti korralikuks interneti masinaks muuta. Seega, kasutajad kellel kasutuna vanad arvutid vedelemas ja näiteks õele/vennale/vanaemale või kellele iganes mõnda interneti arvutit tarvis. Kindlasti tasub proovida ka SLX Linuxit. Lähemalt ja põhjalikumalt võite ülevaadet saada Linux.com lehelt.

Kes veel asjaga kursis pole, siis mõned päevad tagasi sai kirjutatud Kasperski Labi hoiatusest uuest Macro viirusest StarOfficile, mis võib ka OpenOfficet ohustada. OpenOffice võttis selle peale kiiresti ühendust Kasperski Labiga, et uurida täpsemalt uue viiruse kohta. Selle tulemusena lasti välja ametlik pressiteade olude selgitamiseks. Sellega tunnistab OpenOffice viiruste ohtu, kuid samas selgitab, et nende võimuses pole midagi muuta. OpenOffices endas mingeid turvavigu avastatud hetkel vastaval alal pole. Lisaks hoiatatakse alati kõiki kasutajaid macrodega dokumendi käivitamisel. Macrod ise on aga loodud just selleks, et lihtsustada paljusid kasutajate töid. Eriti selliseid, mis pidevalt standardsed on või andmeid mujalt uuendavad. Seega macroviirustest hoidmumine on siiki kasutajate teha, et mitte avada tundmatuid faile tundmatutelt saatjatelt jne. Seega ei näe OpenOffice meeskond mingit vajadust mingit uuendust või paika välja lasta praeguse viiruse tõkestamiseks. Piisab täiesti sellest, et kasutaja ei käivita tundmatut faili ja ise seal ei luba macrosid.

Annan siinkohal veel viite OpenOffice pressiteatele.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Red Hat uuendas quagga (multiple vulnerabilities), zebra (multiple vulnerabilities), dia (format string vulnerabilities).
rPath Linux uuendas mysql (SQL injection vulnerability).
Debian uuendas xmcd (insecure file permissions).
SUSE uuendas mysql, Sun Java, dia, ruby, NetworkManager ja libextractor (various vulnerabilities).

Klaus Knopper andis teada uue Knoppix 5.0.1 LiveDVD väljalaskmisest. CeBIT 2006 tutvustati küll uut Knoppixit, kuid nüüd on see lõpuks ka avalikusele välja lastud. Uus Knoppix on mitmete uuendatud lisadega nagu näiteks uus Kernel 2.6.17 (rc), X.Org Version 7.0, emaplaatidele integreeritud IDE RAID kontrollerite ja seadmete automaatne tuvastamine, udev + hwsetup automaatseks riistvara äratundmiseks, KDE 3.5.2, GNOME 2.12 Debian unstablest, OpenOffice.org 2.0.2, NTFS partitsioonidele kirjutusõigus, uus Knoppixi installer. Lisaks on nüüd võimalus ka uuendada olemasolevat Knoppixi paigaldust. Igatahes on tegu taas uue sammuga LiveCD-de maailmas, sest Knoppix on üks tuntumaid ja oma võimaluste poolest kindlasti teerajajaks enamustele Linuxi LiveCD-dele. Lähemat infot saate kindlasti Knoppixi kodulehelt. Alla võite aga uue Knoppixi laadida mõnest peeglist või siis BitTorrenti vahendusel. Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.

Väla on lastud uus Puppy Linux 2.00. Tegu on suure hüppega edasi Puppy Linux 1.xx seeriast. Tegu on viie kuu pikkuse arendustöö viljaga, mida ehk tavakasutaja kohe ei märkagi. Nimelt graafilise keskkonna poolest on muutusi vähe sisse viidud. Hoopis rohkem on aga muudetud süsteemi arhidektuuri. Täielikult on näiteks ümber kirjutatud buutimis ja shutdown skriptid, nii et need pole enam sõltuvuses üheski teisest distributsioonist. Lisaks on lisatud SeaMonkey, Inkscape vektorgraafika jaoks ja GParted partitsioonide tegemiseks. Kernel on aga uuendatud versioonini 2.6.16.7. Nagu ikka iseloomustab Puppyt väiksus ja kiirus, seega kellel huvi - proovige järgi. Lähemat infot saate veel Puppy Linux 2.00 versiooni märkmetest. Või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue Puppy alla laadimiseks.

LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Debian uuendas lynx-cur (multiple vulnerabilities).
Mandriva uuendas evolution (denial of service).
SUSE uuendas rug (remote command execution).

Mozilla Sihtasutus on välja lasknud uue parandusväljalaske populaarsest veebibrauserist Firefox ja meilikliendist Thunderbird. Mõlemil juhul on tegu erinevate avastatud vigade parandustega ja omaduste parendamisega. Uusi lisasid ja võimalusi lisatud ei ole. Lähemat infot saate Firefox 1.5.0.4 versiooni märkmetest ja Thunderbird 1.5.0.4 versiooni märkmetest.

Ühtlasi on välja lastud ka Mozilla järglane SeaMonkey 1.0.2, mille puhul on samuti tegu turvauuendusega. Lähemat infot saab SeaMonkey 1.0.2 versiooni märkmetest. Uudised ise on aga pärit mozillaZine lehelt.